Download
hinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui h sti p hjendatud kalkuleeritud vajadus n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Ühinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui hästi p õhjendatud kalkuleeritud vajadus? PowerPoint Presentation
Download Presentation
Ühinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui hästi p õhjendatud kalkuleeritud vajadus?

Ühinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui hästi p õhjendatud kalkuleeritud vajadus?

184 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Ühinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui hästi p õhjendatud kalkuleeritud vajadus?

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Ühinemine kui poliitiline retoorika ja mood ja kui hästi põhjendatud kalkuleeritud vajadus? Georg Sootla TPÜ avaliku poliitika professor

  2. Üldine kontekst: “väiksuse” probleemi tagamaad • Senised lahendusi otsitakse ressursside paremas /õiglases ümberjagamises. • Samas toimub: • (a)hiiliv tsentraliseerimine (sihtotstarbeliste osakaal/ KOV kogueelarve osakaal) • (b)omavalitsuste kohustuste suurendamine • (c)omavalitsuste omavaheline konkurents, mis killustab omavalitsuste võimuressurssi suhetes keskvalitsusega

  3. Kaks strateegiat: • Väikeste valdade ühinemine suurendab nende kogusuutlikkust • Võimuvertikaalis tuleb kujundada tasakaal

  4. A. Väikeste valdade ühinemine Ühinemiste uurimused: koguefekt on pigem väiksuse poolt kui silmas pidada efektiivsuse kõiki aspekte (G. Boyne, H. Eckstein): • mastaabiökonoomia vs. teenuse kodanikukesksus • monopolism – vs. konkurents teenuste osutamisel • administratiivne efektiivsus vs. demokraatlik kontroll ja läbipaistvus • aineline vs. sotsiaalne kapital

  5. B. Küsimus pole väiksuses vaid selles, et võimuvertikaalis puudub tasakaal 1.kuidas viia vastavusse tegijate võimekus ja pandud ülesanded – s.t. kuidas jaotada ümber mitte ressurssi vaid kohaliku/regionaaltasandi ülesandeid (Taani on hea näide) 2.kuidas tasakaalustada keskvalitsuse võimuressurssi nii, et kohalikud huvid saaksid võrdväärse kaalu strateegiliste otsuste langetamisel

  6. Stsenaariumid, mida võiks kasutada kombineeritult: • Üks vald Hiiumaa • Regionaalse tasandi moodustamine • Funktsionaalne horisontaalne kooperatsioon • Põhirollide delegeerimine regionaalsetele ühisstruktuuridele (arendus-, teenuste-, halduskeskus) • Lülitumine teatud dimensioonis terviklikku Euroopa regiooni

  7. I Üks vald ühinemiste tulemusena 1 • Plussid: eeldatav kogusuutlikkuse kasv • suurem parteistumine võimaldab paremaid väljundeid kesktasandil • Miinused: riiklike toetuste vähenemine • suure valla staatuses ei ole parem juurdepääsotsustamisse keskvalitsuse tasandil • ohud kohalikule demokraatiale ja kodanike võõrandumise perspektiiv jne.

  8. Lahendused • Suur ühinemine spetsiifilises regioonis võimaldab välja kaubelda toetuste säilitamise teatud aja jooksul • Kujundada tasemeline sisestruktuur, kus ülesanded jaotuvad vastavalt suutlikkusele ja kohalike institutsionaalsete identiteetide (kool, rahvamaja, muuseum jne.) säilitamisele. • Osavaldade ja külade tähelepanuväärne roll valla juhtimises

  9. II Regionaalse tasandi moodustamine, mis s.h. võtaks enda kanda vähesuutlike valdade ülesandeid. • Miinus: poliitiliselt ebareaalne süsteemse reformina Hiiumaa tasandil ei anna regioon suure efekti (?) • Pluss: • Institutsionaalse esindatuse tase parem • Laialdaselt rakendatav Euroopas • Parem võimalus koordineerida vähem killustatust • Vallad iseseisvad ja demokraatlik valitsemine

  10. Lahendused • Eksperiment • Valitud maakogu (1993 KOKS) kontraktib regionaalse tähtsusega ülesanded, samuti need ülesanded, mis KOV ei suuda kvaliteetselt täita • Adressaadiks on kas maavalitsuse administratsioon või teised institutsioonide, s.h. omavalitsused

  11. II Funktsionaalse horisontaalne kooperatsiooni arendamine (regionaalse kaaluga) üksikteenuste osas • Plussid: -- väga pragmaatiline, eriti Europrojektide taotlemisel (praegu vesi ja kanalisatsioon) -- võib toimuda järk järgult, kedagi ei sunnita • Miinused: -- ei puuduta tuumikteenuseid -- koordinatsiooni ja killustatuse probleemid -- (demokraatliku) kontrolli probleemid

  12. III Regionaalsete keskuste baasilteatud põhirollide delegeerimine ühisstruktuuridele (arendus, teenused, valitsemine). • Seda praegu arutavad Soome teadlased ja praktikud, kes samuti ei taha näha teist tasandit. • KOV Liidud võivad osaleda • Näiteks: • Arenduskeskusele keskenda X ülesanded • Teenustekeskus koordineerib üksikteenuste osutamist või teeb seda ise (hooldekodud, gümnaasiumi ja kutseharidus, teed jms.) • Valitsemine: juba täna on ehitus jms. spetsialistid mitmes vallas korraga tööl.

  13. Ent… Kui Eestis eeldused võimuvertikaali arenguteks tasakaalude suunas puuduvad, siis võiks kõne alla tulla nn .väljapoole orienteeritud suutlikkuse suurendamise strateegia

  14. Lülitumine teatud dimensioonis terviklikku Euroopa regiooni (Põhja-Läänemere Saarestikud). • Hiiumaa kogemused • Euro HAUS • DIAS • INSULA

  15. Kokkuvõte • Traditsioonilise Hiiumaa säilitamine eri arengustrateegiates on võimalik ja see kujuneb pikema aja jooksul väga liberaalses keskkonnas lisakapitaliks • kootöövormide mitmekesisus ja võimalused neid kombineerida • Hiiumaa eelis on lülitumine nn. Euro-regionaalsetesse protsessidesse