Download
riigi raamatupidamise ldeeskiri n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Riigi raamatupidamise üldeeskiri PowerPoint Presentation
Download Presentation
Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

173 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri Saadud ja antud toetused Eve Marima

  2. Toetused • Toetused on üldeeskirja mõistes- avaliku sektori üksuste poolt saadud või antud rahalised või mitterahalised vahendid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele • RRK üksuste vahelised saadud või antud vahendid on siirded • Sotsiaaltoetused on mõeldud füüsilistele isikutele v.a. ettevõtluseks ja tulenevad õigusaktidest • Sihtfinantseerimine- seotud tingimustega, ainult konkreetsetel eesmärkidel saadud ja antud toetused sh. füüsilistele isikutele ettevõtluseks Eve Marima

  3. Sihtfinantseerimise liigid on: • Välismaine sihtfinantseerimine- mitteresidentidelt saadud sihtfinantseerimine • Kodumaine sihtfinantseerimine - residentidelt ja teistelt avaliku sektori asutustelt saadud ja antud sihtfinantseerimine • Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine- kodumaisesihtfinantseerimise eriliik, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks EL fondidest saadud välismaisele sihtfinantseerimisele • Mittesihtotstarbeline finantseerimine- Ilma sihtotstarvet määramata, eritingimustega sidumata toetused juriidilisele isikule Eve Marima

  4. Riigieelarve seadus nimetab. • Sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldiseks • … ja saamise poolel toetuseks • Riigi raamatupidamise üldeeskiri käsitleb eraldisi RTJ 12 -st lähtuvalt • Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks Eve Marima

  5. Sihtfinantseerimise vahendamine • Sihtfinantseerimine ja selle vahendamine eristatakse tulude ja kulude kontodel • Vahendamine on sihtfinantseerimine, mis saadi edasifinantseerimiseks ja antud sihtfinantseerimine on vahendajale antud sihtfinantseerimine, mitte abi saajale (lõppkasutajale) Eve Marima

  6. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted • Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kui risk eksisteerib tehakse tulukanne riski kadumisel. • Brutomeetodit kasutavad sihtfinantseerimise kajastamisel tütarettevõtjad, kelle raamatupidamise aruandlus lähtub rahvusvahelistest standarditest Eve Marima

  7. Toetuse kajastamise hetk • Varasem hetk, kas toetuse laekumine või nõuete kohustuste, tulude – kulude arvelevvõtmise kuupäeval • Planeeritud, kuid laekumata toetusi, millega pole seotud kulusid, tulusid ei kajastata • Lepingu alusel toetuse andmiseks võetud kohustusi ja saamise nõudeid kajastatakse bilansiväliselt ( kontod 911010, 912010) • Perioodilised toetused kajastatakse tuluna selles perioodis, mille eest toetus on ettenähtud Eve Marima

  8. Toetuste kajastamise hetk (2) • Kui toetuse saaja ja andja kuuluvad riigi konsolideerimisgruppi, lepitakse kokku toetuse liik, kontod ja tekkepõhised kuupäevad • Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina vahendajat, vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andja ja kuludes tehingupartnerina toetuse saaja. Eve Marima

  9. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine Kajastatakse tuluna kontokassis 350 kui laekumine on kindel ning asutus on teinud vastavad tegevuskulud Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid kulutused on veel tegemata kajastatakse kohustusena kontodel 203850, 203855 Laekumata toetus kajastatakse tulu ja nõudena (103550, 103555) kui kulutused on tehtud ja puudub toetuse laekumata jäämise risk Eve Marima

  10. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks-näide (1) Tegevuskulude sihtfinantseerimine Lubatud ka lihtsustatud meetod, kohe kulu ja tuluna kui summa on alla kapitaliseerimise piiri ( 2000 €) RRK pangakontole laekub toetus rahvusvaheliselt organisatsioonilt summas 10 000 Koolituskulude katteks. Koolituse kogumaksumus on 15 000 eurot. Bilansipäevaks on koolitusest läbi viidud 50%, kuid koolitusfirma arve on kogusummale 15 000 Arve on bilansipäevaks tasumata Eve Marima

  11. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks näide (2) Toetuse laekumine D 100100 TP 014001 laekumine toetuste kontole 10 000 K 203850 A39, TP900201 Sihtfinan. ettemaks 10 000 Koolituskulude arvestus ( 50% arvest) D 550400 TP 800599, TT01110 Koolitusteenused 7500 D 103990 TP800599 ettemakstud kulud 7500 K 201000 TP800599 Võlad hankijatele 15 000 Eve Marima

  12. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks – näide (3) Koolituskulude eest tasumine tarnijale: D 201000 TP800599 Võlad hankijatele 15 000 K 100100 TP014001 toetuste konto 10 000 K 700000 TP014001 Siirded eelarvest 5 000 Sihtotstarbelise toetuse arvestus ( 50% toetusest kajastada tuluna) D 203850 A 39, TP900201 Sihtfin. vahendid 5 000 K 350020 A 39, TP900201, TT 01110 5 000 välisabi tegevuskuludeks Eve Marima

  13. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks • Sihtfinantseerimist põhivara soetuseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koosatavad aruandeid Eesti hea raamatupidamise tava järgi, tuluna kontoklassis 3502 • Kasumit taotlevad avaliku sektori üksused, kes koosatavad aruandeid lähtudes rahvusvahelistest standarditest kajastavad toetuse esmalt kohustusena ( 257) ja amortiseerivad tuluks põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul . Eve Marima

  14. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (aruandlus IFRS järgi) • Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilist arvestust tehingupartnerite lõikes • Kajastatakse bilansis kas raha laekumisel või maksetaotluse aktsepteerimisel toetuse andja või vahendaja poolt (257000, 257100, 257200või tuluna 3502) • Kohustus amortiseeritakse tuluks soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, selliselt et põhivara jääkmaksumus ja sihtfinantseerimise kohustuse jääkmaksumus on iga kuu lõpus võrdsed ( ainult kasumile orienteeritud üksused) Eve Marima

  15. Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks (2) • Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara pole veel soetatud, kohustus kontodel 203850, 203855 • Laekumata toetus kajastatakse tulu ja nõudena ( 103550, 103555) kui tingimused on täidetud ja puudub laekumata jäämise risk Kui toetuse andmine on setud teatud projektide elluviimisega, siis toetuse saaja esitab igas kvartalis aruande toetuse andjale põhivara soetamise kohta Eve Marima

  16. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks (3) • Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamisel tuleb kajastada kõik põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestada põhivara amortisatsioon, teha sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded • Täielikul amortiseerimisel eemaldatakse sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist • Täielikult amortiseerimata põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse sihtfinantseerimine täies mahustuluks ja kogunenud kulum eemaldatakse bilansist Eve Marima

  17. Rahavoo koodide kasutamine sihtfinantseerimise kannetes • RV 05 sihtfinantseerimine laekub rahana toetuse saajale, kes kannab selle ise põhivara müüjale (ainult laekumine) • RV 01 põhivara arvele võtmine ja laekumine kui toetuse andja või vahendaja kannab raha otse tarnijale • RV 19 Sihtfinantseerimine saadakse kaupade või teenustena, põhivara võetakse arvele sel juhul koodiga RV 19 Eve Marima

  18. Tegevusala koodi kasutamine sihtfinantseerimise kajastamisel • Sihtfinantseerimise saaja kajastab saadud toetusi tuludes selle tegevusala koodiga, mis näitab, milleks toetus oli antud, hoolimata sellest, millist tegevusala koodi näitab toetuse andja või vahendaja. • Toetuse andja või vahendaja ei tohi kajastada antud toetusi oma tegevusala üldkoodiga, vaid peab valima saaja tegevusala koodi, milleks toetust anti. Eve Marima

  19. Käibemaksu kulu kajastamine sihtfinantseerimise korral • Põhivara soetuseks saadud käibemaksu kulu kajastatakse kontol 601002 • põhivara soetusega kaasneva käibemaksukulu katteks antud toetus kajastatakse kontogrupis 3502 sihtfinantseerimise tulu • Tegevuskulude käibemaks näidatakse kontol 601000 ja sihtfinantseerimise tulus • Sisendkäibemaksuks arvestatud käibemaks ei ole abikõlbulik, ega kajastu tulus Eve Marima

  20. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks näide (1) Näide (asutused kelle aruandlus vastavalt IRSF) laekub toetus 10 000, IT seadme ostu osaliseks finantseerimiseks, ostusumma kokku 15 000, seadme kasulik eluiga 3 aastat Toetuse laekumine: D 100100 laekumine pank 10 000 K 203850 Sihtfinantseerimine 10 000 Eve Marima

  21. Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks näide (2) IT seadme soetamine D 155500 IT seadmed 12 500 D 601002 käibemaks 2 500 K 201010 kohustus põhivara eest 15000 Tasumine tarnijale D 201010 Võlad põhivara eest 15 000 K 1001000 tasumine pank 15 000 Eve Marima

  22. Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks näide (3) Amortisatsiooni arvestus aasta pärast 33% põhivara soetusmaksumusest kantakse kuluks D 611500 IT seadmete amort. 4 166,67 K 155510 IT seadmete kulum 4 166,67 D 257180 Välisabi kogunenud kulum 3 333 ( passiva konto) K 351010 Põhivara soetamiseks saadud välisabi amortisatsioon 3 333 Eve Marima

  23. Mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine • Kasutamine ei ole seotud piiravate tingimustega, kajastatakse laekumisel tuluna • Toetuse andja ei nõua reeglina aruandeid tingimuste täitmisest ( tulu ja kulu vastavuse järgimine pole kohustuslik) • Mittesihtotstarbelist sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna saaja pooltkontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452 Eve Marima

  24. Mitterahaline sihtfinantseerimine • Mitterahalised toetused kajastatakse saadud vara õiglases väärtuses, kui vara väärtus pole usaldusväärselt hinnatav siis kajastatakse bilansiväliselt • Saadud põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse põhivara kasuliku eluea jooksul (kasumit taotlevad avaliku sektori asutused) Eve Marima

  25. Sihtfinantseerimise vahendamine (1) • Kui RRK-le laekunud toetused kuuluvad edasikandmisele teisele kasusaajale, siis laekunud toetused kajastatakse tuludes ja edasikantud toetused kuludes ( võimalikud ka kokkulepped RM, vahendaja, saaja) • Kui toetus laekub vahendajale, siis enne tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumist kajastab vahendaja laekunud toetust ettemaksuna ( 203850, 203855) Eve Marima

  26. Sihtfinantseerimise vahendamine (2) • Kui vahendaja kannab toetuse saajale raha üle ettemaksena kajastab ta seda nõudena kontogrupis 1038 . • Kui vahendaja aktsepteerib toetuse saaja aruande tehtud kulutustele, siis kajastab ta kulutuste tegemisega samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale. • Vahendaja kas vähendab ettemakset või võtab arvele nõude toetuse andjale ning võtab kas kohustuse toetuse saaja ees või vähendab toetuse saajale tehtud ettemakset ( kontogrupp 1038) Eve Marima

  27. Sihtfinantseerimise vahendamine (3) • Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees lepingu tingimuste täitmise eest, võtab vahendaja lepingu rikkumisel arvele tagasinõude ( 103650, 103655) ja toetuse saaja vastu tagasimakse kohustuse (203650) • Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ning antud toetuste kulu Eve Marima

  28. Antud toetused- tegevuskulud (1) • Antud toetused, kontoklass 4 • Sotsiaalkindlustustoetused (41)- pensionid, ravikindlustustoetused, sotsiaalabitoetused • Muud toetused (45) – kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks, põhivara soetusteks, muu mittesihtotstarbeline finantseerimine Eve Marima

  29. Antud toetused- näide • Tegevuskulude sihtfinantseerimine • KOV on sõlminud tegevuskulude sihtfin. Lepingu ettevõttega RR, lepingu tingimusteks on ettevõtte RR poolt remonttööde tegemine summas 20 000 • Töö on teostatud, vastuvõetud, KOV-i vastutav isik on kulu aktsepteerinud • Toetus on bilansipäevaks tasumata Eve Marima

  30. Mittesihtotstarbeline finantseerimine- näide Vallavolikogu võttis vastu otsuse eraldada mittesihtotstarbelisteks toetusteks 3 000 €, väljamakseteks vastavalt laekunud toetuste taotlustele. Toetused on mitte tagastatavad ja pole seotud täiendavate tingimustega. Kanded toetuste ülekandmisel D 452900 Muu mittesihtotstarbeline 3 000 K 100100 Pank 3 000 Eve Marima

  31. Sihtfinantseerimise tagastamine • Sihtfinantseerimise tagastamise põhjuseks on tingimuste mitte täitmine • Raamatupidamises kajastatakse tagastamist selles perioodis, millal tagastamise vajadus teatavaks sai • Tegevuskulude sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse kui “ tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest” vähendus ja vajadusel seda ületav osa perioodi kuluna Eve Marima

  32. Sihtfinantseerimise tagastamine (2) • Varade sihtfinantseerimise vähendamine, ka mitte rahalise sihtfinantseerimise korral kajastatakse kui “ tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest” vähendus ja vajadusel lisaks ka perioodi kulu Eve Marima

  33. Aasta aruande lisades avalikustatav.. • Sihtfinantseerimise kohta aruande perioodis avalikustatakse aasta aruandes järgmine informatsioon: - saadud sihtfinantseerimise summad toetuste andjate lõikes; - sihtfinantseerimisega seotud kohustused; - tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad Eve Marima

  34. Struktuuritoetused ( 1) • Euroopa Sotsiaalfond (ESF), inimressursi arendamiseks, tööhõive parandamiseks A27 • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), majandusarengu toetamiseks, uute töökohtade loomiseks, A28 • Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), põllumajanduse ja maaelu toetusteks, A25 Eve Marima

  35. Struktuuritoetused (2) • Kalanduse Arendusfond (FIFG), kalanduse valdkonna arendamiseks, A26 • EL sihtfinantseerimise vahendid on Riigikassas, nende kasutamine toimub e-riigikassa kaudu, kasutamise kontroll on Rahandusministeeriumi Struktuurivahendite ja välisvahendite osakonnal, kes vahendab väljamakseid abi saajatele Eve Marima