KENK AKADEEMIA “IGA INIMENE HELISEB”

1. Individuaalsed õppekavad tavakoolis RÕKi järgi Nele Pilman Jüri Gümnaasiumi tugikeskuse juhataja ja HEV koordinaator 21.oktoobril 2013.a Paides KENK AKADEEMIA “IGA INIMENE HELISEB”

2. HEV õpilane • Õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppekeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

3. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. Vajadusel on koolis võimalused rakendada hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks ka erinevaid rühmi ja klasse.

4. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ja nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil (IAK).

5. Koolidirektoril on kohustus määrata erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks HEV õpilaste koordinaator, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel.

6. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse kooli kodukorras sätestatud tugi-ja mõjutusmeetmeid. • Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. • Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. • Meetmete rakendamise perioodi lõpul hinnatakse koostöös meetme tulemuslikkust ning tehakse ettepanekuid vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks

7. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks • (1) Direktori või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, õpilaskodusse vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud rühma või klassi.

8.   1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks – rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; 2) klassid põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 3) klassid raskete somaatiliste haigustega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 4) klassid kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;

9. Nõustamiskomisjoni soovitusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks • (1) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab kool õpilasele lihtsustatud, toimetuleku või hooldusõpet, õpilase üleviimist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 5–12 sätestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, õppe korraldamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

10. 5) klassid õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele • 6) klassid põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele • 7) klassid tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele • 8) klassid liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele • 9) klassid põhiharidust omandavatele toimetulekuõppel olevatele • 10) väikeklassid • 11) klassid põhiharidust omandavatele hooldusõppel olevatele õpilastele • 12) klassid põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele

11. § 18.  Individuaalne õppekava •  (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.

12.  (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

13.  (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

14. IÕK alus • Riiklik õppekava ja ainekavad • Kooli õppekava ja ainekavad • Klassi õppekava ja ainekavad • Individuaalne õppekava

15. Kellele? • IÕK koostatakse HEV õpilaste jaoks, et see looks tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenguks. • Koostatakse mistahes õpilasele, kelle võimed ja oskused erinevad oluliselt teiste õpilaste omadest • Õpilasele, kes vajab ainekavast erinevat õppesisu ja tingimusi

16. IÕK-le eelnevad tegevused • Pedagoogilised uuringud • Psühholoogilised uuringud • Vajadusel meditsiinilised uuringud

17. TÄHTIS MEELES PIDADA • Individuaalse õppekava rakendamine ei kajasta õpetajatöö puudujääke – vastupidi – individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine on pedagoogi pädevuse näitajaks.

18. Õpetaja vajalikud pädevused • Õpitegevuste jagamine • Materjalide keerukuse muutmine • Väliste abivahendite kasutamine • Teadlik lapse tegevuse korraldamine ja reguleerimine

19. Õpilase vajaduste märkamine ja analüüs • Märkamine – klassiõpetaja, aineõpetaja, lapsevanem jne • Kooli spetsialisti sekkumine • Nõustamiskomisjoni sekkumine • IÕK koostamine ja rakendamine

20. Õpilase vaatlus ja kirjeldamine • Õpilase vaatlus • Pedagoogiline kirjeldamine • Psühholoogiline kirjeldamine • Meditsiiniline uurimine ja kirjeldamine • neuroloog • psühhiaater • ortopeed • silmaarst • kõrva-, nina- kurguarst • Analüüs ja tulemuste võrdlus

21. Koostöö • Klassijuhataja, klassi-, aine- või õpiabiõpetaja • Psühholoog • Teised spetsialistid (koolis ja väljaspool) • Lapsevanemad • Õpilane

22. IÕK soovituslikud osad • Üldosa ehk põhjendus • Korraldamise alused • Õppeained ja pädevused • Rakendatavad tugisüsteemid • Vähendatud või kõrgendatud nõudmised • Aeg ja tulemuste hindamine • Koostamisega seotud isikud ning nende vastutus

23. IÕK kui õpilase toetamise praktiline väljund • Tasemetööd • Põhikooli lõpueksamid • Riigieksamid

24. Andekus kui erivajadus (JG-s planeeritav süsteem)

25. Iga inimene on eriline, iga lähenemine individuaalne • Kõigil on samad õigused • Võimed aga erinevad • Tingimusi tuleb luua • Võimalusi näha ja leida • Eduelamuse peab saama iga õppija, selleks peame nägema tema individuaalsust ja eripära ning sellega töötades ka sellest vaimustuma!

26. Küsimused, tähelepanekud? Kasutatud materjalid - • PGS • Jüri Gümnaasiumi HEV õpilaste õppetöö korraldamise alused Individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise juhend – Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskus

27. Suur tänu kuulamast! Nele Pilman nele.pilman@jyri.edu.ee Telefon 6 224 246