1 / 77

Lõuna Politseiprefektuur

Lõuna Politseiprefektuur . RATTASÕIT OHUTUKS 2009. SEADUS. - Liiklusseadus ja selle alusel välja antud eeskirjad: - Liikluseeskiri «Laste liikluskasvatuse kord» Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2001. a. määrusest nr. 89 liiklusseaduse §6 lg 2 alusel

berg
Télécharger la présentation

Lõuna Politseiprefektuur

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Lõuna Politseiprefektuur RATTASÕIT OHUTUKS 2009

  2. SEADUS • -Liiklusseadus ja selle alusel välja antud eeskirjad: • -Liikluseeskiri • «Laste liikluskasvatuse kord» Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2001. a. määrusest nr. 89 liiklusseaduse §6 lg 2 alusel • JALGRATTURI KOOLITAMISE ÕPPEKAVA«Laste liikluskasvatuse kord» §8 lg 3 alusel koordineerib õppekava väljatöötamist Teede- ja Sideministeerium • «Jalgratturi ja mopeedijuhi eksamineerimise ja neile juhilubade väljaandmise eeskiri» teede- ja sideministri 22.juuni 2001.a. määrusest nr. 70 (muudetud 15.05.2007 määrustega nr 35) liiklusseaduse §10 lg 5 alusel.

  3. SEADUS • Liiklusseadus • § 5 lg 2 Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse liiklusohutuspoliitika elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide kaudu • Liiklusohutusprogrammi koostamise metoodiline juhend (Inseneribüroo STRATUM 2008)

  4. SEADUS • Liiklusseadus • § 6 (1) Laste liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid: 1) kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda; 2) kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina; 3) kes hoiduvad käitumast inimesi ohustavalt ja liiklust takistavalt.

  5. SEADUS • Liiklusseadus • § 6 (2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad neid ohutuks liiklemiseks ette • lastevanemad, • koolieelsed lasteasutused, lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ja huvikoolid. • Laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus

  6. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 2. Laste liikluskasvatus ja selle eesmärk • (1) Laste liikluskasvatus (edaspidi liikluskasvatus) on laste ettevalmistamine ohutuks ja kaasliiklejaid arvestavaks liiklemiseks. • (2) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid:1) kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda;2) kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust erinevates liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina;3) kes hoiduvad käitumast inimesi ohustavalt ning liiklust takistavalt

  7. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 3. Liikluskasvatuse läbiviimine • (1) Liikluskasvatust viivad läbi lapsevanemad (eestkostja) (edaspidi lapsevanem), lasteasutused ja koolid. • (2) Õpetajad juhendavad ning informeerivad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutu liiklemise põhitõdesid selgitada. • (3) Kohalik omavalitsusüksus tagab liiklusohutuse, sh liikluskasvatusest teavitamise oma haldusterritooriumil

  8. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 4. Liikluskasvatuse koordineerimine • (1) Liikluskasvatust ja laste ohutuks liiklemiseks ettevalmistamist kodus, lasteasutuses ja koolis koordineerivad • Haridus- ja Teadusministeerium ning • Teede- ja Sideministeerium • koostöös Siseministeeriumi • Sotsiaalministeeriumi ja • oma haldusterritooriumil liiklusohutuse tagamise eest vastutava kohaliku omavalitsusüksusega.

  9. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 5. Liikluskasvatuse sisu lasteasutuses ja koolis • (1) Liikluskasvatus on lasteasutuse ja kooli õppe- ning kasvatustegevuse kohustuslik osa, mille käigus lapsed omandavad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks • (2) Liikluskasvatuse aluseks on:            1) alushariduse raamõppekava; •            2) põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava; •             3) põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava); •           4) toimetuleku riiklik õppekava

  10. SEADUS • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava • On kehtestanud Vabariigi Valitsus • 25.01. 2002. a määrusega nr 56 • «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 3 lõike 2 alusel

  11. SEADUS • PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI RIIKLIK ÕPPEKAVA • Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:• õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;• õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;            • õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;            • õpib kasutama enesekaitsevahendeid;            • teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;            • teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

  12. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 8. Õpilaste ettevalmistamine jalgratta, mopeedi ja mootorsõiduki juhtimise õiguse saamiseks • (1) Jalgratta ja mopeedi juhiloa taotlemiseks vajalikud teadmised ja oskused omandavad soovijad kooli huvialaringis, kursustel või huvialakoolis. • (3) Juhiluba taotlevate jalgratturite ja mopeedijuhtide ettevalmistamise õppekava väljatöötamist koordineerib Teede- ja Sideministeerium. • (4) Jalgratta ja mopeedi juhiloa taotlemiseks vajalikud teadmised ja oskused võivad õpilased omandada ka kodus lapsevanema juhendamisel.

  13. SEADUS • Laste liikluskasvatuse kord • § 9. Õpetajate ettevalmistamine • Õpetajate liikluskasvatusalane koolitus ja tööalane täiendkoolitus toimub Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määrusega nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» kehtestatud korras

  14. SISEMINISTEERIUMI KOORDINEERIV ROLL • Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 (Riigikogu otsus 21.10.2003) • Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 eelnõu 2007 • Siseministeeriumis valminud põhisuunad rõhuvad varasemast enam • ohtude ennetamisele ning • kodanike kaasamisele turvalisuse tagamisel  • 12. Parandamaks liikluskultuuri peab: • edendama liiklusohutuse alase õpetuse andmist lasteaedades ja põhikoolides

  15. SISEMINISTEERIUMI KOORDINEERIV ROLL • Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003-2015 • I.2.5. Laste liikluskasvatus viiakse süsteemsele ja tulemuslikulttoimivale alusele (liiklusalane koolitus igal haridustasandiljm) • Eesti rahvuslik liiklusohutusprogrammi 2003-2015 rakendusplaan aastateks 2007-2011 • Koolituse valdkonnas • Eesmärk • Eelkooliealised lapsed ning üldhariduskoolide õpikased on omandanud üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks nii jalakäijana, sõitjana kui juhina • Indikaator (üks indikaatoreist) • Aastaks 2009 liiklusohutusalasel täiendkoolitusel osalenud koolieelsete lasteasutuste ning üldhariduskoolide klassiõpetajate ja huvijuhtide arv on tõusnud 30% antud pedagoogide üldarvust

  16. POLITSEI PÕHIÜLESANDED • Alates 2007.a. on Eesti Politsei missioon: • „Politsei – Sinu usaldusväärne partner turvalisema Eesti loomisel.“ • Politseiseadusest lähtuvalt • § 3. Politsei põhiülesanded • Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires

  17. POLITSEI PÕHIÜLESANDED • § 12. Politsei kohustused • 4) võtab vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks • 13) reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelvalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda • Politsei süüteoennetusliku tegevuse juhend • PA kk 03.08.2006.a. nr 189 • Politseinikud koguvad infot süütegude kohta ja analüüsivad süütegusid. • Lahendavad inimeste turvalisust häirivaid probleeme projektipõhiselt st sihipärased tegevused ja eesmärgistatud ülesanded kaasates nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid

  18. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • Lõuna-Eestis u. 25 500 (7% rahvastikust) 10-15 aastast last (Tartu maakonnas u. 10 000 last) • Lõuna-Eestis on 197 üldhariduslikku kooli • 2009.a. töötab Lõuna Politseiprefektuuri preventsioonitalituses 20 politseinikku, kes korraldasid ja teostaid süütegude ennetustegevust ja on politsei kontaktisikuiks koolidele

  19. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • LOENGUD 2008.a. teostasime 305 liiklusloengut (2007.a. 408) • ÜRITUSED korraldasime 2007.a. 163 liiklusüritust 6248-le lapsele (s.h. rattakoolitust 368-le) 11 ennetusprojekti raames (Maanteeameti projekt Vigurivänt 289 last, üritus alates 2002.a.) . • LIIKLUSARTIKLIDPiirkonnakonstaablite poolt kirjutatud liiklusartiklid kohalikes linna- ja vallalehtedes (jaanipäev 30, koolialgus 30, sügispime/talvelibe 35) • Lõuna PP ennetusprojektid • Liiklusohutusfilmide konkurss KULDSEBRA (37 õpilast) • Minu turvaline koolitee (3 524 1. Klasside õpilast) • Peatu, kuula, vaata (337 7.-8. Klasside õpilast) • Rollufriik (168 mopeedijuhti)

  20. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • JALGRATTAEKSAM

  21. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • VIGURIVÄNT alates 1999

  22. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • Politseikadetid lastega liikluses

  23. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • Kiiver on hädavajalik • Munakatse

  24. ENNETUSLOENGUD JA -ÜRITUSED • OLE NÄHTAV

  25. SEADUS • Liikluseeskiri § 2lg 12 • Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli

  26. SEADUS • Liikluseeskiri § 2lg 11 • Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lg 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid

  27. SEADUS • Liiklusseadus § 10. Jalgratta ja mopeediga sõitmine(1) Jalgratast võib sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik. • (2) Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. • (3) 10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel mopeedijuhil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba

  28. SEADUS • LE § 229. Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana. Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti. • LE § 230.10–15-aastasel jalgratturil ja 14–15-aastasel mopeedijuhil peab mujal kui õuealal olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus.

  29. SEADUS

  30. SEADUS • SOOVITUSED OHUTUKS SÕIDUKS •  kunagi ära torma liiklusse uisapäisa, jäta teistele võimalus sind varakult märgata liikluses jälgi pidevalt, mis toimub sinu ees, külgedel ja taga enne mis tahes manöövrit ole veendunud, et see on ohutu anna oma kavatsusest õigel ajal märku ole veendunud, et teised liiklejad märkavad sind elava liiklusega teel püüa vältida vasak- ja tagasipööret püüa vältida sõitu pimedal ajal kanna peas kinnirihmatud kaitsekiivrit (jalgratturi juhiloa tagakülg)

  31. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • Jalgratturi ja mopeedijuhi eksamineerimise ja neile juhilubade väljaandmise eeskiri • § 2.Juhiloa väljaandmise tingimused • (1)Jalgratturi juhiloa väljaandmise õigust omavad lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, huvialakoolid(edaspidi koolid), • politseiprefektuurid ja • mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ja • Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK). • (2) Mopeedijuhiloa väljaandmise õigus on ARKbüroodel. • (4)Kuni 15 aastasel juhiloa taotlejal peab olema lapse seadusliku esindaja kirjalik nõusolekjalgratturi või mopeedijuhiloa saamiseks.

  32. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • (3) Jalgratturi või mopeedijuhiluba võib taotleda isik, kes: 1) on saanud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2001. a määruse nr 89 «Laste liikluskasvatuse kord» § 8 kohaselt vastava ettevalmistuse või 2) on osalenud vastavaid tingimusi sisaldanud ametlikel võistlustel ja on saanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta vastab jalgratturi juhiloa saamise nõuetele või 3) on omaalgatuslikult valmistunud eksamiks mootorsõidukijuhi õpetaja või sõidupraktika juhendaja juhendamisel

  33. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • § 5. Eksamile lubamise tingimused • (1)Juhtimisõiguse taotleja peab esitama eksamikomisjonile: • 1) avalduse; • 2) õpilaspileti, sünnitunnistuse või passi; 3) kaks identset värvifotot suurusega 35×45 mm; 4) lapse seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku juhiloa saamiseks

  34. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE RIIGILÕIVUSEADUS • § 186. Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine • (5) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 50 krooni. • (6) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 100 krooni või 300 krooni • § 185. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle duplikaadi väljastamine • (6)Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni

  35. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • § 4. Eksamite läbiviimise üldnõuded • (1) Juhiloa taotleja peab edukalt sooritama teooria- ja sõidueksami. • (4) Jalgratturi teooria- ja sõidueksami läbiviimiseks moodustab • kool, politseiprefektuur ja mootorsõidukijuhi koolitamise luba omav koolitaja • vähemalt kaheliikmelise eksamikomisjoni • § 6. Eksamite sooritamine • (1) Jalgratturi juhiloa saamiseks tuleb eksam sooritada kooli, politseiprefektuuri, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omava koolitaja juurde loodud eksamikomisjonis või ARK büroos

  36. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE JALGRATTURI JA MOPEEDIJUHI EKSAMINEERIMISE JA NEILE JUHILUBADE VÄLJAANDMISE EESKIRI • § 6 lg 3 Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 1 toodud nõuetest. Eksam loetakse sooritatuks, kui • 1) jalgratturi juhiloa taotleja vastab õigesti 13 küsimusele 15-st;2) mopeedijuhiloa taotleja vastab õigesti 15 küsimusele 17-st. • §7 (1)Mopeedijuhi teooriaeksam sooritatakse üldjuhul arvuti abil, kuid ARK büroo juhataja nõusolekul võib eksamit sooritada ka kirjalikult või suuliselt. Jalgratturi teooriaeksam sooritatakse kirjalikult või arvuti abil ning põhjendatud juhtudel võib eksamikomisjoni esimehe nõusolekul eksami sooritada ka suuliselt

  37. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • §7 (3) Eksamineeritav peab vastama iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele. Vastusevariante on kaks kuni neli. Jalgratturi eksami küsimuste vastusevariantides on ainult üks õige vastus, • mopeedijuhi eksami küsimuste vastusevariantides võib olla õigete vastuste arv ühest neljani. • Arvuti abil sooritataval eksamil tuleb ära märkida ainult õiged vastused

  38. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • § 8. Sõidueksam • (1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami edukat sooritamist. • Sõidueksamiks tagab taotleja enesele vastavalt kas jalgratta või mopeedi ning kaitsekiivri • (2) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt. • (3) Eksamineeritav peab oskama, olenevalt sõiduki liigist, kontrollida ja hinnata: • 1) jalgratturi eksamil – • jalgratta rehvide, • pidurite ja • signaalkella korrasolekut, • tulede ja helkurite olemasolu ning vastavust nõuetele

  39. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE

  40. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • LE (12) Jalgratta all mõistetakse vähemalt kaherattalist sõidukit, mis liigub sellega sõitva(te) inimes(t)e lihasjõul; sellel võib olla ka mootor. Termini all ei mõelda puudega inimese ratastooli. • LE § 232. Jalgrattal peab olema:1) töökorras pidur ja signaalkell;2) vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur;3) pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur.

  41. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE

  42. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • Kiiver(CE, EN1078) • ei ole jalgratturile kohustuslik, kuid peas kinnirihmatuna on väga vajalik nii noortele kui vanadele • TSN EMOR küsitlusest sept-nov 2008 selgus, : • - 21% (2007.a. 14%) lastest kannavad rattakiivrit ning vanematest 23% (6%) • - 18% lastest ei kanna rattakiivrit kunagi(täiskasvanutest57%)

  43. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • RIIETUS • heledad ja erksavärvilised rõivad. • Pimedas või halva nähtavuse korral ohutustavad sõitu tuled ja helkurid. • Vaata veel, et püksisäär või kingapael keti vahele ei jääks.

  44. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • (4)Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus:  • 1) eksami ESIMESES JÄRGUS kontrollitakse juhiloa taotleja sõiduki valitsemise oskust • JALGRATTURID läbivad vähemalt 3 kohustuslikku harjutust: • slaalomi sõitmine • sõitmine koridoris • kaheksa sõitmine (harjutus tuleb läbida kaks korda)

  45. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • Slaalomi sõitmine

  46. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • Slaalomi sõitmine • Hindamisel arvestatavad vead:1) koonuse või piirde vahelejätmine;2) jala maha toetamine;3) raja piiridest väljasõitmine;

  47. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • sõitmine koridoris

  48. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • sõitmine koridoris • Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal • Hindamisel arvestatavad vead:1) sõitmine «koridori» külgpiiridest välja;2) enne manöövri algust tagasivaatamata;3) enne manöövri algust suunamärguannet andmata;4) stoppjoonest üle sõitmine

  49. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • kaheksa sõitmine

  50. JALGRATTA JUHILOA SAAMINE • kaheksa sõitmine • Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda • Hindamisel arvestatavad vead:1) märgatav kõrvalekaldumine harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule);2) jala maha toetamine;

More Related