Energia hindade kujunemine

1. Energia hindade kujunemine Märt Ots Energiaturu Inspektsioon

2. Milleks hinnaregulatsioon? • Parim regulaator on vaba konkurents. • Regulatsioon on vajalik vaid majandusharudes, kus vaba konkurents ei ole võimalik.

3. Reguleeritavad hinnad • Elekter • Energiaturu Inspektsioon (42 ettevõtet) • Gaas • Energiaturu Inspektsioon (25 ettevõtet) • Soojus • Inspektsioon suuremad soojusettevõtted (40 ettevõtet) • Kohalikud omavalitsused: väiksemad soojusettevõtted (hinnanguliselt 100 ettevõtet) • Vesi – kohalikud omavalitsused

4. Reguleeritavad hinnad • Soojus moodustab reeglina tarbija kommunaalteenustest kõige suurema osakaalu. • Samas on elektrienergia puhul tegemist kõrgema monopoolsuse sest soojuse puhul on tarbijal võimalik valida. • Kohalikul omavalitsusel on õigus moodustada kaugküttepiirkond, see muudab ka kaugkütte monopoolseks teenuseks. • Igas linnas või asulas, kus on soojusvarustus on eraldi kaugkütte ettevõte, igal ettevõttel on oma hind.

5. Hinna prognoosimine • Igasugune ennustamine on tänamatu tegevus. • Samas on Eesti tingimustes elektri hinnakujundust võimalik küllaltki täpselt prognoosida kuna sisend sõltub eelkõige kohalikest tingimustest. • Soojuse hinnakujundus sõltub kasutatavast kütusest. • Kui kasutatakse vedelkütust või gaasi, sõltub soojuse hind oluliselt maailmaturu hinnast. • Gaasi hinnakujundus sõltub praktiliselt ainult maailmaturu sisendist. Välja arvatud gaasi transport, mis moodustab hinnast vaid ligi 10-15%.

6. Elektri hinnakujundus • Vastavalt elektrituru seadusele on eristatud: • Elektri tootmine • Elektri võrguteenus • Lõpptarbija hind = elektri tootmine + võrguteenus • Elektri tootmine toimub Eestis 95% ulatuses põlevkivist ning on välistest teguritest praktiliselt sõltumatu. • Elektri võrgutasudes moodustavad enamuse püsikulud ning kulud investeeringutele, mistõttu on hinnakujundus samuti välistest teguritest praktiliselt sõltumatu.

7. Elektri võrgutasud • Elektri võrgutasu koosneb • Elekter kadude kompenseerimiseks • Toetus taastuvate energiaallikate toetamiseks • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

8. Elektri tootmine • Elektri tootmise hind koosneb • Põlevkivi • Keskkonnatasud • Püsikulud (palgad, hooldus- ja remont, administreerimine, jt) • Põhivara kulum • Põhjendatud tulukus ehk kasum

9. Tegurid, mis pidurdavad elektri hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Elektrivõrkudesse tehtavad investeeringud kantakse kulumisse 35 kuni 40 aasta jooksul. • Näiteks jaotusvõrk investeerib igal aastal 800 milj. kr. Hinnakomponent suureneb vaid 20 milj. kr. võrra. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: elektrikadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, elektri tootmise kasuteguri tõus, jt. • Põlevkivi hind ei sõltu maailmaturust.

10. Hinnasurve tegurid • Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus. • Iga kWh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit maksab tarbijale 41 senti. • Ökoloogiline maksureform. • Põlevkivi kaevandustasu; saastetasu, jm maksud. • THI tõus, mis mõjutab püsikulusid. • Tehnovõrkude talumiskohustus.

11. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Tarbimise suurenemine 3% aastas. • Elektrikadude vähenemine 2% võrra aastaks 2008. • Taastuvatest energiaallikatest toodetakse aastal 2012 500 GWh ehk tänasest ligi 10 korda rohkem. • Investeeringud elektrivõrkudesse kokku 8,4 miljardit. • Investeeringud Narva Elektrijaamadesse kokku 5 miljardit. • Saastetasude tõus aastani 2009 vastavalt tänasele kavale. • Tehnovõrkude talumiskohustust ei ole arvesse võetud. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

12. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 (keskmine hind ilma käibemaksuta) 100.00 95.00 90.00 85.00 80.00 elekter + võrk 75.00 elekter + võrk ilma lisanduvate 70.00 keskkonnatasudeta elekter 65.00 võrgutasu 60.00 55.00 50.00 45.00 40.00 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

13. Elektri hinna prognoos 2006 kuni 2012 • Võrgutasude tõus on prognoositav ning jääb mõõdukaks ka taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemisega. Võrgutasud võivad tõusta prognoositust kiiremini, kui hinda lisandub tehnovõrkude talumiskohustus. • Elektri tootmise hinna prognoos pärast aastat 2009 on äärmiselt keeruline, sest sõltub rohelise maksureformi rakendamisest. • Eeldada võib elektrihinna ligi 10 sendist tõusu, kokku 12% ehk ligi 2% aastas, mis jääb inflatsioonile alla. • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige ettevõttest sõltumatud asjaolud: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostukohustus, ökoloogiline maksureform, tehnovõrkude talumiskohustus.

14. Soojuse hinnad sõltuvad kasutatavast kütusest • Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe - põlevkivi • Tallinn, Jõgeva, Põlva, jt. - maagaas • Tartu, Valga, Võru, Viljandi, jt. – kohalik tahkekütus + gaas või vedelkütus

15. Tegurid, mis pidurdavad hinnatõusu • Müügimahu kasv. • Väiksem kui elektritarbimisel. Soojuse tarbimisel on suur energia kokkuhoiu potentsiaal. Soojusvõrk on võrreldes elektrivõrguga vähem monopoolne, tarbijal on valikuvõimalus • Investeeringuid ei kanta kuludesse mitte otse vaid põhivara kulumi kaudu. • Ettevõtetel on kulude kokkuhoiu potentsiaali: kadude vähendamine, püsikulude kokkuhoid, tootmise kasuteguri tõus, jt.

16. Hinnasurve tegurid • Kütuse hinnatõus. • Maagaasil ja põlevkiviõlil on maailmaturu hind. Puiduhake ja turvas järgivad teiste kütuste hinda. • Ökoloogiline maksureform. • THI tõus, mis mõjutab püsikulusid.

17. Tüüpiline kaugkütte ettevõte • Tüüpiline Eesti kaugkütte ettevõte. • Hind täna 467 kr/MWh Kütused: puiduhake ja maagaas • Tehniliselt efektiivne: soojuskadu 16%, tootmise kasutegur puiduhakkel 85%; gaasil 93%. • Tehnilise efektiivsuse tõstmise (energia kokkuhoiu) võimalused puuduvad. • Tarbimise suurenemine 1% aastas. • Investeeritakse vastavalt põhivara kulumile. • Gaasi hind 2006.a. 1900 kr/1000 m3, tõuseb 2900 kroonini aastaks 2007. Edaspidi tõus 5% aastas. • Puiduhakke hind tõuseb 5% aastas. • Püsikulud tõusevad vastavalt inflatsioonile 3% aastas.

18. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 (ilma käibemaksuta)

19. Soojuse hinna prognoos 2006-2012 • Hinnatõusu põhjuseks on eelkõige kütuste hinnatõus, mis on ettevõtetest sõltumatu tegur ning mida on võimatu ette ennustada. • Ilma kütuste hinnatõusuta tõuseks soojuse hind alla 1% aastas.

20. Kaugküte versus lokaalne küte • Kõige odavam on täna puuküte. • Elektriküte on täna soodus tänu elektri tootmisele kodumaisest kütusest ning faktile, et Eesti elektriturg ei ole avatud. • Lokaalse gaasikütuse eeliseks on kõrge efektiivsus soojuskadude puudumise tõttu. Samas odav gaas on müüt. Gaasi hind sõltub nafta maailmaturu hinnast. • Kaugkütte eeliseks on võimalus kasutada kohalikke kütuseid ning vähendada sõltuvust maailmaturu hinnast. Riiklikult seisukohalt võimaldab kaugküte elektri- ja soojuse koostootmise kaudu energiatarbimise efektiivsuse tõusu.

21. Kokkuvõte • Hinnatõusu põhjusteks on eelkõige ettevõtetest ja regulaatorist sõltumatud faktorid: • Kütuste hind. • Keskkonnakaitse (maksud, taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter). • Tehnovõrkude talumiskohustus. • Investeeringute mõju hinnale on küllaltki tagasihoidlik. • Müügimahu kasv pidurdab hinnatõusu – eriti elektri tarbimise osas.