1 / 37

SUURULUKID

SUURULUKID. Suurulukid. Karu Ursus arctos Hunt Canis lupus Ilves Lynx lynx Metssiga Sus scrofa Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Metskits Capreolus capreolus. Karu. LIIGIKIRJELDUS Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi.

chipo
Télécharger la présentation

SUURULUKID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SUURULUKID

  2. Suurulukid Karu Ursus arctos Hunt Canis lupus Ilves Lynx lynx Metssiga Sus scrofa Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Metskits Capreolus capreolus

  3. Karu LIIGIKIRJELDUS • Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal emakarul 140 kg, isakarul 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm, õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 a.

  4. Karu LEVIK • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas (põhjas metsatundrani, lõunas Vahemereni) • Aasias – Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Mongoolia, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerikas – Alaska ja Lääne-Kanada

  5. Karu ARVUKUS • Karu arvukus on viimasel aastakümnel püsinud suhteliselt stabiilne • 2008 loendati 620 isendit • Enim Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal ja Järvamaal • Eesti lõuna- ja lääneosas arvukuse tõusutrend • 2008 kütiti 39 karu Karu pesakondade levik 2007.a. suvel

  6. Karu ELUPAIK • Ürgsed raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune TOITUMINE Segatoiduline - omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid murrab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed: naat, võilill, seaohakas, puulehed ja võrsed. Õunad, erinevad metsamarjad, kaer.

  7. Karu PALJUNEMINE • Jooksuaeg mai - juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris, ca 500 g • Enamasti 1-2 poega – harva 3-5 • Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt

  8. Hunt LIIGIKIRJELDUS • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30 - 50 kg • Eesti rekord 82 kg • tüvepikkus 110- 160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 a. • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad

  9. Hunt LEVIK • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas peamiselt Kanadas, Alaskal, Minnesotas • Aasia suurim asurkond Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koreas, Afganistanis, Iraanis, Iraagis, Araabia poolsaarel

  10. Hunt ARVUKUS • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse viimane kõrgaeg ca 1995 • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Hundi pesakondade levik 2007.a.

  11. Hunt ELUPAIK • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. TOITUMINE Kiskja – karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, kobras, pisinärilised, rebane, kährik • Kannibalism

  12. Hunt PALJUNEMINE • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8 • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal

  13. Ilves LIIGIKIRJELDUS • Suur kaslane • Keskmine kaal 10 - 20 kg • Suurimad kuni 32 kg • tüvepikkus 80- 115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm • Meie aladel levinud ilvesed on ühed suurimad • Eluiga kuni 15 a.

  14. Ilves LEVIK • Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Lisaks Väike-Aasia, Siber, Korea, Tiibet

  15. Ilves ARVUKUS • Arvukus jätkuvalt kergel kasvul • 2008 loendati 760 isendit • Enim Pärnumaal (100 isendit) • Saaremaal vaid 5 isendit • 2007 kütiti 76 ilvest Ilvese pesakondade levik 2007.a.

  16. Ilves ELUPAIK • Mitmesugused metsa-alad • Sobivad ka kultuurmaastikust ümbritsetud metsad. TOITUMINE Kiskja – karnivoor • Peamiselt moodustub toidurotatsioon metskitsedest, aastas sööb 40 – 80 kitse. • Püüab ja sööb ka valgejänest, laanepüüd, rabakana, tetre, hiiri, harva ka koduloomi.

  17. Ilves PALJUNEMINE • Jooksuaeg jaanuarist märtsini • Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on 1-6, enamasti 2-3 • Imetamisperiood umbes 3 kuud • Suguküpsed kaheaastaselt

  18. Metssiga LIIGIKIRJELDUS • Eestis levinud alates 1920-ndatest aastatest • Keskmine kaal isasloomadel 100 - 150 kg (max 350 kg) • Keskmine kaal emasloomadel 80 - 100 kg (max 300 kg) • Kuldil suured kihvad, mis kasvavad kogu elu • Eluiga kuni 10 a.

  19. Metssiga LEVIK • Esineb peaaegu kõikjal Euroopas, välja arvatud Suurbritannia, Skandinaavia • Leidub veel Lõuna-Siberis, Põhja-Ameerikas ja Aasia lõunaosas

  20. Metssiga ARVUKUS • Arvukus tõusuteel • 2008 loendati 21 300 isendit – kõigi aegade maksimum • Mitmes maakonnas probleemne liik • 2007 kütiti 13 818 metssiga Metssea arvukus maakonniti 2009.a.

  21. Metssiga ELUPAIK • Niisked lopsaka alustaimestikuga kuuse-, sega-ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. TOITUMINE Segatoiduline – omnivoor • Taimede maapealsed osad • Taimede maa-alused osad – mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit – tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad

  22. Metssiga PALJUNEMINE • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastas • Tiinus kestab 18-20 nädalat (4-5 kuud) • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, mõnikord isegi 12 põrsast

  23. Põder LIIGIKIRJELDUS • Meie metsade suurim loom, hinnatuim jahiuluk läbi aegade • Keskmine kaal isasloomadel 300 - 500 kg (max 630 kg) • Keskmine kaal emas-loomadel 250 - 350 kg • Õlakõrgus 180 - 190 cm • Eluiga kuni 20 a.

  24. Põder LEVIK • Liigi levila on Euraasia ja Põhja-Ameerika • Alamliigi euroopa põdra levila on läänes Poola, tuumik Skandinaavia ja Venemaa, põhjapiir Põhja-Jäämeri, lõunapiir metsastepid ning idapiir Jenissei jõgi • Kõige tihedam asurkond Rootsis

  25. Põder ARVUKUS • 2008 loendati 11 700 põtra • Arvukus viimastel aastatel tõusnud, 2007 – 2008 väike langus • Asustustihedus 4,8 põtra/ 1000 ha elupaikade kohta – vastab lubatud asustustiheduse ülempiirile • 2007 kütiti 4 911 põtra Põdra arvukus maakonniti 2009.a.

  26. Põder ELUPAIK • Suured metsad ja rabad • Jõgede-, järvede- ja rabade-sooderohked metsad • Lehtpuunoorendikud, võsastikud ning raiesmikud • Saavad hakkama ka kultuurmaastikust ümbritsevas metsas. TOITUMINE Taimtoiduline – herbivoor • Suvel puude ja põõsaste lehed, roht- ja veetaimed (70% pajud) • Talvel puukoor ja oksad

  27. Põder PALJUNEMINE • Jooksuaeg augusti lõpust kuni oktoobrini • Tiinus kestab 227-235 päeva • Vasikad sünnivad alates aprillist juuni alguseni • Vasikaid noortel 1, vanematel 2, harva 3. • Suguküpsed juba mullikaeas

  28. Punahirv LIIGIKIRJELDUS • Välimuselt kuninglik loom • Keskmine kaal isasloomadel 160- 200 kg (max 300 kg) • Keskmine kaal emas-loomadel 100 - 150 kg • Tüvepikkus kuni 230 cm • Õlakõrgus 120 - 150 cm • Sarved kaaluvad 2 – 5, üliharva kuni 20 kg • Eluiga kuni 15 a.

  29. Punahirv LEVIK • Liigi looduslik areaal hõlmab peaaegu kogu põhjapoolkera: Euroopa, Põhja-Ameerika, Iraan, Mongoolia, Siber, Kagu-Hiina, Tiibet, Põhja-Aafrika

  30. Punahirv ARVUKUS • 2008 loendati 2250 punahirve • Eestis asub põhja pool oma looduslikku levikut, asurkonna seisund hea • Arvukus kasvab nii saartel kui Lõuna-Eestis, kiireim kasv Viljandimaal • 2007 kütiti 200 punahirve Punahirve arvukus maakonniti 2009.a.

  31. Punahirv ELUPAIK Eelistab männinoorendikke, kuuse-männi-lehtpuu segametsad. TOITUMINE Taimtoiduline – herbivoor • Puude ja põõsaste lehed, oksad ja koor • Peamiselt haab, mänd, tamm, saar, pihlakas, paju • Suvel rohttaimed

  32. Punahirv PALJUNEMINE • Jooksuaeg septembris -oktoobris • Tiinus kestab 8 kuud • Vasikad sünnivad mai lõpul, juuni alguses • Enamasti sünnib vasikaid 1-2

  33. Metskits LIIGIKIRJELDUS • Kehakuju näitab kohastumust eluks tihedas alusmetsas ja kõrges rohus • Keskmine kaal 25 – 30 kg • Tüvepikkus 110 - 130 cm • Õlakõrgus 70 - 80 cm • Talvekarvas loomal valge sabapeegel • Eluiga kuni 15 a.

  34. Metskits LEVIK • Euroopa metskits on levinud pea kogu Euroopas välja arvatud Iiri, Island ja Skandinaavia põhjapoolne osa • Suurim arvukus Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis • Leviku idapiir Volga jõgi

  35. Metskits ARVUKUS • 2008 loendati 63 000 metskitse • Raskesti loendatav liik • Arvukus viimasel paaril aastal langenud, põhjuseks kiskjate arvukuse kasv ja suur küttimine • 2007 kütiti 19 643 metskitse Metskitse arvukus maakonniti 2009.a.

  36. Metskits ELUPAIK Jagunevad kaheks • Kultuurmaastikel elavad metskitsed • Metsades elavad metskitsed TOITUMINE • Kõrge toiteväärtusega taimeosad – pungad, seemned, viljad, noored võrsed, lehed, risoomid (liblikõielised) • Talvel pohla ja mustikavarred

  37. Metskits PALJUNEMINE • Jooksuaeg juulis - augustis • Tiinus kestab 276 - 295 päeva (9 kuud) • Talled sünnivad mais -juunis • Tallesid on tavaliselt 1-2, harva 3-4

More Related