1 / 23

Eesti taimkate

Eesti taimkate. Metsad. Eesti taimestik. Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus laialehised metsad asenduvad okasmetsadega Eesti taimkatte tüübid Metsad Niidud Sood. Taimestik ja taimkate.

armen
Télécharger la présentation

Eesti taimkate

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti taimkate

  2. Metsad

  3. Eesti taimestik • Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse • Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus laialehised metsad asenduvad okasmetsadega • Eesti taimkatte tüübid • Metsad • Niidud • Sood

  4. Taimestik ja taimkate • Taimestik ehk floora on mingile territooriumile iseloomulik taimeliikide kogum. • Taimkate ehk vegetatsioon on mingi territooriumi taimekoosluste kogum. • Maailmas on kõige levinumad taimkatted mets, rohumaa, soo, tundra jt. Taimkatte järgi on saanud oma nime mitmed loodusvööndid.

  5. Eesti metsapuuliigid

  6. Loomets

  7. Nõmmemets

  8. Palumets

  9. Laanemets

  10. Salumets

  11. Lammimets

  12. Rohusoomets (madalsoomets)

  13. Samblasoomets (rabamets)

  14. Niidud

  15. Niit • Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. • Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga.

  16. Jagunemine tekke alusel • Primaarsed niidud • Tekkest peale olnud niidud • Sekundaarsed niidud • Tekkinud inimtegevuse tulemusena (enamik Eesti niite)

  17. Looniidud e. alvarid • Õhuke muld (alla 30 cm) • Põhja- ja Lääne-Eesti paetasandikel • Madal rohustu on liigirikas

  18. Pärisaruniidud ja puisniidud • Moreen- ja viirsavitasandike rähksetel, leostunud või gleistunud muldadel • Puisniidud on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused

  19. Nõmmerohumaad e. nõmmed • Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel • Toitainevaestel ja kuivadel liivmuldadel

  20. Lammi- e. luhaniit • Esinevad jõgede üleujutusaladel • Toitainerikastel lammimuldadel

  21. Rannaniit • Rannikuniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud • Taimkate levib seal vöönditena. • Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel.

  22. Rannaroostik • Alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel • Enamasti kasvab seal pilliroog

  23. Soostunud niidud • Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad • Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest

More Related