1 / 10

Selgroogsed

Selgroogsed. Autor: Anna Maria Laumets 2011. Jäälind. Jäälinnu sulestikus on eredat sinist punast , rohelist ja valget tooni. Eestis on ta levinud kohati Lõuna- , Kagu- ja Põhja-Eestis Jäälinnud on haruldased ja looduskaitse all. SAARMAS.

braden
Télécharger la présentation

Selgroogsed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Selgroogsed Autor: Anna Maria Laumets 2011

  2. Jäälind • Jäälinnu sulestikus on eredat sinist punast, rohelist ja valget tooni. • Eestis on talevinudkohatiLõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis • Jäälinnud on haruldased ja looduskaitse all.

  3. SAARMAS • Saarmas on kehaehituselt sale ja painduva kehaga. • Saarma keha pikkus on 70-90 cm, saba pikkus on 30-50 cm. • Emased saarmad on isastest 1 kg võrra kergemad.

  4. VIKERFORELL • Vikerforell on Ameerikast pärit. • Soodsaim temperatuur Vikerforelli kasvamiseks on 12°C…16°C. • Looduses toitub looduseskirpvähilistest,väikestestlimustest, putukavastsetestning ka väikestestkaladest.

  5. VESIPAPP • Vesipapp on jässakas ja huvitavate elukommetega lind. • Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, kurgualune ja puguala.

  6. MERFORELL • Meriforellil on jässakas keha ja üsnagi suur pea. • Meriforelli kudemisseltskond koosneb 1 emaskalast ning 1...5 isasest ning partnereid ei vahetata. • Meriforell on truu oma koduümbrusele.Ta ei rända teistesse vetesse.

  7. JÕEFORELL • Jõeforelli mari vajab normaalseks arenguks väga hapnikurikast õhku. • Toituvad õhu- ja veeputukatest ja nende vastsetest, kalamarjast, väikestest kaladest, vihmaussidest ning isegi konnadest ja hiirtest.

  8. ANGERJAS • Emased angerjad kasvavad kuni 1 meetri pikkuseks. • Angerjas meenutab küll madu kuid kuulub siiski kalade hulka. • Angerjad kudevad sügaval vees u 500…1000 meetri sügavusel.

  9. KOBRAS • Kobras ehitab imelisi pesi. • Kobras on Eesti suurim näriline: tal on pikkust kuni 1 meeter ja ta võib kaaluda kuni 30 kilo. • Eelmisel sajandil hävitati kobras Eesti aladelt, kuid 1957 aastal taasasutati.

  10. JA ONGI LÄBI!!!!!!!!! Autor: Anna Maria Laumets Aastal: 2011 frgtjasdfghjkqwertyuicvbnm,frghjk

More Related