1 / 8

1.5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

1.5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine. Temperatuuri mõõtmisel kasutatakse ära vedeliku soojuspaisumist. Tuleta meelde milline näeb välja termomeeter Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks. .

benito
Télécharger la présentation

1.5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 1.5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

  2. Temperatuuri mõõtmisel kasutatakse ära vedeliku soojuspaisumist. • Tuleta meelde milline näeb välja termomeeter • Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks.

  3. Soojuspaisumisega tuleb arvestada näiteks raudrööbaste ja sildade ehitamisel. Sest suvel on sillatalad ja rööpad pikemad kui talvel. Et oleks ruumi paisuda, jäetakse nende liitekohtadesse veidi ruumi.

  4. Miks soojendatakse vett altpoolt? • Sest soojenev vesi paisub, muutub hõredamaks, seega ka kergemaks. • Soe tõuseb ülespoole, külmem ja raskem aga vajub allapoole. • Vesi ringleb ja soojeneb seetõttu ühtlaselt.

  5. Vesi käitub soojenedes ja jahtudes teisiti kui teised vedelikud. • Kuni temperatuurini 4 kraadi tõmbub vesi jahtudes kokku. • Edasi jahtudes (jäätudes) hakkab vesi hoopiski paisuma. • Seetõttu on jäätuval veel väga suur jõud.

  6. Veekogudes on suvel soojem vesi pealpool, külmem vesi aga allpool. Sest soojem vesi on kergem, külm vesi aga raskem ja tihedam ning vajub põhja.

  7. Talvel aga kui vesi pinnal jahtub, vajub see põhja ning tõrjub soojema vee ülespoole, kus see omakorda jahtuma hakkab. • Selline ringelmine toimub seni kaua, kuniks järves või tiigis pole enam kusagil vett, mis oleks soojem kui 4 kraadi. • Seejärel vee ringlemine lõpeb nng veepinna temperatuur langeb nulli ning tekkima hakkab jääkate.

  8. Jäta meelde! • Suvel on veekogu pinnal soojem kui sügavamal • Talvel on vesi põhjas soojem kui pinnal

More Related