1 / 21

Energia hindade kujunemine

Energia hindade kujunemine. Märt Ots Energiaturu Inspektsioon. Milleks hinnaregulatsioon?. Parim regulaator on vaba konkurents. Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents ei ole võimalik. Reguleeritavad hinnad. Elekter Energiaturu Inspektsioon (42 ettevõtet) Gaas

baby
Télécharger la présentation

Energia hindade kujunemine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Energia hindade kujunemine Märt Ots Energiaturu Inspektsioon

  2. Milleks hinnaregulatsioon? • Parim regulaator on vaba konkurents. • Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents ei ole võimalik.

  3. Reguleeritavad hinnad • Elekter • Energiaturu Inspektsioon (42 ettevõtet) • Gaas • Energiaturu Inspektsioon (25 ettevõtet) • Soojus • Inspektsioon suuremad soojusettevõtted (40 ettevõtet) • Kohalikud omavalitsused: väiksemad soojusettevõtted (hinnanguliselt 100 ettevõtet) • Vesi – kohalikud omavalitsused

  4. Reguleeritavad hinnad • Soojus moodustab reeglina tarbija kommunaalteenustest kõige suurema osakaalu. • Samas on elektrienergia puhul tegemist kõrgema monopoolsuse sest soojuse puhul on tarbijal võimalik valida. • Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada kaugküttepiirkond, see muudab ka kaugkütte monopoolseks teenuseks. • Igas linnas või asulas, kus on soojusvarustus on eraldi kaugkütte ettevõte, igal ettevõttel on oma hind.

  5. Hinna prognoosimine • Igasugune ennustamine on tänamatu tegevus. • Samas on Eesti tingimustes elektri hinnakujundust võimalik küllaltki täpselt prognoosida kuna sisend sõltub eelkõige kohalikest tingimustest. • Soojuse hinnakujundus sõltub kasutatavast kütusest. • Kui kasutatakse vedelkütust või gaasi, sõltub soojuse hind oluliselt maailmaturu hinnast. • Gaasi hinnakujundus sõltub praktiliselt ainult maailmaturu sisendist. Välja arvatud gaasi transport, mis moodustab hinnast vaid ligi 10-15%.

  6. Elektri hinnakujundus • Vastavalt elektrituru seadusele on eristatud: • Elektri tootmine • Elektri võrguteenus • Lõpptarbija hind = elektri tootmine + võrguteenus • Elektri tootmine toimub Eestis 95% ulatuses põlevkivist ning on välistest teguritest praktiliselt sõltumatu. • Elektri võrgutasudes moodustavad enamuse püsikulud ning kulud investeeringutele, mistõttu on hinnakujundus samuti välistest teguritest praktiliselt sõltumatu.

  7. Elektri võrgutasud • Elektri võrgutasu koosneb • Elekter kadude kompenseerimiseks • Toetus taastuvate energiaallikate toetamiseks • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

  8. Elektri tootmine • Elektri tootmise hind koosneb • Põlevkivi • Keskkonnatasud • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

  9. Tegurid, mis pidurdavad elektri hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud kantakse kulumisse 35 kuni 40 aasta jooksul. • Näiteks jaotusvõrk investeerib igal aastal 800 milj. kr. Hinnakomponent suureneb vaid 20 milj. kr. võrra. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: elektrikadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, elektri tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturust.

  10. Hinnasurve tegurid • Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus. • Iga kWh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit maksab tarbijale 41 senti. • Ökoloogiline maksureform. • Põlevkivi kaevandustasu; saastetasu, jm maksud. • THI tõus, mis mõjutab püsikulusid. • Tehnovõrkude talumiskohustus.

  11. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Tarbimise suurenemine 3% aastas. • Elektrikadude vähenemine 2% võrra aastaks 2008. • Taastuvatest energiaallikatest toodetakse aastal 2012 500 GWh ehk tänasest ligi 10 korda rohkem. • Investeeringud elektrivõrkudesse kokku 8,4 miljardit. • Investeeringud Narva Elektrijaamadesse kokku 5 miljardit. • Saastetasude tõus aastani 2009 vastavalt tänasele kavale. • Tehnovõrkude talumiskohustust ei ole arvesse võetud. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

  12. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 (keskmine hind ilma käibemaksuta) 100.00 95.00 90.00 85.00 80.00 elekter + võrk 75.00 elekter + võrk ilma lisanduvate 70.00 keskkonnatasudeta elekter 65.00 võrgutasu 60.00 55.00 50.00 45.00 40.00 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

  13. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Võrgutasude tõus on prognoositav ning jääb mõõdukaks ka taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisega. Võrgutasud võivad tõusta prognoositust kiiremini, kui hinda lisandub tehnovõrkude talumiskohustus. • Elektri tootmise hinna prognoos pärast aastat 2009 on äärmiselt keeruline, sest sõltub rohelise maksureformi rakendamisest. • Eeldada võib elektrihinna ligi 10 sendist tõusu, kokku 12% ehk ligi 2% aastas, mis jääb inflatsioonile alla. • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige ettevõttest sõltumatud asjaolud: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus, ökoloogiline maksureform, tehnovõrkude talumiskohustus.

  14. Soojuse hinnad sõltuvad kasutatavast kütusest • Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe - põlevkivi • Tallinn, Jõgeva, Põlva, jt. - maagaas • Tartu, Valga, Võru, Viljandi, jt. – kohalik tahkekütus + gaas või vedelkütus

  15. Tegurid, mis pidurdavad hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Väiksem kui elektritarbimisel. Soojuse tarbimisel on suur energia kokkuhoiu potentsiaal. Soojusvõrk on võrreldes elektrivõrguga vähem monopoolne, tarbijal on valikuvõimalus • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: kadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, tootmise kasuteguri tõus, jt.

  16. Hinnasurve tegurid • Kütuse hinnatõus. • Maagaasil ja põlevkiviõlil on maailmaturu hind. Puiduhake ja turvas järgivad teiste kütuste hinda. • Ökoloogiline maksureform. • THI tõus, mis mõjutab püsikulusid.

  17. Tüüpiline kaugkütte ettevõte • Tüüpiline Eesti kaugkütte ettevõte. • Hind täna 467 kr/MWh Kütused: puiduhake ja maagaas • Tehniliselt efektiivne: soojuskadu 16%, tootmise kasutegur puiduhakkel 85%; gaasil 93%. • Tehnilise efektiivsuse tõstmise (energia kokkuhoiu) võimalused puuduvad. • Tarbimise suurenemine 1% aastas. • Investeeritakse vastavalt põhivara kulumile. • Gaasi hind 2006.a. 1900 kr/1000 m3, tõuseb 2900 kroonini aastaks 2007. Edaspidi tõus 5% aastas. • Puiduhakke hind tõuseb 5% aastas. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

  18. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 (ilma käibemaksuta)

  19. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige kütuste hinnatõus, mis on ettevõtetest sõltumatu tegur ning mida on võimatu ette ennustada. • Ilma kütuste hinnatõusuta tõuseks soojuse hind alla 1% aastas.

  20. Kaugküte versus lokaalne küte • Kõige odavam on täna puuküte. • Elektriküte on täna soodus tänu elektri tootmisele kodumaisest kütusest ning faktile, et Eesti elektriturg ei ole avatud. • Lokaalse gaasikütuse eeliseks on kõrge efektiivsus soojuskadude puudumise tõttu. Samas odav gaas on müüt. Gaasi hind sõltub nafta maailmaturu hinnast. • Kaugkütte eeliseks on võimalus kasutada kohalikke kütuseid ning vähendada sõltuvust maailmaturu hinnast. Riiklikult seisukohalt võimaldab kaugküte elektri- ja soojuse koostootmise kaudu energiatarbimise efektiivsuse tõusu.

  21. Kokkuvõte • Hinnatõusu põhjusteks on eelkõige ettevõtetest ja regulaatorist sõltumatud faktorid: • Kütuste hind. • Keskkonnakaitse (maksud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter). • Tehnovõrkude talumiskohustus. • Investeeringute mõju hinnale on küllaltki tagasihoidlik. • Müügimahu kasv pidurdab hinnatõusu – eriti elektri tarbimise osas.

More Related