Mikrokliima (sisekliima ) Õ hutemperatuur, õhuniiskus

1. Mikrokliima (sisekliima)Õhutemperatuur, õhuniiskus 31.01.2014 Seminar “Füüsikalised ohutegurid” Valentina Timpmann

2. Sisukord • Mikrokliima (sisekliima) • Hubasus • Õhutemperatuur • Õhuniiskus • Õhu liikumiskiirus • Õhu süsihappegaas, õhu hapnikusisaldus • Õhu ionisatsioon • Ruumiõhusündroom

3. Mikrokliima (sisekliima) (1) • Mikrokliima (ka sisekliima) all mõistetakse ümbritseva keskkonna tegureid, mis mõjutavad organismi soojusvahetust ja soojusaistinguid. • Nendeks on õhutemperatuur, õhuniiskus ja õhu liikumise kiirus.

4. Mikrokliima (sisekliima) (2) • Mikrokliima alla kuuluvad ka vähem olulised tegurid, nagu õhurõhk, õhu hapnikusisaldus, õhu ionisatsiooni olukord. • Peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus. • Hubasus on suhteline. • Mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest. • Tänapäeval rohkem kasutusel termin sisekliima.

5. Hubasuse mõjurid • Soojuslikud mõjurid • Keemilised mõjurid • Füüsikalised mõjurid • Optilised mõjurid • Inimesest endast tulenevad mõjurid

6. Hubasuse mõjurid (1) • Soojuslikud mõjurid: • operatiivtemperatuur (õhutemperatuur), • õhuniiskus, • piirdepinna temperatuur, • õhu liikumiskiirus • Keemilised mõjurid: • süsinikdioksiidi sisaldus, • aerosoolide ja gaaside kogus ning omadused, • ebameeldivad lõhnad.

7. Hubasuse mõjurid (2) • Füüsikalised mõjurid: • ruumi ehituslik kuju, • ruumi akustika, • ruumi müra, • ruumi väljad, õhu ionisatsioon, • staatiline ja vahelduv elektriväli jm • elektromagnetkiirgused.

8. Hubasuse mõjurid (3) • Optilised mõjurid: • valgustus (intensiivsus, värvus) • vaateväli, • ümbruse värvus, esemete värvus • Inimesest endast tulenevad mõjurid: • tegevus, vaimne või füüsiline töö, • üldine psüühiline ja füüsiline seisund, • tervislik seisund, • rõivastus, • vanus, • sugu.

9. Sisekliima näitajate mõõtmine • Sisekliima näitajate mõõtmisi tuleb teostada külmal ja soojal aastaajal ühe päeva kestel töövahetuse alguses, keskel ja lõpus. • Sisekliima tingimuste kõikumise korral, mis on seotud tehnoloogiliste ja muude põhjustega, tuleb teostada mõõtmisi ka töötajate suurimate ja väiksemate termiliste koormuste puhul, mis esinevad töövahetuse kestel.

10. Õhutemperatuur (1) • Õhutemperatuur on olulisim sisekliima parameeter. • Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb inimene termoregulatsiooni abil. • Optimaalne temperatuur, on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures.

11. Temperatuur (2) • Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mingisuguse süsteemi soojuslikku astet. • Liiga madalat või kõrget siseruumi temperatuuri peetakse inimese töövõime languse üheks põhjustajaks. • Töö- ja kontsentreerumisvõime on kõige kõrgem siis, kui siseruumide temperatuur jääb vahemikku 22,2–23,9°C.

12. Optimaalne õhutemperatuur (3) • Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. • Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28…30°C; • kerges rõivas inimese jaoks 22…25°C; • tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18…20°C.

13. Õhutemperatuur (4) • Optimaalne õhutemperatuuri vahemik on 18-24°C. • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast. • Kaebuste suurenemine algab üle 25°C. • Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10 °C. • Laborikatsel on kindalaks tehtud, et töövõime langeb • 29 °C juures 5%; • 30 °C juures 10 %; • 31 °C juures 17 % • 32 °C juures 30%.

14. Õhutemperatuuri optimaalsedväärtused (5) Külm aastaaeg • Kerge töö 19- 24 °C • Keskmise raskusega töö 16-20 °C • Raske töö 15-18 °C Soe aastaaeg • Kerge töö 22- 25 °C • Keskmise raskusega töö 20-23 °C • Raske töö 18-20 °C

15. Lubatud kõrgemad temperatuuri väärtused töökeskkonnas (6) Külmal aastaajal • Kerge töö - 26 °C • Keskmise raskusega töö -24 °C • Raske töö -20 °C Soojal aastaajal • Kerge töö - 27-28 °C • Keskmise raskusega töö - 26 °C • Raske töö -23-24 °C

16. Õhu temperatuuri kõikumised (7) • Õhu temperatuuri kõikumised töökohtadel kõrguse järgi on kõigi tööde kategooriate puhul lubatud kuni 3˚C. • Horisontaaltasapinnas, samuti vahetuse kestel on lubatud kuni 4˚C kergetel töödel, kuni 5˚C keskmise raskusega ja kuni 6˚C rasketel töödel. • Seejuures õhu temperatuuri tegelikud väärtused, mis on saadud mõõtmistel vahetuse jooksul erinevatel kõrgustel ja ruumide erinevates osades, ei tohi väljuda eelnimetatud lubatavate väärtuste piirest

17. Õhuniiskus • Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru hulka. • Õhuniiskuse määramiseks võib kasutada hügromeetreid, hügrograafe ja psühromeetreid.

18. Niiskuse liigid • Absoluutne niiskus • Maksimaalne niiskus • Suhteline niiskus • Relatiivne niiskus-õhutemperatuuri seosed toodud joonisel

19. Absoluutne ja suhteline niiskus • Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3). • Absoluutne niiskus sõltub eelkõige õhutemperatuurist: mida külmem on õhk, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. • Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. • Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru.

20. Optimaalne õhuniiskus • Optimaalne õhuniiskus on 40-60%, • Siseruumis lubatud õhuniiskus on 30-70% • Talvises rõivastuses istuva inimese jaoks on operatiivtemperatuur vahemikus 20…23,5 ºC 60% õhuniiskuse korral (M. Liiske). • Keskküte ja sundventilatsioon on põhjused, miks õhuniiskuse tase liiga madalal võib olla.

21. Niiskus-temperatuuri indeks

22. Õhu liikumiskiirus • Õhu liikumise kiirus töö- või õpperuumides sõltub ventilatsioonisüsteemist, akendest ja tuuletõmbe võimalikkusest. • Õhu liikumiskiiruse määramiseks kasutatakse mitmesuguseid anemomeetreid • Optimaalseks peetakse siseruumis õhuliikumist 0,1-0,3 m/s (vahel ka 0,4 m/s). • Õhk ei tohi ka „seista“!

23. Anemomeeter

24. Õhu liikumiskiirus Optimaalne õhu liikumiskiirus ruumis on 0,1-0,4 m/s; • Kerge töö (istuv töö) 0,1-0,2 m/s; • Keskmise raskusega töö 0,2 m/s; • Raske töö 0,3-0,4 m/s; Õhu liikumine • Soodustab temperatuuri taju • Soodustab aurumist • Tagab õhuvahetuse ruumis • Põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt

25. Süsihappegaas • Käsitletakse kui hügieeninäitajat õhu puhtuse määramisel. • Süsihappegaasi satub ruumidesse kõige rohkem inimese ainevahetuse produktina, kui kasutatakse ära õhus olev hapnik ja produtseeritakse süsihappegaasi. • Süsihappegaasi kõrget kontsentratsiooni õhus peetakse enamasti ka peavalude, peapöörituse, väsimuse ja üldise halva enesetunde põhjustajaks.

26. Süsihappegaasi piirsisaldus • Kerget tööd tegeval keskmise kasvuga inimesel on ainevahetusel tekkiv süsihappegaasi hulk umbes 20 l/h. • Töökaitse-eeskirjade kohaselt loetakse süsihappegaasi kahjulikuks sisalduseks 0,5% ehk 5000 ppm (parts permillion). • Ehituseeskirjade kogumikus on piirsisalduseks võetud 0,25%, millest inimese poolt tekitatud osa võib olla maksimaalselt 0,15% (EVS-ES 15251:2007).

27. Kuidas tagada optimaalne tase • Toimiv ventilatsioonisüsteem • Ruumide tuulutamine akende kaudu • Mitte koormata ruumi inimestega üle • Pakettaknad suurenevad CO2 kontsentratsiooni ruumis.

28. Õhu hapinikusisaldus • Tavaliselt on õhus23,1% hapnikku. • Hingamine muutub raskeks, kui O2sisaldus langeb alla 12%.

29. Õhu ionisatsioon (1) • Õhus on pidevalt ioone. • Need tekivad pinnasest radioaktiivsetest elementidest, kosmiliste kiirte ja päikesekiirte mõjul. • Nn “värske õhk” sisaldab palju kergeid ioone. • Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. • Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi.

30. Õhu ionisatsioon (2) • Kerged positiivsed ioonid omavad ainevahetust intensiivistavat toimet. • Positiivsed ioonid vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limaskesti. • Kergete positiivsete ioonide allikateks on lahtised küttespiraalid, väga kuumad radiaatorid.

31. Õhu ionisatsioon (3) • Õhuionisaator aitab siseruumide elektrokliimat tasakaalus hoida. • Konditsioneerid, vent-süsteemid ja muu kodutehnika võivad hävitada vajalikud miinusioonid ja siseruumides ei teki neid kuskilt ka juurde. • Uurimused on näidanud, et õhu ioniseerimine aitab paljudel inimestel vältida haige hoone sündroomi/ruumiõhusündroomi.

32. Õhu ionisatsioon (4) • Ionisaatori toodetud negatiivsed õhuioonid korjavad õhus lendlevat tolmu, mis vähendab oluliselt allergiaprobleeme. • Väike osoonikogus hävitab õhus lendlevad bakterid ja pisikud. • Negatiivsed õhuioonid aga mõjuvad inimorganismile kasulikult, vähendades stressi, väsimust ning paljusid terviseprobleeme.

33. Sisekliima mõju tervisele ja töövõimele • Liialt kõrge temperatuur soodustab higistamist, suurenenud mineraalainete kadu organismis ning töövõime langust. • Liial madal temperatuur soodustab alajahtumist, külmetushaigusi ja lihtsalt häirivat ebamugavust. • Normikohasest madalam õhuniiskus kuivatab limaskesti, põhjustades silmade ja naha kuivsust, silmade kipitust, ülemiste hingamisteede ja häälepaelte põletiku. • Liialt kõrge õhuniiskus põhjustab hallitust ja see omakorda allergiat. • Liigne süsihappegaas inimestest täistuubitud ruumis põhjustab vaimset väsimust ja töövõime langust. • Keemilised ained ja ühendid põhjustavad häirivaid lõhnu, soodustades hingamisteede ärritust või mürgitust. • Tolm mõjub ärritavalt hingamisteedele.

34. Mis on ruumiõhusündroom? • Ruumiõhu sündroom (sickbuildingsyndrome) on sümptomite kompleks, mille täpne tekkepõhjus on ebaselge, kuid on seotud organismi adaptsioonimehhanismide ülepingega. • Levinuim ruumiõhu sündroomi tunnus on üldine väsimustunne, mis algab mõne tunni möödudes pärast mingisse kindlasse hoonesse tulemist ning leeveneb minutite või tundidega pärast sealt lahkumist.

35. Ruumiõhusündroom Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kriteeriumite järgi võib rääkida ruumiõhusündroomist, kui töötajaid kimbutab vähemalt üks liik neist tervisehäiretest: • üldised enesetunne häired: • peavalu, pearinglus, suutmatus kontsentreeruda, seletamata väsimus, iiveldus; • naha ärritusnähud: • naha kuivusetunne, kihelus, punetus, lööbed; • kurgu ärritusnähud: • ärritusköha, kuivusetunne, janu; • nina ärritusnähud: • vesine nohu, ninakinnisus, kuivustunne ninas; • silmade ärritusnähud: • pisarate vool, laugude punetus, väsimus, ajutine nägemise ähmasus.

36. Ruumiõhusündroom • Sümptomite raskusaste võib ulatuda mõõdukast ebamugavustundest kuni töövõime kaotuseni. • Ruumiõhusündroomi esinemine on alati seotud kindla ruumiga. Nt “kontorihaiguse“ teket võivad soodustada ka mööblist ja sünteetilistest viimistlusmaterjalidest vabanevad keemilised ühendid, mis ajapikku lagunevad. • Tegemist võib olla puitkiudplaadist vabaneva formaldehüüdiga, mis on suurtes kogustes sisse hingates kantserogeense toimega. • Soodustavaks teguriteks on sageli hallitusseened, mida leidub kord märjaks saanud materjalides ning vanades ventilatsiooniseadmete filtrites. • Seeni ja teisi mikroorganisme tekib rohkem ruumis, kus on kasutatud pehmeid kattematerjale. • Allergianähtude tekitajana on üldtuntud tolmulestad.

37. Kasutatud kirjandus • Liiske, M. Sisekliima. 2002. Tartu – EMÜ • Abel, E & Voll, H. Hoonete energiatarve ja sisekliima. 2010. Tallinn – Presshouse • Kerde A. Eluruumide õhutemperatuurist ja teistest sisekeskkonna parameetritest. 2009. Kättesaadav: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Ruumide_temperatuurist.pdf