1 / 32

RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne

RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne. Kadri Koppel 19.03.2008. 1. Prioriteet “Inimressursi arendamine”.

amaris
Télécharger la présentation

RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. RAK I prioriteedi “Inimressursi arendamine” 2007. aasta seirearuanne Kadri Koppel 19.03.2008

  2. 1. Prioriteet “Inimressursi arendamine” • Meede 1.1 “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” kogueelarve 46 572 162 eurot (728 695 990 krooni); • Meede 1.2 “Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks” kogueelarve 10 629 018 eurot (166 307 993 krooni); • Meede 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul”, kogueelarve 30 482 182 eurot (476 942 509 krooni); • Meede 1.4 “Haldussuutlikkuse tõstmine”, kogueelarve 2 481 541 eurot (38 827 679 krooni).

  3. Taustainformatsioon 1/2 • Muudatused seadusandluses • Muudeti RAK programmitäiendit, millega suunati 40 miljonit krooni meetme 1.3 vabanenud vahendeid meetmetesse 1.1 ning 1.2; • Jõustus uus riigihangete seadus, mis on oluliseks õigusraamistikuks struktuurivahendite rakendamisel; • Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste seadus täiendati seoses uue RHSi jõustumisega; • 18.05.2007 jõustus Vabariigi Valitsuse määrus nr 126 “Struktuuritoetuse riikliku registri pidamise põhimäärus”

  4. Taustainformatsioon 2/2 • Haridus- ja teadusministri määrused 23.05.2007 nr 43 ning 4.09.2007 nr 55: • Esimene muudatus oli tingitud rakendamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks; • Teise muudatusega loodi õigluslikud alused meetmest 1.3 vabanenud vahendite kasutamiseks meetme 1.1 raames; • Uuendati ka meetmete 1.2 ning 1.4 määruseid; • Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 15.03.2007 heaks “Avaliku teenistuse koolitusprioriteedid 2007”.

  5. Tähelepanekud programmeerimisest • Toetuse saajatelt on tulnud negatiivset tagasisidet keerulise taotlemise ning rakendamise protsessi kohta. • Tegemist on esimese struktuurifondide rakendamise perioodiga, mistõttu toimub pidev süsteemi arendamine, millel lisaks positiivsele tulemile on ka negatiivseid kõrvalmõjusid. • SFOSist andmete kätesaamise puudulikkus. • Perioodi lõpus vabanevad vahendid.

  6. Ülevaade tööturu olukorrast

  7. Ülevaade tööturu olukorrast • Töötute arv langes aastaga 21% ehk 8500 inimese võrra. • Naiste tööhõive määr on 65,7% (Lissaboni eesmärk aastaks 2010 on 60%) • Vanemaealiste tööhõive määr 59,5% (mehed 58,6%, naised 60,3%) • Euroopa keskmine töötuse tase on 7,9%, Eestis meestel 5,4% ning naistel 3,9%.

  8. Ülevaade tööturu olukorrast

  9. Ülevaade tööturu olukorrast • Noorte töötus langes 12%-lt 10%-ni. • Probleemiks pikaajaline töötus, 49% töötutest on pikaajalised töötud (2,3% tööjõust). Heitunud isikuid 7300. • Mitte-eestlaste töötus kõrgem (6,9%/3,6%). • Aktiivsuse määr on eestlastel madalam kui mitte-eestlastel. • Registreeritud töötus 2,2%.

  10. Projektide taotlemise protsess • Prioriteedis kokku on esitatud 3887 taotlust, millest 3597 on vastavaks tunnistatud, 2727 rahuldatud, 2267 lõppenud ning 212 katkestanud. • Enim projekte on meetmes 1.2 (90% meetme projektidest) – meetmes 1.2 on palju väikese eelarvega projekte. • Prioriteedist on taotletud toetust 245% ulatuses kogu prioriteedi ESF eelarve osast.

  11. Madal väljamaksete protsent. Vahendite optimaalne kasutamine. RÜd on kasutusele võtnud lihtsustatud väljamaksete taotluste menetlemise protseduuri. Vahendite ümbersuunamine, paindlike skeemide rakendamine. Probleemid ja abinõud

  12. Vajadus ja soov muuta projektide eelarveid ning soov vähemkulutatud vahendite arvelt teha investeeringulaadseid kulutusi. RÜ püüab luua ühtset praktikat täiendavate taotluste ja eelarvete muutmise osas, et tagada toetuse saajatele võrdne kohtlemine. Probleemid ja abinõud (meede 1.1)

  13. Toetuse saajad on välja toonud lõpp-aruannete keerukuse ja toetuse saaja seisukohalt ebavajalike andmete küsimise. Perioodi 2007-2013 ettevalmistamisel arvestatakse vormide lihtsustamisega. Probleemid ja abinõud (meede 1.2)

  14. Auditite suur huvi meetme 1.3 projektide vastu – riskipõhine audit. Meetme raames vabanenud vahendid. Võeti tööle lisapersonali. Juhusliku valimi rakendamine uuel perioodil. Meetme 1.3 vahendite suunamine meetmetesse 1.1 ning 1.2. Probleemid ja abinõud (meede 1.3)

  15. Projektide tegevusi ei viida ellu vastavalt planeeritud ajakavale. Stipendiumi-programmi raames ei lepita vastuvõtva organisatsiooniga päevakava piisavalt detailselt kokku. Taotleja kohustus teavitada tekkivatest muudatustest. Taotlejate informeerimine ja koolitamine. Probleemid ja abinõud (meede 1.4)

  16. Prioriteedi rakendamise protsess • Prioriteedi juhtkomisjoni koosseis ning töökord uuendati sotsiaalministri 2008. aasta 22. veebruari käskkirjaga nr 31 “Prioriteedi 1 “Inimressursi arendamine” juhtkomisjoni moodustamine ja selle töökorra kehtestamine”.

  17. Horisontaalsete indikaatorite saavutustasemed

  18. Harjumaa – 1142 Hiiumaa – 15 Ida-Virumaa – 173 Jõgevamaa – 43 Järvamaa – 64 Läänemaa – 57 Lääne-Virumaa - 101 Põlvamaa – 34 Pärnumaa – 103 Raplamaa – 47 Saaremaa – 66 Tartumaa – 464 Valgamaa – 47 Viljandimaa – 95 Võrumaa – 31 Mitut maakonda hõlmavad projektid – 245 Regionaalne areng (rahuldatud taotluste arv)

  19. Vaided, katkestamised, rikkumised • Kokku on esitatud 21 vaiet, nendest 4 meetmes 1.3 ning 17 meetmes 1.2. Meetme 1.3 1 vaideotsus on edasi kaevatud ning menetluses Tallinna Halduskohtus. • Katkestamisi kokku 212 – 206 katkestamist meetmes 1.2. • Rikkumiste aruande esitamise piiri on ületanud 15 rikkumist, kogusummas 390 611 € (6,1 miljonit krooni). Koos väiksemate rikkumistega on kogusumma 415 434 € (6,5 miljonit krooni).

  20. Finantsprogress • Prioriteedis on kokku rahuldatud 2727 projekti taotlust, kogusummas 96 450 230 € (1 509 118 169 krooni), mis on 107% prioriteedi kogueelarvest. • Lõppenud on 2267 projekti. • Välja on makstud 57% prioriteedi raames võetud kohustustest ning 61% prioriteedi kinnitatud eelarvest.

  21. Finantsprogress (meede 1.1) • Meetme raames on rahuldatud 201 projekti taotlust, kogusummas 47 523 419 € (743 579 928 krooni), mis on 102% meetme eelarvest. • Meetme raames on lõppenud 18 projekti. • Välja on makstus 49% võetud kohustustest ning 57% meetme kogueelarvest.

  22. Finantsprogress (meede 1.2) • Meetme raames on rahuldatud 2264 projekti taotlust, kogusummas 11 678 702 € (182 731 979 krooni), mis on 110% meetme eelarvest. • Meetme raames on lõppenud 2058 projekti. • Välja on makstus 59% võetud kohustustest ning 65% meetme kogueelarvest.

  23. Finantsprogress (meede 1.3) • Meetme raames on rahuldatud 117 projekti taotlust, kogusummas 34 638 311 € (541 971 979 krooni), mis on 114% meetme eelarvest. • Meetmes on lõppenud 61 projekti. • Välja on makstus 66% võetud kohustustest ning 74% meetme kogueelarvest.

  24. Finantsprogress (meede 1.4) • Meetme raames on rahuldatud 145 projekti taotlust, kogusummas 2 609 798 € (40 834 465 krooni), mis on 105% meetme kogueelarvest. • Meetmes on 130 lõppenud projekti. • Välja on makstud 84% võetud kohustustest ning 89% meetme kogueelarvest.

  25. Hinnang rakendamisele • Huvi meetmete vastu on olnud suur – taotletud kogusumma moodustab 245% prioriteedi eelarvest. • Taotluste kvaliteet on valdavalt aastatega paranenud. • Prioriteedi rakendusasutuse hinnang rakendamisele on väga hea.

  26. Hinnang indikaatorite täitmisele • Indikaatorite täitumist vaadeldakse lõppenud projektide alusel, mis loob meetmetest väga erineva tulemuslikkuse pildi. • Meetmetes 1.2 ning 1.4 on saavutustasemed kõige positiivsemad – kõik üle 100 %. • Hinnang indikaatorite täitmisele on hea.

  27. Hinnang finantsprogressile • Kõik meetmed on võtnud kohustusi rohkem, kui eelarvetes vahendeid – SFOSi arvutuslik omapära. • Väljamaksed meetmeti väga erinevad, murettekitav on meetme 1.1 madal väljamaksete protsent. • Tulenevalt suurest 2008. aastasse jäävatest kohustustest on hinnang finantsprogressile rahuldav.

  28. Hindamised • Prioriteedi tasandil hindamist 2007. aastal läbi ei viidud. • Kõikides meetmetes viidi läbi erinevaid uuringuid/ hindamisi. • Euroopa Komisjon planeerib kogu RAKi hõlmavat järelhindamist (ex-post hindamine).

  29. Teavitus • Valmis nii eesti- kui inglisekeelne ESF edulugude raamat. • 1.3 projektide põhjal viidi läbi teadlikkuse uuring, milles selgus, et teadlikkus ESFist on hea. • ETA monitooring fikseeris 515 ESF teemalist meediakajastust

  30. Tänan kuulamast! Kadri Koppel Tel: 626 9185 Kadri.Koppel@sm.ee

More Related