Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda

1. Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda

2. Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas • 1947.a. novembrisotsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiinatulebjagadaaraabiajaloodavajuudiriigivahel. • 14. mail 1948.a. loodiIisraeliriik. IisraeliesimesekspeaministrikssaiDavid Ben Gurion. MääratikindlakspiiridningJeruusalemma rahvusvahelineeristaatus. otsuseirahuldanudeiaraablasiegajuute. • 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Iisraeli sõda. • Palestiinaaraablastepoolelsekkusidsõtta:Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagining Saudi AraabiajaJeemeniväed. Iisraeliriigiltõrjudanaaberriikideagressiooni. • SõjakäigushõivasIisraelenamikuPalestiinaAraabiariigiterritooriumist, ülejäänudosaJordanijõeläänekaldalejäävadaladja Gaza sektorliidetivastavaltJordaaniajaEgiptusega. • Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a kuulutas Iisrael Lääne-Jeruusalemma oma pealinnaks. • Iisrael oli selle sõja võitja. Paljud araabia pagulased asusid põgenikelaagritesse Gaza sektoris ja Jordani läänekaldal. • Araabiamaadei leppinudkaotusega ja jätkasidpalestiinlastepartisani ja terroritegevusetoetamist.

3. Korea sõda 1950-1953 • Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. • Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule KimIl Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. • Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. • ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee, mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur. • Mac Artur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini, millele Hiina vastas oma pealetungiga. Algas USA armee taganemine. • Hiinlased tõrjusid omakorda ameeriklased tagasi mõlema Korea endise piirini, kus peeti veel kaks ja pool aastat verist ja kurnavat positsioonisõda. • 1951.a. nõudis MacArthur volitusi Hiina baaside hävitamiseks. Ta asendati kindral Ridgewayga, sest president Trumankartis uut maailmasõda.

4. Korea sõda 1950-1953 • 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu. • Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. Põhja-Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, mis on võimul. Lõuna-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Põhja- ja Lõuna-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt maamiinidega. • Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.

5. Berliini ülestõus 1953 • 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. • Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. • Lääneriigid aga jätsid ülestõusnud saatuse hooleks, mis võimaldas ülestõusu kiiresti maha suruda. • Saksa DV-s kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest.

6. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas • 1956.a. pidas Nikita Hrustsov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod, mis vapustas kommuniste terves maailmas • NSVL normaliseeris suhted ja 1955.a. viidi Nõukogude väed välja Austriast. Sündmused Poolas 1956.a. • 1956.a. juunis algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks.Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. • Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat. • Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat.

7. Ungari ülestõus 1956 • 1956.a. oktoobrispuhkesrahvaülestõusUngaris. • 1956.a. oktoobristoimusBudapestisPoolatoetuseksmeeleavaldus, miskasvasüleavalikuksvastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, puhkesid Budapesti tänavatel lahingud. • Nimetati ametisse uus Ungari valitsus kom. partei tegelase Imre Nagyga. • Moskvaotsustasseepeale Ungarisõjaliseltokupeerida. • 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. • Imre NagyjuhitudvalitsusteatasUngariväljaastumisestVLO-stjapalusÜRO-d tunnustadaUngaritneutraalseriigina. Lääneriigid aga vaatasid Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt. • NõukogudeväeüksusedhõivasidkoguUngari. ImreNagy ülemõistetikohutjapoodi üles. Nõukogudemeelseksjalojaalseksjuhikssai Janos Kadar. • Ungariülestõuslõppes NSV Liidusõjalisevõiduga, kuigi Kadar eitaastanudUngarisenamparteiendistjoonttäielikult.

8. Ungari ülestõus 1956 Imre Nagy (1896-1958)

9. Suessi kriis 1956 • 1952.a. toimusEgiptusesriigipööreningkukutatimonarhia. UuevalitsuseetteotsasaiGamal Abdel Nasser. Nasser soovis 1956.a. riigistadaSuessikanali,kuid see oliotsesesvastuolusSuurbritanniaja Prantsusmaa huvidega. 1956.a. sügiselründasEgiptustIisrael, viiesomaväedSiinai poolsaarele, peagiasusidIisraelipoolelsõttaSuurbitanniaja Prantsusmaa. • SuessikriisikäigusvõtsidSuurbritanniajaPrantsusmaaSuessikanaliomakontrollialla, IisraelagaviisnendetoetuseksomaväedSiinaipoolsaarele. NSV LiitähvardaskasutadaNasserireziimitoetusekskogunituumarelva. • Lähis-IdasõnnestuslõpukssiiskisaavutadarahvusvahelinekompromissningEgiptusnatsionaliseerisSuessikanali.SuurbitanniajaPrantsusmaaviisidomaväedEgiptusestvälja, mõnikuuhiljemtegiseda ka Iisrael. • SuessikriisolipöördepunktiksLähis-Idas, sestselletagajärjelkahanes seal tugevaltSuurbritanniajaPrantsusmaamõjuningilmnesid USA ja NSV Liiduhuvid. Samalajalsuurenes agaNSV LiiduautoriteetLähis-Idas.