Põllumajandus

1. Põllumajandus • Iseloomustamise aluseks: • haritava maa % • või haritavat maad (ha) elaniku kohta • agrokliimavööde • aktiivsete temperatuuride summa • sademete hulk ja ajaline jaotus • hõivatute osakaal põllumajanduses • põllumajanduse osatähtsus SKT-s • põllumajandusliku tootmise vormid

2. Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)

3. Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks

4. Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-Meremaal, ka Jaapanis Ekstensiivsed tereviljatalud; rantšod, istandused Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas)

5. Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus

6. Toitluskompleks Maaparandus Tõuaretus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam Toiduainetööstuse sisseseade TEENUSED Põllumajandusmaa Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Toiduained TEENUSED

7. Kalandus • Suurimad kalapüügiriigid: • Hiina • Peruu • Jaapan • India • USA • Indoneesia • Tšiili • Venemaa • Tai • Norra Territoriaalveed - kuni 12 meremiili Majandusvöönd - 200 meremiili Avaookean Rannikupüük arengumaades Avamerepüük suurim osa maailma kalatoodangust Ookeanipüük suured, rikkad riigid Kalakasvatus kaasaege võimalus toodangut suurendada

8. Suurima metsamaa pindalaga riigid: Venemaa Brasiilia Kanada USA Euroopas Rootsi Soome Prantsusmaa Metsandus • Suurim küttepuidu toodang: • Hiina • Brasiilia • Etioopia • Indoneesia • ümarpuidu toodang: • USA • Kanada • Venemaa • Brasiilia • paberipuu: • USA

9. Metsavarude suurust hinnatakse: • metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%); • puiduvaruga (m³); • metsa keskmise aastase juurdekasvuga (m³/ha aastas); • parasvöötme metsades 1-10 m³/ha; • ekvatoriaalsetes vihmametsades kuni 50 m³/ha; • metsade liigilise koosseisuga. • Metsatööstus tegeleb: • puidu varumisega, • puidu töötlemisega, • puittoodete valmistamisega, • paberi ja tselluloosi tootmisega.

10. Suurimad naftavarud: Saudi Araabia Iraak Araabia ÜE Kuveit Iraan Venezuela Venemaa Suurimad naftatootjad: USA Saudi Araabia Venemaa Iraan Mehhiko Venezuela Hiina Norra Maagaasi tootjad: USA Venemaa Kanada UK Nafta, maagaas

11. Naftavarud ja peamised veosuunad

12. Kivisöe varud: USA Venemaa Hiina India Austraalia Saksamaa Tootjad: Hiina USA India Hüdroenergia tootjad: Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa Norra Tuumaenergia: USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa • Tuuleenergia: • Saksamaa • USA • Hispaania • Taani • India • Geotermaalenergia: • USA • Filipiinid • Itaalia • Mehhiko • Indoneesia • Jaapan • Uus-Meremaa Kivisüsi, alternatiivne.

13. Suurimad rauamaagi kaevandajad: Hiina Brasiilia Austraalia SRÜ Terase tootjad: Hiina Jaapan USA Venemaa Saksamaa Boksiidi kaevandajad: Austraalia Guinea Brasiilia Jamaica Hiina Alumiiniumi tootjad: Hiina Venemaa USA Kanada Austraalia Brasiilia Norra Metallurgia Maakide kaevandamine Maagi rikastamine Maakide sulatamine Metalltoodete valmistamine

14. Töötlev tööstus

15. Autotööstuse 5 etappi Tootearendus põhiettevõttes allhanke korras ühistöö või teenustööna põhiettevõtja lepingulised ettevõtted osade valmistamine monteerimine turundus, reklaam hooldus ja teenindus

16. Elektroonikatööstus (ET) Elektroonikaseadmed: arvutid, mobiilid, kosmosetehnika... Elektroonikakomponendid: aktiivsed passiivsed Koduelektroonika (KET): telerid, raadiod, kalkulaatorid...

17. Veoprotsessi etapid Kaupade kokkuvedu Põhivedu odavaima transpordiliigiga (laevad, rongid) Kaupade laialivedu TERMINAL TERMINAL

18. Vedude geograafia KOHALIKUD VEOD kuni 500 km Väravaregioonid: (Holland, Singapur, Hongkong) transiitteenuste müük autod Vahemeri, Läänemeri, Põhjameri KAUGVEOD Raudtee, rannikulaevandus MANDRITEVAHELISED VEOD “mugav lipp” (Panama, Libeeria) “merevoorimees” (Norra, Kreeka) Mere-, õhutransport

19. Majanduse areng ja transport Tööstusrevolutsioon Masstoodang Globaliseerumine Telekommunikatsioon Lennundus Maanteed Majanduse areng Raudteed Kanalid, jõelaevandus Merelaevandus Hobused 1750 1775 1800 1825 1850 1875 1900 1925 1950 1975 2000 2025 2050

20. Maailma kaubavood, 2001 (mld $) Lääne-Euroopa (1,677) 195 188 255 252 P-Ameerika (391) 312 Aasia/Okeaania (722) 376 207 333 205 96 Ülejäänud maailm (285) 174 287

21. Lääne-Euroopa Põhja-Ameerika Ida-Aasia Põhja riigid kauplevad omavahel Põhja riigid kauplevad oma hemisfääris Kagu-Aasia Austraalia Kariibia Ladina-Ameerika Vahemeremaad Must Aafrika Lõuna riikide omavaheline kaubavahetus on väike mahult, kitsas koosseisult (nafta) ja ruumiliselt (naaberriigid)