1 / 29

Ütski tark ei sataq taivast

Ütski tark ei sataq taivast. Vastussõq Mariko Faster. Kullõminõ: Pardsikõ ja verrev muun. Kõrd põllu pääl veret´ ü ts pilt-illos muun ja pardsikõ käve sääl papaga kuun ja äkki jäi silmämä verevät moonikõist pardsikõ nuur “Pai, papa, kas moonikõist kumpiq ma saa ?”

darena
Télécharger la présentation

Ütski tark ei sataq taivast

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ütski tark ei sataq taivast Vastussõq Mariko Faster

  2. Kullõminõ: Pardsikõ ja verrev muun Kõrd põllu päälveret´üts pilt-illos muun ja pardsikõ käve sääl papaga kuun ja äkki jäi silmämä verevät moonikõist pardsikõ nuur “Pai, papa, kas moonikõist kumpiq ma saa?” A tuupääle kostsõ tuu pardsipapaa: “Ei väikukõ pardsikõ moonikõist kumpiq ei saaq!” Ja haina haugas´üte nokatävve “Seo elokõnõ ime küll õks tävvega!”

  3. Ref: Om teedäq tuu, et mooniq ommaq pikäq pikäq pikäq a parts om väega väiku, a parts om väega väiku sa tiiät küll, et mooniq ommaq pikäq pikäq pikäq a parts om väega väiku, nii oll´ja om jajääs.

  4. Kõrd järve pääl tsolist´ tuu pardsikõ nuur ja perve pääl silmä tekk´ täl verrev muun ja himost´ taa verrev muun kõrraski kumbadaq pardsikõist tuud “Pai mamma, kas pardsikõist näppiq ma saa?” A poiga tull´ kiildmä tuu moonimammaa “Ei tsillokõ moonikõ pardsikõist puttuq eisaaq!” Ku pardsil lasõt är hind hanitada sis elos aos jäät kummi vinütämä. Ref: ...

  5.  A ummõtõ ütskõrd, ku tähti täüs üü, kõik nurmõq ja järveq, miä valgõmbas lei mi pardsikõ pagõsi pesäst ja moonilõ naasõs sis sai. A hirmus ots tulõ mi laululõ nüüd, es jõvvaq viil kaksadaq voorusõvüüd ku tuulõkõ nõssi ja mooni kõik minemä vei. Nii lindu läts tuu uhkõ moonikõnõ ja ärä hanit´ väiku pardsikõsõ.

  6. Om teedäq tuu, et võitlõjal nii pikk nii pikk nii pikk om tii kodo poolõ minnäq, tii kodo poolõ minnäq Sa tiiät küll, et poiskõsõl nii pikk nii pikk nii pikk om tii kodo poolõ minnäq, tuu tii meil pea om käen.

  7. Suvõl roitõlõs kähr mõtsan, käü kõik kotusõq läbi; kurja ei tiiq. Talvõl maka tä talvõund ja ime mulgust rasva. Inemine tarvit´ tuud rasva määrmises, ku kähri kätte sai. Lugõminõ: kähr kähr kähripini

  8. 3. Panõq eesti kiilde! • Mõstas tuuli ja pestäs kiilt. Pestakse tooli ja pekstakse keelt. • Pedäjäoss liiku süäüüse, ku tsirk pääle linnas´. Männioks liikus südaöösel, kui lind peale lendas. • Sisask ja piho lauliq ilosahe vislapuun. Ööbik ja peoleo laulsid ilusasti kirsipuul. • Hiusõq ommaq pletidüq. Juuksed on patsis / patsi pandud. • Juuja pand´ kanni kannu pääle. Jooja pani kannu kännu peale.

  9. 4. Panõq võro kiilde! • Männimetsas jookseb kaks koera. Pedäjä-mõtsan / pedästün / palon juusk kats pinni. • Ma ei kuulnud, mida vanaema hõikas. Ma es kuulõq, midä vanaimä hõigas´. • Praegu ma kuulen, mida vanaisa hõikab. Parhillaq / põraq ma kuulõ, midä vanaesä hõikas. • Laps hammustab õuna. Lats haukas ubinat. • Vii seened kööki ja too söök! Viiq seeneq küüki ja tuuq süük!

  10. 5. Kirodaq kas om vai ommaq! • kalaq ommaq nilbõq; uibu om härmän; lill om kirriv; puuq ommaq korgõq; kassikarv om pehmeq; leib om kalg; laud om virril; latsõq ommaq tõbidsõq; inemiseq ommaq auto pääl; akõn om vallalõ; Uma Pido om tulõman; pühäq ommaq ussõ iin; süük om hää • Määne reegli sullõ silmä jäi? Ainsusõn om, mitmusõn ommaq!

  11. 6. Tiiq näüte perrä! • Kristjan om sündünü katõlkümnel säitsmendäl märdsikuu pääväl tuhandõl ütselsaal ütselkümnel kolmandal aastal.

  12. Vana Võromaa 8 kihlkunda • Kanepi • Urvastõ • Karula • Harglõ • Rõugõ • Põlva • Vahtsõliina • Räpinä

  13. 8. Kiä om kiä? • Contra luulõtaja • Tarmo Tagamets näütlejä ja lavastaja, Võro Liinatiatri juht • Aapo Ilves kiränik, muusik, kunstnik • Hilje Murel näütlejä • Kaido Kama poliitiga- ja kirämiis • Alo Ritsing helüluuja ja koorijuht • Kauksi Ülle kiränik • Ove Musting filmitegijä • Navitroll’a kunstnik • Kalla Urmas rahvalaulõ laulja • Klaasi Urmas poliitik • Leonhard Lapin kunstnik

  14. 9. Tähtpääväq. • tuvvas kõoq tarrõ suvistõpühi • lõigatas puu sisse rist matussõq • viiäs tsiapää mõtsa kannu otsa tennüspäiv • tetäs sõira, olut ja mäe pääl tuld jaanipäiv • liulaskmisõ perrä kaias, kinkal kasusõq pikäq linaq vastlapäiv • õnn pandas silla külge lukuga kinniq, võti visatas minemä pulmaq • soovitas lamba- ja kar´aõnnõ katripäiv • urbõga andas vitsu ja soovitas: „Käeq kerges, silmäq selges“! urbõpäiv • keväjäne tulõtegemine jüripäiv

  15. 10. Matka kava • Kellel kohe  11. Kotussõnimeq • mõtsu, mäki, järvi, kraavõ, niite, jõki, hainamaiõ, nurmi, lumpõ, tsoridõ, loosikidõ, orgõ, lättide vms nimeq

  16. 12. Väärnimeq • Umbleja, Lang, Jallai, Kaska 13. Illos sõna, jälle sõna • Pudsunudsija!

  17. 14. Hää mõtõq! • ? 15. Küsümüseq • Lahe • Rassõ

  18. Ütski tark ei sataq taivast Vastussõq 11. klass

  19. 2. Lugõminõ • Jutt kõnõl´ rukki kojuvedamisest. • Rattaq om tõisildõ ülden hobõsõvankri.

  20. 3. Panõq eesti kiilde! • Kesväst saa olut. Odrast saab õlut. • Ma es saaq tüüd ao pääle valmis. Ma ei saanud tööd õigeks ajaks valmis. • Prunts, undruk ja hamõq ommaq rõivaq. Seelik, seelik ja särk on riided. • Ahhun, kusk ja sudak ommaq kalaq. Ahven, kiisk ja koha on kalad. • Lõhmusõhäiermätsäi ja pähnähäelmätii ommaq üts ja sama juuk. Pärnaõietee ja pärnaõietee on üks ja sama jook. • Vanaimä nakas´ vannaessä murõhtama. Vanaema hakkas vanaisa pärast muretsema.

  21. 4. Panõq võro kiilde! • Me ei teinud kõva lärmi ja laps ei hakanudki nutma. Mi es tiiq kõvva larmi ja lats es nak(k)aki ikma. • Tänavu on palju lund. Timahavva / timavu om pall´o lummõ. • Putk, timut ja teised heinad. Pütsk, timmat ja tõõsõq hainaq. • Kask kasvab kaevu juures otse köögiakna all. Kõiv kasus kao man õkva köögiakna all. • Muudkui sajab ja sajab, kord rahet, siis jälle lörtsi. Mugu satas ja satas, kõrd räüssä, sõs jäl loppa. • Metsiku õunapuu all kasvas seitse seent. Mõtsigu uibu all kasvi säidse siint.

  22. 5. Kirodaq kas e vai õ! • pesäkene, võtmõkõnõ, hällükene, lehekene, lambikõnõ, aknakõnõ, latsõkõnõ, helükene, keelekene, kausikõnõ, leeväkene, laulukõnõ, tsiakõnõ, küläkene, tsõõrikõnõ, härmäkene, raamadukõnõ • Määne reegli sullõ silmä jäi? Vokaalharmoonia: kokko kääväq e ä ö ü – edevabahelüq e eesvokaalid i a o u õ – tagavabahelüq e tagavokaalid

  23. 6. Kuunimeq • vahtsõaastakuu • radokuu • urbõkuu • mahlakuu • lehekuu • piimäkuu • hainakuu • põimukuu • süküskuu • rehekuu • märdikuu • joulukuu

  24. 7. Sünnüpäiv • 8. Kihlkunnaq • 9. Matka kava • 10. Kotussõnimeq • 11. Väärnimeq

  25. 12. Võromaa käen om mitu Eesti luudusõ rekordit • Kõgõ korõmb mägi Suur Munamägi • Kõgõ sügävämb järv Rõugõ Suurjärv • Kõgõ pikemb jõgi Võhandu jõgi • Kõgõ lõunapoolitsõmb külä Naha külä • Kõgõ sügävämb org Kütiorg • Kõgõ inämb nimmiga mäki üte km² pääle Karulan

  26. 13. Kiränik ja timä raamat • Kauksi Ülle Paat • Triinu Ojar Suur must pini • Aapo Ilves Öpik Võhandu kaldalt • Kaido Kama Ümbreilma reisikirä • Kauksi Ülle Kesk umma mäke • Madis Kõiv Kähri ker´ko man Pekril • Valtri Ets Mõtsa pühäpäiv • Jan Rahman Maapuupäiv • Olavi Ruitlane Kaera Jaan ja mister Proper • Milvi Panga Läämi kaema!

  27. 14. Kindakiräq lumõkiri pööreline kiri tsõõrigu seere silmä kiri katsaharolinõ kiri maas´kalehekiri katsaharolinõ kiri

  28. 15. Illos ja jälle sõna • 16. Hää idee! • 17. Rassõ ja lahe küsümüs

  29. Suur aituma kõigilõ!

More Related