1 / 27

Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur). Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev. Asteegid. Asukoht: Kesk-Ameerikas, pealinn Tenochtitlan praeguse Mehhiko alal.

azizi
Télécharger la présentation

Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vana-ameerika kunst(Vana-mehhiko ja inkade kultuur) Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev

  2. Asteegid • Asukoht: Kesk-Ameerikas, pealinn Tenochtitlan praeguse Mehhiko alal. • Kui hispaanlased 1521. aastal avastasid Tenochtitlani, meenutas see Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Linn paiknes saarel, kus uurijate arvates oli üle 60 000 kiviehitise ning umbes 300 000 elanikku. Linna keskel asusid võimas tempel ja valitseja palee. Saarelt viis järve kaldale lai tamm, millel oli mitu tõstesilda. • Asteekide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik. • Asteekide rändhõim oli alles hiljuti alistanud endast kõrgema kultuuriga rahvad.

  3. Tenochtitlani rekonstruktsioon

  4. Joonistus Tenochtitlanist

  5. Päikesekivi - kalender

  6. Olmeegid • Nad olid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojateks. • Asukoht: Mehhiko lahe lõunakaldal • Juba 1. aastatuhandel eKr ehitasid järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, paleesid ja väljakuid. • Olmeekide ehitised said eeskujuks hilisematele Vana-Mehhiko kultuuridele. • Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. • Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände.

  7. Olmeekide massiivsed kivipead

  8. Olmeekide maskid

  9. Sapoteegid ja misteegid Sapoteekide kultuur levis u. 500-1000 olmeekide asualal (kujunes olmeekide pärandile toetudes). Sapoteegid on endast järele jätnud arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutavad üldistavalt, aga väga ilmekalt inimesi ja loomi. Sama piirkonna hilisematel asukatel misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Mehhiko keskosa tähtsaim linn oli Teotihuacan (u. 200 eKr – 750 pKr)

  10. Sapoteekide urnid

  11. Misteekide piltkiri

  12. Teotihuacan

  13. Maajad • Asukoht: Yucatani poolsaar (tänapäeva kesk-ameerika riikide aladel) • Õitseaeg: 300-900 p.Kr (Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.) • Puudus ühtne riik, olid linnriigid (pealinn + seda ümbritsevad külad) • Metalli ei tundnud (peale kujja ja hõbeda), tööriistad valmistasid puust ja kivist • Sügavalt usklikud (Tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach, kes esines nelja jumalana) • Tõid jumalatele inimohvreid (usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat imeainet • Peamiseks tegevusalaks põlluharimine

  14. Ohvritlitus • Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või – kui ohverdatu oli mehine sõjamees – jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks.Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. • Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea käekäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest.

  15. Ohvritalitus

  16. Vaatamata julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämisele olid maajad siiski väga tark rahvas • Nende kalender oli täpsem, kui tolleaegsetel eurooplastel • Astronoomias tundsid taevakehade liikumist taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi • Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega • Matemaatikud oskasid kasutada nulli

  17. Maajade lõpp • Olid rahuarmastavad põlluharijad, see sai neile ka saatuslikuks • Võõramaised sissetungijad hävitasid nende linnu ja allutasid nad endale • Lõplik löök saadi, kui hispaanlased 16 saj. keskel Yucatani poolsaare vallutasid (hävitati ka kultuuripärand: põletati maajade omakeelsed raamatud) • Ka on müsteerium, miks 9 sajandil Maajad oma linnad maha jätsid

  18. Tikali astmikpüramiidu. 6 saj. e.kr - 10 saj. • Üle 70 m kõrge • Templite seinad on kaetud relieefidega • Maajade suurim religioosne keskus • Ühteaegu, nii tempel,kui hauakamber

  19. Figuurid • Pallimängija • Jaina saarelt Mehhikost • Savifiguur 700-900 p.kr JAINA FIGUUR (KUUJUMAL?)

  20. Observatoorium Chichen-Itzasu. 1000-1200 p.kr Maaja-tolteegi kultuur

  21. Tolteegid • Õitseaeg: u. 900-1200 p.kr • Sõjakad hõimud • Ilmselt Maajade allakäigu osalised • Põhja pool tekkis maaja-tolteegi segakultuuri uued keskused (Chichen-Itza, Tula, Uxmal)

  22. TEMPELI VAREMED JA KOLONAAD EHK SAMMASTIK TULA KESKUSE PÕHIPLAAN

  23. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad • Quetzalcoatli püramiidil Tulas • hiiglaslikud kiviskulptuurid • u. 900-1150

  24. Inkad(12 saj- 1532 p.kr) • Lõuna- ameerika läänerannikul • Lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi • Ulatus: tänapäeva Ecuadori, Colombia, boliivia, argentiina ja tšiili aladeni • Pealinn Cuzco (praeguse peruu aladel) • Ligi 12 miljonit inimest • Elati müüridega kaitstud linnades

  25. Inkad • Karm valitsemine (ja Valitsejat peeti jumalaks ning päikese järeltulijaks) • Osavad ehitajad (ehitasid suurepäraseid niisutussüsteeme ja sillutatud teid + võrratu oskus müüri laduda) • Usuleu tagasihoidlikum • Elukorraldus praktilisem • Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine)

  26. Inkade lõpp • 1532 algav hispaania invasioon (F. Pizarro) • Viimane inka Tupac Amaru suri 1572 aastal • Kultuuri hävitamine: kullaahned hispaanlased sulatasid enamuse inkade kuldesemetest üles, • seega on rohkem säilinud keraamikat • Keraamika (ja ka enamik ehitisi) on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik

  27. ““LILLED JA LAULUD” ON ELAMISE PEAMISEKS MÕTTEKS” TÄNAME!

More Related