Download
j rve maastikukaitseala j rve m ndjala luited n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited PowerPoint Presentation
Download Presentation
Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited

285 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Järve maastikukaitseala Järve - Mändjala luited

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Järve maastikukaitsealaJärve - Mändjala luited Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

  2. Asukoht • 8 km kaugusel Kuressaarest edela suunas • luited kulgevad piki Sääre maanteed, asuvad maantee ja mere vahel • luidete ala on joonisel tähistatud punase joonega

  3. Luidete iseloomustus • Geoloogiliselt noor rannavöönd • luidestunud rannik 2-6 (8 m) kõrguse rannaastanguga • luited madalate küngastena • praeguseks luidete teke lakanud Järve rannaastang

  4. Ala iseloomustus • Järve - Mändjala luited on tuntud puhkeala ja suvituspiirkond, seetõttu on ala inimeste poolt suhteliselt palju mõjutatud • vaatamata sellele on ala üsna hästi säilinud

  5. Ala iseloomustus • Rannajoont muudavad tugevad tuuled ja tormid • eriti suurt mõju avaldas rannale 9. jaanuari 2005. a torm

  6. 9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Pärast liiva ärakannet on paljandunud settinud karpide “vööndid” • tekkinud järsaku kõrgus on kohati mitu meetrit

  7. 9. jaanuari 2005. a tormi tagajärjed • Mitmes paigus on pärast liiva ärakannet näha rannal kasvavate mändide juurte pikkust • paljandunud juurte pikkuseks on mõõdetud keskmiselt 5-6 m

  8. Luidetel kasvavad haruldasemad taimed Gmelini kilbirohi Nõmmnelk Aas-karukell Tumepunane neiuvaip jt

  9. Nõmmnelk(Dianthus arenariusL.) • Kuulub Natura 2000 loodusdirektiivi II lisasse, loodusdirektiivi IV lisasse • asub Eestis oma areaali loodepiiril, kokku 6 leiukohta • Järve luited-suurim leiukoht Eestis Liivanelk

  10. Nõmmnelgi levik

  11. Õitseb juunist augustini Eestis kasvab 2 alamliiki hemeradiafoor-inimtegevuse suhtes teatud piirini ükskõikne liiva kinnitaja endeem Biotoop: kuivad männimetsad, nõmmed, liivikud, luited,valgusküllased paigad, loopealsed ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ala võsastumine, metsastumine, liblikaröövikud, ümberistutamine Nõmmnelk

  12. Gmelini kilbirohi(Alyssum montanum L.) • LK -II kaitsekategooria • Eesti punane raamat-III kategooria • ainsad kasvukohad Saaremaal • Järve luited suurim leiukoht • Eestis oma areaali loodepiiril Rand-hullutõverohi,kivirohi

  13. Gmelini kilbirohu levik

  14. Õitseb mais-juunis edukas edasiviljeleja hemeradiafoor-inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõikne” kohati ohtraim luitetaim Biotoop: neutraalse reaktsiooniga kuivad liivad, luited, kadakapõõsaste ümbrus, valgusküllased paigad ohustavad tegurid: tallamine, korjamine, ehitustegevus ümberistutamine Gmelini kilbirohi

  15. Aas-karukell (Pulsatilla pratensis L.) • LK-III kaitsekategooria • Eestis oma areaali põhjapiiril Karukäpad,karvalilled, kurjaelaja juur, piibutops

  16. Õitseb mais-juunis värvus muutub õite vananedes ühekojaline tuullevija mürgine (nahapõletused, villid) paljuneb aeglaselt Biotoop: kuivad, madala taimestikuga nõmmed, liivased metsaservad ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustööd Aas-karukell

  17. Tumepunane neiuvaip(Epipactis palustris L.) • LK-III kaitsekategooria • hurmeline – tuleneb sõnast hurmav • kasvab peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis, eriti läänesaartel Hurmeline neiuvaip, liivaneiuvaip

  18. Õitseb juulis õite värvitoon erinev vanilli lõhnaga– nn”randvanill” Biotoop: hõredad, kuivad männikud, klibused rannavallid, lubjarikkad valgusküllased alad ohustavad tegurid: korjamine, tallamine, ehitustegevus Tumepunane neiuvaip

  19. Ohud taimedele • Tormid • Inimtegevus • Mitmete taimeliikide püsimiseks antud piirkonnas tuleks sisse seada maakasutuspiirangud • Mõnede taimeliikide püsimiseks oleks soovitatav teha seemnete külvi (gmelini kilbirohi)

  20. Järve - Mändjala luidete uurijad SÜG-st • Liisi Leis – 2002 - gmelini kilbirohi • Krista Takkis – 2002 - nõmmnelk

  21. Kodune ülesanne • Milliseid kahjustusi on viimaste aastate tormid Järve luidetele tekitanud? (oma vaatlused, Internet, ajakirjandus) • Uuri lähemalt paljandunud karpide“vööndeid” ja püüa määrata, milliseid karbiliike neis esineb. • Koosta ühest leitud karbiliigist lühiettekanne. • Milliseid hoiatavaid silte oleks Sinu arvates vaja Järve luidete piirkonda paigutada? Joonista üks vastava sildi näidis ja räägi, miks ja kuhu Sa selle paneksid.

  22. Kasutatud kirjandus • Leis, L. 2002. Gmelini kilbirohu (Alyssummontanum L.) bioloogiast ja levikust Mändjala – Järve luidetel. Uurimistöö. • Takkis, K. 2002. Nõmmnelgi (Dianthusarenarius L.) bioloogiast ja levikust Mändjala - Järve luidetel. Uurimistöö.