1 / 40

Maateaduse mõnu

Maateaduse mõnu. Tõnu Oja. GIS päev 16. novembril 2005. Miks niisugune pealkiri. Geograafia on eesti keeles maateadus Geograafia paneb paika võiks eesti keeli öelda ka maateadus määrab Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat “Mõtelda on mõnus”

baldwin
Télécharger la présentation

Maateaduse mõnu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maateaduse mõnu Tõnu Oja GIS päev 16. novembril 2005

  2. Miks niisugune pealkiri • Geograafia on eesti keeles maateadus • Geograafia paneb paika võiks eesti keeli öelda ka maateadus määrab • Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat “Mõtelda on mõnus” • Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti mõtlemine • Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav olema 

  3. Vaateid Maale Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise” näiteid

  4. Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt Tartumaa, 24.08.2004 Vaateid Maale

  5. .. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale

  6. Vaateid Maale Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003

  7. Vaateid Maale Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003

  8. Dekonstruktsioon • Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega • Geoinfosüsteem -automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks.

  9. Dekonstruktsioon Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast sõnastikust (võrguversioon http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm, viimati parandatud 28.04.98): Underconstruction eik@eik.ee Väike google: http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/ = The page cannot be displayed Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.

  10. Dekonstruktsioon • Esimene mõte: 01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile või seadmestikule, mis etteantud tingimustel funktsioneerib inimese sekkumiseta. 01.01.13 automatiseerima - Protsessi või seadmestikku automaatseks muutma. 01.01.15 raalistama, komputeriseerima - Automatiseerima * arvutite abil. • Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa raalistatud …..

  11. Dekonstruktsioon • Teine mõte: 01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine, mis sisaldab andmetöötlust ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone. 01.01.06 andmetöötlus, automaatne andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine.

  12. Dekonstruktsioon • Näide: Aritmeetika- või loogikatehted andmetega, andmete mestimine või sortimine, * programmide * assembleerimine või kompileerimine, või operatsioonid tekstiga, näiteks redigeerimine, sortimine, mestimine, salvestamine, otsing, kuvamine või printimine.

  13. Dekonstruktsioon 01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem - Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust. 01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust. 01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega.

  14. Dekonstruktsioon • Tuletis (saadud detailsema termini asendamisel tema määratlusega, n.ö. järjepanu definitsioone eelmisse sisse istutades ja siis veidi keelt kohendades):

  15. Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone - ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. • Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes, ülejäänu on isotegevus 

  16. Dekonstruktsioon • Kolmas mõte: Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist. Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste kombinatsioonid savitahvlis ei sisalda informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus ka nimetatud standardi määratlustega. Siit tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla automatiseeritud - niipea kui puudub inimene, pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud olla andmetöötlussüsteem.

  17. Dekonstruktsioon 01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus. 01.01.02 andmed - Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks.

  18. Dekonstruktsioon Suhtluse eeldus Tulemtekst Lähtetekst ~ dekodeerimine kodeerimine Subjekt 1 Subjekt 2

  19. Dekonstruktsioon Mõistmise eeldus Andmed Nähtus ~ ? dekodeerimine Subjekt

  20. Dekonstruktsioon Mõistmise eeldus Andmed Nähtus ~ ? dekodeerimine Mudel Mall Mõistmine Haridus Tead(m)us Info Subjekt

  21. (De)konstruktsioon Mis on GIS? • GIS – (geographic information system) – geograafiline infosüsteem • Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. • GIS = tööriist, vahend

  22. (De)konstruktsioon GIS = süsteem, mille abil inimesed: * mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; * esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid, tervikuid; * transformeerivad esitusi sobitades neid muude tervikute ja seostega; * opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.

  23. Konstruktsioon Geographic Information Science ruumiteabe mõistmisemõnu 

  24. Meetrika mõistmine Oskame me formaliseerida seosed? Suudame me lugeda ja mõista maastikumeetrikat? Millised parameetrid mõjutavad enim lindude elu? Tekstikastis on viited juhendatavatele/kolleegidele, kelle materjale on kasutatud

  25. UTM rakud 34 and 35. 10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km. Meetrika mõistmine Pesitsusedukuse andmed nt Linnuatlasest Katrin Alamets, Asko Lõhmus

  26. Meetrika mõistmine Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus võib-olla kokku koguni 474) Haruldasimad Nõmmekiur (Anthus campestris) (5 kuni 22 rakku) ja Teder (Tetrao tetrix) (7 kuni 15) Katrin Alamets, Asko Lõhmus

  27. Looduslikud nähtused – pinnad, nagu järve või segametsa pindala ja jooned, nagu järve kaldajoone pikkus Meetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel liigil. Positiivne seos - sõtkas ja kalakotkas, negatiivne seos - kassikakk. … Hiireviu – Keskmise tähtsusega parameetrid (p<0,01): positiivselt on seotud naabrite arv, raba ja negatiivselt järvepind. … Jne jne … Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus Katrin Alamets, Asko Lõhmus

  28. Meetrika mõistmine Henn Pärnamets

  29. Kodukakk (Strix aluco) Meetrika mõistmine Olulisemateks parameetriteks, mis mõjutasid liikide produktiivsust positiivses suunas olid saagialad (kõrvukräts, kodukakk), haritavmaa (kõrvukräts kodukakk), pargid (kodukakk) … Henn Pärnamets

  30. Pesitsusterritooriumi mastaabis iseloomustas liikide eelistusi kodupiirkonnas eelkõige haritava maa osatähtsus (kodukakk, kõrvukräts) ning metsade ja poolloodusliku maastiku osatähtsus (händkakk). Meetrika mõistmine Kõrvukräts (Asio otus) Henn Pärnamets

  31. Händkakk (Strix uralensis) Meetrika mõistmine Olulisemateks parameetriteks, mis mõjutasid liikide produktiivsust positiivses suunas olid looduslik rohumaa (händkakk) ning metsad ja poollooduslik maastik (händkakk). Henn Pärnamets

  32. Meetrika mõistmine • 12 rakku 10 km2 iga • UTM-rakkudes NE2c1, NE2d1, ME4d5, ME4c5 Nesting territories of Tawny Owl Henn Pärnamets

  33. Meetrika mõistmine Kas me oskame inimesele tähendusega kohti maastikus ära tunda mõõdetavate parameetrite järgi? ? ? Piret Pungas

  34. Positsioneerimine Margus Tiru, Rein Ahas

  35. Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi – mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega Positsioneerimine Anto Aasa

  36. Meetrika mõistmine Harimäe tornist, mai 2003

  37. Meetrika mõistmine • Mida me näeme? • Mida see tähendab? • Kuidas see toimib? • Mida me selle teadmisega peale hakata saame? Harimäe tornist, mai 2003 Foto Anu Printsmann

  38. Punktid tavafotodel, ortofotopõhjal ja asukohaskeemil Mõnus metsajooks

  39. Võrdleme rannikualade säästva arengu näitajaid, nt paneme kokku kõrge RKP ja kõrge töötuse määra ja mõistame, et institutsionaalse jätkusuutlikkuse näitaja on madal .. RKP Töötuse määr Andmed EUROSTAT

  40. Maateadus on mõnus ja määrab! Tänan! Etna, oktoober 2005

More Related