1 / 43

MAAVÄRINAD 11.kl.

MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK. 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. MIS ON MAAVÄRIN?. Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga /

atira
Télécharger la présentation

MAAVÄRINAD 11.kl.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAAVÄRINAD11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok

  2. 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok

  3. Maigi Astok

  4. MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok

  5. Mis on maavärin? • maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok

  6. Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok

  7. murrang ulatus http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. Maigi Astok

  8. Maigi Astok

  9. MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: • tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged • vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega • langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine • tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok

  10. Maavärinad levivad seismiliste lainetena. • Eristatakse keha- ja pinnalaineid • Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. • Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. • Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok

  11. Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. • aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maigi Astok

  12. Maigi Astok

  13. 1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat • Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. • Kasutatakse seismograafi Maigi Astok

  14. 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok

  15. Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub/louie/class/100/seismic-waves.html Maigi Astok

  16. Millest sõltub purustuste ja ohvrite hulk? • Maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. • Rahvastiku tihedusest piirkonnas. • Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. • Infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest. Maigi Astok

  17. Kuidas vähendada või vältida maavärinatega kaasnevaid purustusi? • Ehitada vastava konstruktsiooniga maju. • Eriõppega päästeteenistus. • Õpetada elanikkonda, kuidas maavärinate korral käituda. • Rajada korralik jälgimisteenistuse ja hoiatus- süsteem. Maigi Astok

  18. Subduktsioonivööndid: kõige suuremate (magnituud ~9 võimalik) ja destruktiivsemate maavärinate asukohad Maigi Astok Pildid: USGS

  19. Maigi Astok

  20. TSUNAMI • Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. • Vaata pilte: http://www.tsunamis.com/tsunami-pictures.html Maigi Astok

  21. Maigi Astok

  22. 32 m laine… Maigi Astok

  23. Maigi Astok

  24. Maigi Astok

  25. Indoneesia 2004 Maigi Astok

  26. Maigi Astok

  27. Maigi Astok

  28. Itaalia Maigi Astok

  29. 6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo maakonnas.Aprill 2009 Maigi Astok

  30. Maigi Astok

  31. Sumatral Maigi Astok

  32. Jaapanis Maigi Astok

  33. Kobe 1995 Maigi Astok

  34. Maigi Astok

  35. Chuetsu 2004 Maigi Astok

  36. Sumatra maavärin 2004 • Katastroof   toimus   mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas   mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt. • Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad). Maigi Astok

  37. Maigi Astok

  38. Maigi Astok

  39. Indoneesia 2009 Maigi Astok

  40. Maavärinad Eestis • Seni teadaolevaist tugevaim maavärin oli 25. oktoobril 1976. aastal Osmussaarel, mida tundsid inimesed suurel osal Eestimaast.. • Osmussaarel maavärina tugevuseks mõõdeti 4,75 magnituudi. See põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid • 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. • Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. • Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi. Maigi Astok

  41. Animatsioone Seismiliste lainete levik http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1009/es1009page01.cfm?chapter_no=visualization Videoklipp maavärinast http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1005/es1005page01.cfm?chapter_no=visualization P ja S lained http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visualizations/es1002/es1002page01.cfm?chapter_no=visualization Maigi Astok

  42. Kasutatud materjalid • http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html • Ü.Liiber Üldmaateadus gümnaasiumile • Ivi Olev ppt • Ü. Liiber eksamiülesanded • staap.kolhoos.ee/stories/storyReader$127 • www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html • http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm • http://science.howstuffworks.com/tsunami2.htm • Guardian Unlimited http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.htm • http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquakes/main.html Maigi Astok

  43. Küsimused, parandused ja täpsustused palun saata: Maigi Astok maigi@astok.ee +372 5016405 TÄNAN! Maigi Astok

More Related