Seminariks “Taju” (11. õ-n):

1. Seminariks “Taju” (11. õ-n): * Psühholoogia gümnaasiumile(TÜKirjastus, 2002/2006) - Ptk 6, lk 85-109. * T.Bachmann, R.Maruste Psühholoogia alused - Teema 7, lk 101-127. * H.Gleitman jt. Psychology(6th ed 2003; 5th ed 1999;) - Chapter 6, Perception. (või muu kaasaegne üldõpik, nt N.R.Carlson jt. Psychology: The science of behaviour - Chapter 6, Perception) * Õppematerjalid ÕIS (loeng – taju)

2. TAJU Nägemistaju • Taju (perception) põhiprobleem on selle mõistmine, kuidas meie kogemusse jõuab terviklik arusaam ümbritsevatest objektidest ja sündmustest. • Nägemistaju hõlmab põhiliselt sügavuse (KUS?), liikumise (KUHU?), ja vormi (MIS?) tunnetamise seaduspärasusi. [küsimusele - MILLINE? võiks vastata VÄRVI tunnetamine – millest oli suhteliselt põhjalikult juttu teema: ‘meeled2 - Nägemine’ juures! Õppematerjalides fail: meeled2]

3. KUS? - Sügavustaju • Nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele, et silma võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline. • On olemas teatavad sügavustunnused, ja sügavustpeab olema võimalik tajuda mitmel viisil. • Sügavustaju tunnused (depth cues) võivad olla: -okulomotoorsed, -monokulaarsed, ja -binokulaarsed. ……

4. Okulomotoorsed tunnused:-konvergents -akommodatsioon(max mõju kuni 10 m)

5. (B) Monokulaarsed tunnused:[ vt ka näiteid varemviidatud aadressil: http://psych.hanover.edu/Krantz/sen_tut.html%20%20 - interpositsioon ja kattumine  -lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus 

6. varjud ja • valgusnurk:

7. -õhuperspektiiv:(aerial, oratmospheric perspective)

8. - tekstuurigradiendid:

9. - tuttav suurus:

10. suhteline suurus + lineaarne perspektiiv ++ tekstuurigradient:

11. - liikumistunnused: ..sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks – -lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas; vt demod: http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/index.htm http://psych.hanover.edu/KRANTZ/tutor.html - Samuti tekitab liikumine nn optilise voolu mustreid (J.Gibson)

12. (C) Binokulaarsed tunnused:stereonägemine binokulaarse disparaatsuse tõttu[erineval kaugusel asuvad objektid (v nende osad) osad projitseeruvad kummaski silmas erinev.võrkkestapunktidele ]

13. Kumbagi silma jõuab pisut erinev vaade:

14. Horopter: fiksats.punktiga samas tasapinnas asuv kujuteldav joon/pind, millel asuvad objektid kõik tekitavad kujutised 2 silma võrkesta korrespondeeruvates punktides (st kattuvad täielikult!) – kõigil neil objektidel on null-disparaatsus, st asuvad samas horopteris! (neist punktidest kandub info samadesse n.rakkudesse AK alas V1!) Uncrossed (O) and Crossed (I) disparity

15. Vasakusse vs paremasse silma projitseeruvad erinevad vaated (vahe määrab ära disparaatsuse):

16. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone…), või • kui kujutised ei segune, tekib diploopia 

18. Sügavustaju mitmed närvimehhanismid on ilmselt kaasasündinud, kuna avalduvad juba väga varases eas (nii inimestel kui loomadel), nagu kinnitavad katsed nägemisväljas olevate objektide väga järsu ilmumisega (suurenemisega) (looming) - see tekitab vaatajas reaktsiooni kiirelt lähenevale objektile (silmade pilgutamine, tõrjereaktsioon jm.). • Visual cliff (Gibson et al, 1960..)

20. KUHU? - Liikumistaju • Kujutis liigub võrkkestal, põhjustades aju suunaspet-siifilistes liikumisdetektorites erutuse – see on lihtsaim seletus liikumise avastamisele ja interpreteerimisele. • Tundlikkus: liikumislävi sõltuvalt foonist on kas umb. 1/5 nurgakraadi sekundis (täpp pimeduses); või väiksem juhul, kui on olemas selge paigalseisev taust (kontekst) - siis umb. 3/100 o/s (ehk 7-8 korda väiksem). • Kujutise retinaalne ümberpaiknemine üksinda eiseleta liikumistaju tekkimist, nagu viitavad näiva liikumise ja indutseeritud liikumisefenomenid.

21. Närvisüsteem kompenseerib silma liikumisest tingitud võrkkesta kujutise liikumised. • Põhimõtteliselt tegevad 2 erinevat mehhanismi: 1)avastab muutusi kujutise erinevate osade suhtelistes asukohtades, e. süsteem “kujutis-reetina” 2) võtab arvesse ka silmaliigutusi, e. süsteem “silm-pea” ……

22. Miks tajutakse maailma stabiilsena ? • Silmad on lakkamatus liikumises (mikroliigutused; sakkaadid; jälgivad reflektoorsed ja jälgivad tahtlikud liigutused; fiksatsioonid (umb 90 % ajast). • Süsteem võimaldab avastada liikumist ka siis, kui retinaalne asukoht jääb muutumatuks. • “Silm-pea” -süsteemi üheks ülesandeks on positsioonikonstantsus, ja seeläbi suunakonstantsus - suudame hästi eristada objektist tingitud reetinakujutise muutust ja sama ulatusega muutust, mis tingitud silma v. pea asendi muutusest. ……

23. Kompensatsioonisüsteemile on antud erinevaid seletusi: /Sherringtoni aferentne (inflow) teooria: silmalihastelt (6) antakse propriotseptiivne info edasi (superior colliculus’se ja ajukoorde), võrdlemaks seda reetinakujutise muutusega. Tulemusena selgub, milline osa on objektiivsel liikumisel – kaheldav teooria! / Helmholtzi eferentne (outflow) teooria: algatades silmaliigutuse (nt 10 kraadi võrra), saadab aju “koopia” sellest käsust ka reetinakujutise töötlemise keskusse. Silmaliigutuskäsklus (rakud väikeajus ja ajukoores, mis reageerivad enne tegelikku silmaliigutust!) “tühistab” signaali reetinakujutise (10-kraadise) muutuse kohta, ja tulemuseks on stabiilse kujutise tajumine. …… ……

24. Tõendus: katse silmamunale kerge vajutusega (liikumine vastasuunas, kui puudub eferentne koopia; teisest küljest-ebatõenäoline, et kogu väli liigub... ); katse anesteesias silmaga (toimub ebaõige “tühistamine”). Seega õigeks osutunud Helmholtzi teooria - stabiilsus tagatakse juhul, kui silmaliigutuse on algatanud aju. • Liikumise füsioloogilised detektorid: reetina perifeerne osa; magnotsellulaarne süsteem; tektopulvinaarne süsteem; kiirusagar (‘KUS’-süsteem); oimusagara mediaalne ja ülemine mediaalne osa; ajukoores keerukas spetsialiseerumine erineva suuna ja kiirusega liikumistele.

25. Liikumist (liikumismuljet) vähemalt 5 liiki: • reaalne liikumine • stroboskoopiline liikumine, nim. ka “näiv liikumine” (apparent motion) - nt liikumatud lähestikku asetsevad valgustäpid järjestikku süttides (vahe umb. 40-200 ms) tekitavad liikumise mulje /st põhjuseks mitte otsene liikumine võrkkestal vaid avastatakse asukoha muutusi ajas!/ Sõltub: heledusest, ekspositsiooniajast, sisselülitamiste vaheajast ! /optimaalne e. “reaalse liikumise” mulje tekib 60 ms-se asünkroonsuse korral; 60-200 ms piirkonnas tekib nn fii-liikumine ehk objektitu liikumine; üle 200 ms intervalli korral nähakse juba eri objektidena/ ……

26. 3) indutseeritud liikumine (nt. K.Dunckeri katsed objekti ja fooniga: täpp ruudus, v liikuva võre foonil!; http://psychlab1.hanover.edu/Classes/Sensation/induced/index.html kuu ja pilved - ei ole selge kumb liigub, interpreteeritakse valesti; seega kontekst indutseerib liikumise; sõltub fooni kiirusest, suurusest, kaugusest, vormist; pilgu fiksatsioonipunktist jm. Sõltuvalt eelnevatest faktoritest võib visuaalne kontekst liikumistaju moonutada.) 4) autokineetiline liikumine 5)liikumise järelefekt (motion aftereffect) (seletatakse liikumisdetektorite selektiivse adaptatsiooniga; pikaaegne stimulatsioon ühes suunas tekitab väsimuse, pärast liikumise lakkamist erutuvad “vastassuunalised” detektorid) – vt veejoa illusioon! Jm illusioone! [ vt näiteid: http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion/ ……

27. x) !! Reaalse liikumise erijuhtum: -bioloogilise liikumise avastamine (G.Johansson) – -nt eristatakse jooksu liikumismustrit käimismustrist juba 200 ms ekspositsiooni korral. http://www.lifesci.sussex.ac.uk/home/George_Mather/Motion/ -võimalik eristada ka isegi meeleolu (vt Biological motion analyzer) vt demo: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html

28. MIS? - Vormitaju Nägemise puhul põhineb objektide äratundmine peamiselt nende vormitunnustel. Kas on mälus olemas ‘nimekiri’ kõikvõimalikest tajutavatest vormidest? • Vormi transpositsioon: -tajutud vorm jääb samaks isegi siis, kui kõik tema osad muutuvad (näit. helistiku muutus!), st vaatamata teatavale variatiivsusele esinemisviisis; või teatavale osade varjatusele. ……

29. ·Geštaltpsühholoogia – rõhutas, et organisatsioon ja struktuur on kogu vaimse tegevuse aluseks. GPs teooria rõhutab eelkõige tervikliku vormi tajumise tähtsust, kusjuures selle terviku kujunemises on tähtsad terviku osade vahelised teatud suhted ja nende kujunemise printsiibid); Gestalt = üldkuju; tervik, mis on midagi rohkemat kui osade lihtne summa. • ·     Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst,- nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega(reversible figures) –ajaline vastastoime!) …..

31. ·Visuaalne liigendamine jätkub grupeerimisega, mille aluseks on mitmed geštalt-teooriast tuntud printsiibid: -lähedus, -sarnasus, -suletus, -hea jätkuvus, -’ühine saatus’ jmt 

32. A) lähedus B) sarnasus C) hea jätkuvus D) suletus

34. Maksimaalse tõenäosuse v sarnasuse printsiip: -tendents interpreteerida proksimaalset stiimulitvastavalt sellele välismaailma stiimulile,mis kõige suurema tõenäosusegasellise kujutise tekitab – vt nt subjektiivsete kontuuride tajumine: - Kanizsa kolmnurk  jmt ……

35. Kujutiste äratundmine põhineb kahel vastandlikul protsessil: • 1)“alt-üles” töötlus (bottom-up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit. joonte kalded, nurgad, pikkused tähekujus jne), mis omakorda aktiveerivad kõrgema taseme ühikuid (tuntud geom.figuurid; tähed; sõnad) - põhineb üksikomaduste detektorite tööl /feature detectors / (vt – meeled2 – Nägemine) • 2) “ülalt-alla” töötlus (top-down), mis põhineb tajuva organismi ootustel ja hüpoteesidel olukorra kohta. 

36. Konteksti oluline osa tajutava asja interpreteerimisel:

37. Pärast esialgset üksiktunnuste avastamist ja eraldamist on järgmiseks sammuks nende tunnuste ja kombinatsioonide võrdlemine mälus olevate vormidega, kuni leitakse vastavused. Esimesi taolisi ideid oli O.Selfridge’i PANDEMONIUM e. feature- matching model  ……

38. A Image Demons Selfridge & Neisser (1963) Pandemonium Model of pattern recognition Feature Demons - / \ ... () } } Active Inactive Cognitive Demons A Decision Demon 4AV... C O

39. Uuemad uurimused vormitajust põhinevad infotöötluslikul lähenemisel: algne visuaalne sisend transformeeritakse infotöötluse erinevates staadiumides, kuni jõutakse kognitiivse lõpp-produktini – konkreetsete objektide tajumiseni. • See töötlus võib alata automaatselt mõnede üksik- e primitiivsete tunnuste eristumisega(pop-out) - nt orientatsioon, üldkuju, värv,liikumise suund jt) – leitud visuaalse otsingu katsetes (vt –Tähelepanu teema juurest Anne Treismani katsed..) ……

40. Kogu seda protsessi võib nimetada kahesuunaliseks (bidirectional activation), kuna kasutatakse nii “ülalt-alla” kui “alt-üles” töötlust. • Tulemuseks on teatud süstemaatiliste visuaalsete komponentide – näiteks ‘geoonide’ eraldamine (I.Biedermani teooria), - mis seejärel ühendatakse tajus omavahel objekti üldise vormi (nn. strukturaalse kirjelduse) saamiseks.

41. Geoonide näiteid:

42. Nurkade ja kokkupuutepunktide tähtsus!

43. “Ülalt-alla” töötlus kujutab endast tajuhüpoteeside (perceptual hypotheses) esitamist, mis seejärel kontrollitakse “alt-üles” protsessi abil. • Kui tajuloogika osutub ebakohaseks, on tulemuseks nn. võimatute kujundite tajumine. 

45. Võimatud objektid:

46. ……….

49. Taju konstruktiivne iseloom: • konteksti piirid - vahel on ülalt-alla suund liiga tugev , st kontekst ei mõjuta õigesti ! (Thatcheri illusioon!) • … vrdl illusioonid  • … ka indutseeritud liikumine ( vt Liikumistaju juurest)

50. Ponzo illusioon: