1 / 80

Niidud

Niidud. Elle Meier. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa– see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. .

cais
Télécharger la présentation

Niidud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Niidud Elle Meier

  2. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. • Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. • Rohumaa– see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid.

  3. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: • pool-looduslikeks • kultuurniitudeks. • Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: • aru-, • lammi-, • ranniku- ja • soostunud niidud.

  4. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi: • Aasias stepid, • Aafrikas savannid, • Ameerikas preeriad.

  5. Niitude kujunemine • Looduslik teke • laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. • Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. • Iga-aastased üleujutused (lamminiidud) • Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)

  6. Inimtegevusega seotud teke • Valdav niitude tekkimise viis. • Niidud võivad kujuneda: • hüljatud põllumaadele ja raiesmikele • aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.

  7. Inimtegevuse mõju niitudele • Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. • Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega.

  8. Pool-looduslikud e. pärandkooslused - põlised inimtekkelisedkooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. puutumatu loodus pool-looduslik tehiskeskkond INIMTEGEVUS

  9. Tekkeloost I • esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil • viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid • asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole;  2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt • pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. algusesse

  10. Tekkeloost II • juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused: • ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks • alade mahajätmine - võsastumine/roostumine • muutused omandipoliitikas • käsitsitööst loobumine • metsastamine • rannalähedaste alade täisehitamine • seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine

  11. Muutused pool-looduslike koosluste pindalas (tuhandetes hektarites) (Luhamaa et al. 2001)

  12. Pool-looduslike koosluste levik kaasajal rannaniidud lamminiidud puisniidud looniidud soostunud niidud pärisaruniidud PKÜ andmebaas

  13. Soontaimede liigirikkus (Pärtel 2003)

  14. Looniidud (alvarid) Tüüpiline alvar

  15. Alvareid - õhukese-mullalised lubjarikkaid niidud. • Mullakihi tüsedus kuni 20 cm, kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. • Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik.

  16. Alvar Koguval

  17. Esineb põuakahjustusi. • Vihma korral võib kujuneda ajutisi tiike, kuna paepõhi takistab vee ära valgumist • Talvel võivad tuuled alvarid lumest puhtaks pühkida ja külma mõjul võivad tekkida mullakerked (nagu igikeltsa aladel).

  18. Levik • Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Väiksemate laikudena leidub alvareid veel Rootsi mandriosas, Ahvenamaal ja Peterburi piirkonnas. Alvaritele sarnaseid koosluseid on kirjeldatud ka Kanadast ja USAst Suure järvistu piirkonnast.

  19. Alvarite pindala järsk vähenemine 20. sajandil: • Alvareid leidus veel 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 hektaril, peamiselt Ida-Saaremaal, Muhumaal ja Loode-Eestis. 1990ndate lõpuks on neid alles veel kuni 5000 ha kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud.

  20. Kinnikasvanud alvar

  21. Taimestik • Puurinne. Üksikuid mände. • Põõsarinne.Üksikud või rühmitunud kadakad. • Rohurinneon madal ja vaheldusrikas. Aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Taimestiku liigiline koosseis alvaritel on väga mitmekesine ja omapärane võrrelduna teiste põhjamaiste kooslusega.

  22. On liike, mis oma peamise levikuga kuuluvad Kagu-Euroopa stepialadele, nagu kaljupuju, kevadmaran, aas-hundihammas, mägiristik, harilik keelikurohi, värv-varjulill, metsülane. Samas on ka liike kaugelt põhjast alpiaasadelt: mägi-kadakkaer, alpi nurmikas, mägimaran.

  23. Harilik keelikurohi Metsülane

  24. Kevadmaran

  25. Aas-hundihammas

  26. Loomastik • Alvarite piiratud leviku ja nende väiksuse tõttu ei ole neile spetsiifilist loomastikku välja kujunenud. • Alvaritele on tüüpiline avamaastiku liikide domineerimine ning üldiselt sarnaneb ta suuresti rannaniitudele. Sarnaselt rannaniitudele on ka alvaritele iseloomulik siin pesitsevate kurvitsaliikide ohtrus.

  27. Tüüpilised liigid alvaritele on: • kiivitaja, • alpi risla, • punajalg-tilder, • kanepilind, • kivitäks jt. • Rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi.

  28. Kanepilind Kiivitaja

  29. Alpi risla Kivitäks

  30. Punajalg-tilder

  31. Puisniidud

  32. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine.

  33. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. • Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel.

  34. Puisniitude teke ja kadumine • Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. • Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala.

  35. Puisniitude kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. • Seejärel hakkas looduslike niitude pindala vähenema, kuna kergemini kultuuristatav osa hariti üles ning kasutati põllu- või kultuurheinamaana. Siiski kahanes puisniitude pindala kuni Teise maailmasõjani suhteliselt aeglaselt.

  36. Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine.

  37. Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda.

  38. Puisniitudel sagedamini esinevaid liike (58 puisniidu taimestiku põhjal) (Kukk, Kull 1997)

  39. Keskmine värihein Süstlehine teeleht

  40. Angerpist

  41. Lubikas Tedremaran

  42. Kortsleht Värvmadar

  43. Madal mustjuur Harilik käbihein

  44. Kaitsealuseid liike Valge tolmpea Harilik käopõll Kaunis kuldking

  45. Suur käopõll

  46. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. • Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril:

  47. 1) Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki (2001. a. niiduseire andmed); • 2) Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki, • 3) Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki; • 4) Mäepea (Saaremaa) – 67 liiki; • 5) Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki; • 6) Tärkma (Hiiumaa) – 61 liiki.

  48. Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. (Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus sageli kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni).

  49. Puisniitude liigirikkuse põhjuseid • 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine).Suuremad liigid ei saa hakata domineerima • 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus.Puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed • 3) Mulla reaktsioon (pH). Meil on liigirikkamad aluselised kooslused – need on aastatuhandeid meie aladel olnud valdavaks. • 4) Toiteelementide sisaldus mullas ja produktiivsus – suurim liigirikkus keskmise toitainete sisalduse korral • 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Niidu alad on pikka aega püsinud suurel territooriumil

  50. Lamminiidud

More Related