1 / 12

5.4. ÕHUMASSID, TSÜKLONID, FRONDID

5.4. ÕHUMASSID, TSÜKLONID, FRONDID. Külm front : külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front : soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet.

dale-chapman
Télécharger la présentation

5.4. ÕHUMASSID, TSÜKLONID, FRONDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 5.4. ÕHUMASSID, TSÜKLONID, FRONDID

  2. Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, talvel põhjustab jäidet

  3. Tsüklon • Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas

  4. Tsükloni liikumine

  5. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist Antitsüklon

  6. Troopilised tsüklonid • Tekivad ookeanide, merede kohal,kui on pinnavee temperatuur umbes +27° , need on suure purustusjõuga orkaanid. • Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel • Läbimõõt on umbes 100-200 miili, • Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s • Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine • Troopilised tsüklonid liiguvad üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva

  7. Troopilised tsüklonid • Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. • Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. • Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. • Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged.

  8. Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 23.–31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale.

  9. Jugavool Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli.

  10. Oma teel jugavool lookleb nii horisontaalselt (põhjast lõunasse) kui ka vertikaalselt (üles-alla) ja ühtlustab maakera temperatuuri. Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise.

More Related