300 likes | 768 Vues
Õppemeetodid kutseõppes II. Sirje Rekkor 25.01.2011. Koolitaja Andragoogiline/ pedagoogiline kontseptsioon Kontseptsiooni tekkimise eeldused: T, P valmisolekud S-K valmisolekud Valmisolek tulevikuks. Õppija Eelteadmised Õpistiil Huvid Õpivalmidus Õppijate kooslus:
E N D
Õppemeetodid kutseõppes II Sirje Rekkor 25.01.2011
Koolitaja Andragoogiline/ pedagoogiline kontseptsioon Kontseptsiooni tekkimise eeldused: T, P valmisolekud S-K valmisolekud Valmisolek tulevikuks Õppija Eelteadmised Õpistiil Huvid Õpivalmidus Õppijate kooslus: Väikesed rühmad Suured rühmad ..... Eesmärgid Sisu Õppemeetodi sobivus töötamiseks käsitletava teemaga Keskkond Ruum Töövahendid Tehniline varustus Atmosfäär
1. Kogemuse hankimine 2. Arutelu kogemuse üle, reflekteeri-mine 4. Uue teadmise tekkimine 3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine, vastamine miks- küsimustele Kogemusõppe printsiip
köitev loeng mõttega lugemine jutustamine diskussioon klassis diskussioon väikeses rühmas kriitilised juhtumid juhtumi uurimine ajurünnak SWOT-analüüs õppija intervjuu grupi ettekanne rollimäng koosolek näidend sotsiodraama joonistamine saripildid (koomiksid) mõttetalgud firmamäng ideekaart raport rühmatöö meeskonnatöö projektitöö Aktiivõppemeetodid kutseõppes Allikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid Allikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid
Läbivalt kujundatavad võtmepädevused • Õppimisoskus (elukestev õpe ja karjääri planeerimine) • Infotehnoloogiline pädevus (nn teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon); • Kodanikupädevus ning algatusvõime ja ettevõtlikkus (kodanikualgatus ja ettevõtlikkus) • Kultuuriteadlikkus (kultuuriline identiteet) • keskkond ja jätkusuutlik areng • tervis ja ohutus
Köitev loeng • Informatsiooni vahendamine õpetaja poolt • Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta • Õppijad mõtlevad esitatava üle, avaldavad oma seisukohti • Köitev loeng on näitlikustatud
Meetod on kasulik, kuna: • arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust, • aitab leida sisemist seost õppimisega, • arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust, • arendab õppija argumenteerimisoskust.
Õpetaja: • vahendab ja näitlikustab informatsiooni, • põhjendab esitatava materjali paikapidavust, • toob välja erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta, • õhutab õppijaid küsimusi esitama, • töötab välja õppeülesanded esitatava informatsiooni käsitlemiseks, • stimuleeribõppijate seisukohtade väljaselgitamist.
Diskussioon klassis • Õppijatele esitatakse probleem • lahendamiseks reglementi ei kehtestata • iga õppija võib esitada oma seisukohti • Diskussiooni käigus on lubatudvastastikused mõttevahetused, repliigid, vahelehüüded, vaidlemine, teiste katkestamine jms
Meetod on kasulik, kuna 1: • on motiveeriv, • annab võimaluse teema üle iseseisvalt mõelda, • annab võimaluse kujundada oma arvamus, • annab võimaluse kasutada oma kogemusi, teadmisi, • kujundab uusi ideid, mõttearendusi,
Meetod on kasulik, kuna 2: • arendab argumenteerimis- ja väljendusoskust, • arendab empaatiavõimet, loovust ja kindlust, • võimaldab õpetajal jälgida õpilaste mõtteprotsessi käsitletava probleemi puhul, • annab õpilastele võimaluse üksteiselt õppida.
Õpetaja: • esitab probleemi ja eesmärgi, • tutvustab põhireegleid, • õhutab diskussiooni, • jälgib põhireeglitest ja ajast kinnipidamist, • kindlustab ülesande, sisu juures püsimise, • ergutab õpilasi mõtlema, • annab tagasisidet, • teeb kokkuvõtte.
Diskussiooni põhireeglid: • lugupidamine grupi liikmete vastu, • diskussiooni eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus, • mitte midagi isiklikku, • konstruktiivsus, • avameelsus, • teemas püsimine, • rääkimine ükshaaval, • aktiivne üksteise kuulamine.
Diskussioon väikeses rühmas • Diskussioonil väikeses rühmas avaldavad KÕIK õppijad oma arvamust käsitletava teema kohta, kasutades alusena oma kogemusi, lugemust või loengumaterjali. • Õppijaid motiveeritakse osalema nii õpetaja poolt esitatud küsimustele vastamisega kui ka omapoolsete küsimuste esitamisega õpetajale ning kaasõppijatele.
Meetod on kasulik, kuna 1: • väikese rühma liikmeks olemine võimaldab igaühel diskussioonist väga aktiivselt osa võtta, • võimaldab võrrelda ja analüüsida eri rühmade diskussiooni tulemusi, • ergutab koostööd või hoopis õhutab võistlusele, • annab õppijale võimaluse teema üle iseseisvalt mõelda, • annab õppijale võimaluse kujundada oma arvamus ning seeläbi materjal seesmiselt omaks võtta,
Meetod on kasulik, kuna 2: • annab õppijale võimaluse kasutada oma kogemusi, rakendada oma teadmisi, • on motiveeriv, kujundab uusi ideid, mõttearendusi, • arendab õppija argumenteerimis- ja väljendusoskust, • arendab õppija empaatiavõimet, loovust ja kindlust, • annab õppijatele võimaluse üksteiselt õppida.
Ajurünnak • Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. • Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi. • Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad. • Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
Meetod on kasulik, kuna: • võimaldab õppijal genereerida uusi ideid, • arendab õpilaste loovust ja mõtlemisoskust, • võimaldab arendada õppija rühmatööoskusi , • võimaldab arendada oskust olla lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.
Meetodi kasutamine • Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud. • Meetodit saab kasutada töötades probleemi kallal kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak). • Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt järgivad • Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja selle elluviimise võimaluste kaalumine. • Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust. • On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile reaalsete lahendite pakkumisega.
Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel: • lugupidamine grupi liikmete vastu, • eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus, • mitte midagi isiklikku, • konstruktiivsus, • teemas püsimine, • kõiki ideid respekteeritakse, ükski idee ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid ei arvustata.
Mõttega lugemine • Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid. • Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. • Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.
Meetod on kasulik, kuna: • arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust. • arendab kriitilise mõtlemise oskust
Meetodi kasutamine • Õppijal palutakse välja tuua probleem, mida teksti autor on püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu, tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige olulisem tekstis jne. • Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi. • Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad õppijad mõtlemisoskusi. • Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka mõtteid arendada. • Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel.
Rollimäng • Meetodi tehnika keskendub kriitilise (arutleva) mõtlemise kesksele elemendile - võimele mõista kaasinimeste seisukohti. • Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut konkreetses situatsioonis, kusjuures eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb vastav samastumine. • Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis, mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka käitumismallid.
Meetod on kasulik, kuna: • aitab õppijatel kogeda teiste võimalikke mõtteid, tundeid ja tegusid • arendada empaatiavõimet.
Meetodi kasutamine • Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid. • Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet. • Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks. • Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle ja rollidele vastavaid ülesandeid. • Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad vastavalt rollireeglitele. • Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate arvamusi, suhtumist, hinnanguid lahendatava probleemi kohta.