Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand. Eesti hariduse viis väljakutset

1. Eesti haridusstrateegia 2012-2020 kavand.Eesti hariduse viis väljakutset Olav Aarna Eesti haridusstrateegia hariduskorralduse töörühma juht

2. Ettekande kava • Miks ma nii mõtlen, nagu ma mõtlen? • Milleks meile (pikaajaline) haridusstrateegia? • Kuidas tekkis Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) 2020 kavand? • Millised need viis väljakutset siis on? • Mis saab haridusstrateegia kavandist edasi? • Kas ma olen senise tulemusega rahul?

3. Misonhariduspoliitika? • Hariduspoliitika laias mõttes – toimiv lepete süsteem ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta • Hariduspoliitika kitsas mõttes – riigi, KOV jt hariduspoliitika subjektide tegevus hariduse valdkonnas • Kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus meil Eestis on?

4. Ideoloogiad ja reaalpoliitika (1) • Erakondade hariduspoliitilised programmid lähtuvad väljakujunenud demokraatiates erakonna ideoloogiast (põhiväärtustest) • Tegelik hariduspoliitika on kompromiss erinevatele ideoloogiatele tuginevatest lahendustest • Lähtuda tuleks pikemaks ajaks kokku lepitud tulevikuvisioonist ja mõnedest üldistest põhimõtetetest

5. Ideoloogiad ja reaalpoliitika(2) Sotsiaaldemokraatlik (võrdsus, ...) Reaalpoliitika ? Konservatiivne (vendlus, ...) Liberaalne (vabadus, ...)

6. Haridus kui jagatud hüve • Huvide tasakaal õppe sisu määratlemisel • Huvide tasakaal õppe rahastamisel • ... Inimene Ühiskond

7. Eesti haridusstsenaariumid 2015 TURUHARIDUSE JA ELIITKOOLIDE EESTI (RIKASTE JA VAESTE EESTI)‏ Kõrge uuenemis- võime ÕPI-EESTI (INTERAKTIIVNE EESTI)‏ PIDEVALT ALGAVATE HARIDUSREFOR- MIDE EESTI (KORPORATIIVNE EESTI)‏ RAHVAKOOLIDE EESTI (RAHVUSKESKNE EESTI)‏ Madal uuenemis- võime Lahutav ühiskond Siduv ühiskond

8. Kompetentsuse ring Oodatav kompetentsus ÜHI SKOND Kompe- tentsuse stan- dardid Õppe- kavad Tege- vused Kom- petent- sid Õ P E KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM Kvali- fikats-i tunnis- tused Kvalifikat- siooni andmine Vastavus- hindamine Õpitulemuste hindamine Tegelik kompetentsus

9. Kellele on haridusstrateegiat vaja? • Ühiskond, st meie kõik, määratlemaks meie ühishuvisid hariduse vallas • Individuaalsed hariduspoliitika subjektid, stigaüks meist, kes on oma huvid hariduse vallas teadvustanud, sh poliitikud • Kollektiivsed hariduspoliitika subjektid, sh hariduspoliitilised huvirühmad (õpetajate liidud, õppurite ühendused, ...), õppeasutused, ...

10. Eesti haridusstrateegia saamisloost • Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja teadusministeeriumi poolt 9.9.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati 30.juuniks 2011 Eesti haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kavand aastateks 2012-2020 • Tegevus toimus nn Tarkade Otsuste Fondi (ESF) rahastatud projekti raames • 29. juunil 2011 andis juhtrühm strateegia kavandi haridus- ja teadusministrile üle

11. Juhtrühm • Kalle Küttis (HTM) (esimees) • Olav Aarna (EHF) (aseesimees) • Andres Keevallik (EKK) (aseesimees) • Tiina Annus (HTM) • Mati Heidmets (EKK) (projektijuht) • Krista Loogma (EHF) • Epp Rebane (HTM) • Margit Sutrop (EKK) • Anu Toots (EHF)

12. Töörühmad • Õppes osalemine • Marju Lauristin + eksperdid • Õppeprotsess • Margit Sutrop + eksperdid • Hariduskorraldus • Olav Aarna + eksperdid

13. Eesti hariduse viis väljakutset Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja haridusavalikkusega läbiarutatud strateegia kavand toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid: • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas • Õpetaja positsiooni ja maine tõus • Õppes osalemise kasv • Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks

14. Miks me seda kavandiks nimetame? • Puuduvad mitmed strateegiale omased komponendid: • Eesmärk (siht) • Visioon lõppseisundist • Tegevuspõhimõtted • Mõõdikud (seisundi parameetrid) • Meetmed on sõnastatud fragmentaarselt • Puudub tegevuskava • Kas see on ajapuudusel tegemata töö? • Ei, see oli taotluslik!

15. Kõige kiiremat lahendamist vajavad ülesanded • Haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine • Õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega • Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatu tegelik ellurakendamine • Kõrghariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppe kvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine • Tööandjate oluliselt laiem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui kõrghariduses

16. Eesti hariduse viis väljakutset • Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas • Õpetajapositsiooni ja mainetõus • Õppes osalemise kasv • Haridusetugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega • Uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks • Nende protsesside käivitamiseks vajalikud muudatused hariduskorralduses

17. Eeldused (1) • Muutuste elluviimise eeltingimuseks on hariduse enda ümbermõtestamine. Elukestva õppe kontekstis on hariduse mõiste laienenud, hõlmates nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, nii laste, noorte kui täiskasvanute õppimist ja õpetamist • Seni ei ole teadvustatud, et see tingib vajaduse põhimõttelisteks muutusteks hariduse põhiprotsessides, põhikomponentides ja juhtimises ning nende omavahelistes vertikaalsetes ja horisontaalsetes suhetes

18. Eeldused (2) • Strateegia käsitleb Eesti elukestva õppe süsteemi kõige üldisema eesmärgina kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomist kogu elukaare jooksul, kujundades õppimisest inimese elulaadi osa • Eesmärgipüstitus lähtub arusaamast – mida haritumad inimesed, seda parem elu – see on hoiak, mille kohaselt pidev eneseharimine on tänase elu lahutamatu komponent • Eesti piiratud inimvara tuleb maksimaalselt väärtustada, see on meie püsimise ja arengu alus

19. Peamised käivitamist vajavad protsessid • Haridusparadigma muutmine institutsioonide ja konkurentsi kesksest isiksuse arengu keskseks • Õppe- ja kasvatusprotsessi suunamine õppija kui eneseteadliku, õnneliku ja tegusa sotsiaalse subjekti kujunemisele • Hariduse ja ühiskonna seose tugevdamine; haridus kui elukvaliteedi kujundaja, innovatsioonivõime looja, ühiskonna inimvara ja rahvusliku kultuuriruumi kestlikkuse tagaja

21. Kust seda lugeda saab? • Haridusstrateegia kavand http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-projekt.pdf • Taustamaterjal http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-taustamaterjal.pdf

22. Mis nüüd edasi saab? • Haridusstrateegia kavand võiks olla lähtekohaks Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) kui riikliku dokumendi koostamisel • EKK ja SA Innove viivad läbi projekti (EU-LLL), mille eesmärgiks on ühiskonna teadlikkuse suurendamine elukestva õppe tähtsusest ja elukestvas õppes osaluse määra suurendamine, eriti riskirühmades (noored, inimesed vanuses 45+, töötud)

23. Kas ma olen tulemusega rahul? • Ei ole, sest: • tegemist on vaid strateegia kavandiga ja tänaseni pole selge, mis sellest edasi saab • kavand on liigselt üld- ja kõrghariduse keskne (kuigi see polnud taotlus) • elukestva õppe paradigma ei joonistu selgelt välja • Ma annan endale aru, et tulemus on erinevate huvide kompromiss, mis kedagi täiel määral ei rahulda • Ma olen väga rahul sellega, et haridusstrateegiline protsess lõpuks taaskäivitus

24. Tänan tähelepanu eest!