Kommunistlik diktatuur Venemaal

1. Kommunistlik diktatuur Venemaal

2. Olukord Venemaal pärast kodusõja lõppu. Kodusõja tagajärjed • Vene kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. • Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). • Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. • 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri umbes 4 milj. inimest. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad.

3. Sisepoliitilised reformid • Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega näiteks kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus; • loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks ja ka mahalaskmiseks; • laiendati koonduslaagrite süsteemi GULAG, kus 1920. aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. • Sõjaväereformiga vähendati Punaarmeed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad.

4. NSV Liidu kujunemine • Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. • Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude vabariiki: Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. • Aastatel 1924-1945 ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15. • Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast.

5. Uus majanduspoliitika NEP 1921-1927/28. • Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema uuele majanduspoliitikale NEP, mida iseloomustasid järgmised jooned: • mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele; • talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada; • taastati eraettevõtlus (peamiselt) loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive); • kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid – iseseisvad ettevõtted); • väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikseks) • rahareformi läbiviimine (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, mis lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks). • NEP-i tingimustes säilitas aga riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses.

6. Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule • 1924.a. jaanuaris suri kompartei juht Lenin. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin ja Lev Trotski. 1927.a. õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. • ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal,mis tähendas NSVLi majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. • Stalini truuks toetajaks sai V. Molotov, kes oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. • Stalini võimuletõusule järgnes tema isikukultus, mis tähendas tema lõputut ülistamist ja jumalikustamist. Stalini ajal kujunes NSVLis lõplikult välja kommunistlik diktatuur.

7. 1920. aastate lõpus – 1930. aastate esimesel poolel toimunud muutused Nõukogude Liidus • 1) lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine; • 2) alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas raskemasinaehituse väljaarendamist; • 3) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist; • 4) majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa; • 5) hakati ellu viima suurte kulutustega Punaarmee ümberrelvastamise programmi; • 6) viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem; • 7) seadustati seadusetus rahva jaoks. 1929.a. hakkas kujunema kohtuväline karistussüsteem, kus kohtumõistjateks inimeste üle said nn. kolmikud; • 8) määratleti nn. rahvavaenlaste hulk ca 4,6 % elanikkonnast; • 9) alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist • 10) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei- ja valitsusringkondades. Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes; • 11) vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus.

8. Industrialiseerimine NSV Liidus • Industrialiseerimise eesmärgiks oli NSV Liidu muutmine tööstusriigiks, suurtööstuse eeskätt rasketööstuse eelisarendamine. • Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest • Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele • Majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa (I 1928-1932), millega nähti ette NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest • Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele. • I viisaastaku jooksul ehitati 1500 uut ettevõtet, kuid enamik neist ei saavutanud ettenähtud võimsust, vaid andsid alles proovitoodangut. • II viisaastaku (1933-37) jooksul saavutasid projekteeritud võimsuse paljud I viisaastaku suurehitised näiteks Dneprogessi hüdroelektrijaam Dnepri jõel. Suuremat tähelepanu pöörati kergetööstusele. Käiku anti 4500 uut ettevõtet, mis paiknesid Uuralite taga, Siberis ja Kaug-Idas. • Industrialiseerimise tagajärjel suurenes märgatavalt rasketööstuse osakaal majanduses ning see muutis NSV Liidu tööstusriigiks. • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus, kuid tootlikus oli madal.

9. Sundkollektiviseerimine • 1928.a. jaanuaris otsustas ÜKP Keskkomitee Poliitbüroo rakendada surveabinõusid talupoegade suhtes, võttes neilt vägivaldselt teravilja tagavarad. • 1929.a. suvel oli kõikidest taludest kolhoosidesse ühinenud vaid väike osa. Kuni selle ajani võeti kolhoosidesse ka kulakuid st. jõukamaid talupoegi. • Kulaklikuks majapidamiseks loeti neid, kus süstemaatiliselt kasutati palgalist tööjõudu või kus oli oma mehaanilise jõumasinaga veski, meierei, kuivati.1929.-ast alates keelati kulakuid kolhoosidesse vastu võtta. Koos massilise kollektiviseerimisega algas kulakute kui klassi likvideerimine, mis sisuliselt tähendas talupoegkonna hävitamist. 1932.a. haaras nälg NSV Liidu mitmeid piirkondi. • 1932.a. 7 augustil andis Stalin välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse nö. 5 viljapea seadus, mille alusel võidi inimest, kes üritas koristatud kolhoosipõllult pudenenud viljapäid korjata, ära teenida mahalaskmise või pehmendatavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. • Aastail 1932-33.a. hirmus näljahäda, milles hukkus erinevatel andmetel 5-7 miljonit inimest eriti Ukrainas. • 1934.a. seati sisse uue passid ja sissekirjutused, mille alusel võeti talupojalt võimalus NSV Liidu territooriumil vabalt liikuda. Kolhoosnikud passe ei saanud ning nad olid kinnistatud kolhooside juurde (sisuliselt sunnismaistamine).

10. Nõukogude riik ja ühiskond 1930. aastatel. Suur terror • Kõrgema poliitilise juhtkonna esmaseks eesmärgiks oli bürokraatliku aparaadi igakülgne tugevdamine. Suurenes rahvakomissariaatide arv. Tekkis juurde kõikvõimalikke komiteesid, valitsusi ja muid üksusi. Eesotsas olid madala haridustasemega isikud. • Kogu ühiskonna poliitilise struktuuri keskmeks oli Stalini isik. • Riiklik terror omaenda kodanike suhtes muutus aasta-aastalt üha ulatuslikumaks. • Kurikuulsaks sai GULAG´isüsteem (GPU Laagrite Peavalitsus), kuhu saadeti kõik nö. nõukogudevastased elemendid. • Ohjeldamatu massiterror algas 1934.a. pärast Leningradi parteijuhi Kirovitapmist. • Eriti jõhkrat vägivalda rakendati mittevene rahvaste suhtes, kelle rahvuslik eliit, intelligents hävitati pea täielikult. • Terrori toel algas uus venestamine, vene rahva erilisuse ja suure ajaloolise missiooni jutlustamine. • 1930ndate aastate keskel jõuti tuntud partei- ja riigitegelaste, rahvusvahelise kommunistliku liikumise tegelaste, Punaarmee ja julgeoleku enda kaadrite hävitamiseni. Tapmisi saatsid näidisprotsessid.