Tallinna terviseprofiil

1. Tallinna terviseprofiil Merike Martinson Tallinna Linnavalitsus 9. juuni 2010

2. Terviseprofiil Terviseprofiil on abivahend inimese tervise hoidmisel ja arendamisel, mis aitab: • kaardistada ja hinnata inimeste terviseseisundit • kaardistada tervisemõjureid ning hinnata keskkonna (nii füüsilise kui sotsiaalse) mõju tervisele • planeerida tervise parandamisele suunatud tegevusi • ressursse tõhusamalt kasutada

3. Miks me vajame Tallinna terviseprofiili? Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 alusel on vajalik regulaarselt kaardistada tallinlaste tervisenäitajaid ja neid mõjutavaid tegureid saamaks ülevaadet muutustest, aitamaks hinnata ning analüüsida arengukava eesmärkide täitmist. Terviseprofiilis antakse ülevaade: • Tallinna rahvastiku demograafilistest andmetest; • linnaelanike sündivuse, suremuse ja haigestumise andmetest; • laste ja noorukite tervise näitajatest; • sotsiaalsetest, keskkondlikest, käitumuslikest jm peamistest tervisemõjuritest.

4. Terviseprofiili koostamise metoodika Omavalitsuste terviseprofiilide koostamise protsess Eestis on seotud Euroopa Struktuurfondi poolt toetatud kogukondade arengu programmiga, mille eesmärgiks on elanike tervisenäitajate kaardistus ja sekkumiskava väljatöötamine. Tallinna terviseprofiil on koostatud linna ametite ja teiste organisatsioonide ühistöönaolemasolevate andmete alusel paljudest andmebaasidest ja uuringutest ning kasutades sekundaarseid andmeid erinevatestametitest ja mitmetelt organisatsioonidelt.

5. Terviseprofiili koostamise algatamine • Tallinna Tervisekoalitsiooni 3. veebruari 2010 koosolekul toetati otsust algatada Tallinna terviseprofiili koostamist; • Moodustati profiili koostamise juhtrühm ja töögrupp, mille koosseisu kuulusid erinevate ametite/valdkondade esindajad; • Kolm juhtrühma liiget osalesid Tervise Arengu Instituudi poolt korraldavatel tervise profiili koostamise koolitustel; • Töögrupi liikmed kaardistasid ja analüüsisid oma valdkonna indikaatoreid, nende suundumisi ja võrdlesid neid vastavalt Eesti keskmiste näitajatega; • Lähtudes indikaatorite analüüsist, selgitati välja probleemid ja määratleti olulisemad sekkumisvajadused ning vajalikud tegevused.

6. Merike Martinson Vahur Keldrima Ene Tomberg Uku Torjus Inna Tur Kadri Hunt Aare Raudsepp Peeter Kuulpak Priit Ilver Ilona-Evelyn Rannala Peep Pobbul Maie Zernask Kirsika Lääts Kristel Tamm Viljo Rannala Urmas Sadam Anu Kasmel Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, juhataja Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, osakonna juhataja Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, osakonna juhataja Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, peaspetsialist Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, vanemspetsialist Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet, peaspetsialist Tallinna Linnakantselei linnauuringute osakond, statistik Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, osakonna juhataja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, osakonna juhataja Tallinna Keskkonnaamet, osakonna juhataja Tallinna Keskkonnaamet,peaspetsialist Tallinna Transpordiamet, peaspetsialist Kristiine Linnosavalitsus, tervisedenduse peaspetsialist Tallinna Kommunaalamet, peaspetsialist Tallinna Haridusamet, vanemspetsialist Maailma Tervisedenduse Assotsiatsioon, juhatuse liige Terviseprofiili koostamise töörühm

7. ☺ Positiivsed muutused Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Tallinnas 2000-2008 Iibe kordaja 1000 elaniku kohta Tallinnas ja Eestis Inimkannatanutega liiklusõnnetused Harjumaal, juhtude arv Tallinna standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta

8. ☺ Positiivsed muutused (2) ☺ Vähenenud on välispõhjustest tingitud vigastuste esinemissagedus täiskasvanutel ning suremus vigastustesse on jätkuvalt languses; ☺Tõusnud on subjektiivne tervise enesehinnang linnaelanike seas; ☺ Tallinna elanike toitumisharjumused on muutunud tervislikumaks: kasvanud värske puu-ja juurvilja igapäevane tarbimine; ☺ Suitsetamise levimuses on trend alanemisele ja märgatavalt on vähenenud suitsetamine ühiskondlikes ruumides ja töökohtades; ☺ Kasvanud on tervisespordiga tegelevate elanike osakaal.

9. ☺ Positiivsed muutused (3) ☺Imikusuremus on viimase kümne aasta jooksul langenud; ☺Vähenenud on teismeliste sünnitajate arv. Igapäevaste suitsetajate osakaal Tallinna 9.kl. õpilaste seas, % Noorte kuritegude dünaamika 2007-2009, juhtude arv Koolide renoveerimine 2004-2009, koolide arv

10. ☺ Positiivsed muutused (4) ☺Tallinnas on suhtelise vaesuse määr oluliselt väiksem kui Eesti keskmine; ☺ Süvenenud toimetuleku­probleemidega isikutele tagab linn ajutise peavarju ja eluaseme koos lisanduvate sotsiaalteenustega; ☺ Linn pakub toitlustusteenust, osutab vältimatut sotsiaalabi ja rehabilitatsiooni­teenuseid sotsiaalselt tundlikele sihtgruppidele ja vanglast vabanenud isikutele ning pakub õigusnõustamist; ☺ Riskirühmadele osutatakse tasuta psühholoogilist kriisiabi; ☺ Puuetega inimestele osutab linn mitmeid teenuseid, mille kvaliteet on aasta-aastalt paranenud; ☺ Eakatele osutatakse koduteenuseid, üldhooldekodu teenuseid ning muid eaka inimese perekonda toetavaid teenuseid.

11. ☺Positiivsed muutused (5) ☺ Ehitatud on uusi kergliiklusteid ja laste mänguväljakuid; ☺ Edukalt on käivitatud projektid: „Hoovid korda“, „Lillefestival“, „Fassaadid korda“ ja „Põhjala valguspärl“; ☺ Tänavavalgustuse ja ülekäiguradade valgustuse süsteemne arendamine; ☺ Avalikes randades on laiendatud rannavalve teenuseid, pöörates erilist tähelepanu laste turvalisusele; ☺ Kriisireguleerimise ja hädaolukorra lahendamise plaane kaasajastatakse pidevalt; ☺ Linna raviasutustes on tagatud kõrgkvaliteetne eriarstiabi ja vajalike uuringute teostamise võimalus; ☺ Lahendatud on ravikindlustuseta isikute esmatasandi ja statsionaarse ravi kättesaadavus. Keskmine brutopalk, kroonid Tervist edendavate töökohtade arv Tallinnas

12. ☺Positiivsed muutused (6) ☺Alates 2007. aastast on kõikides Tallinna koolides loodud tervisenõukogud tervisealase tegevuse juhtimiseks ja koordineerimiseks. ☺ 2008. aastast alustasid Tallinna linnaosade valitsustes tööd tervisedenduse spetsialistid, kes on koostöös tervishoiu- ja haridusasutuste, noortekeskuste, linnaosade valitsuste ja mittetulundus-organisatsioonidega loonud tervisedendusega tegeleva infrastruktuuri paikkonnas. ☺ Reaktsioonina majanduskriisile on linnavalitsus rakendanud „Tallinna linna abipaketi linnaelanikule ja ettevõtjale”. Abipakett keskendub kuuele olulisele valdkonnale: tööpuuduse leevendamisele, toetustele ja sotsiaalabile, raskustesse sattunud inimeste nõustamisele, soojusenergia kulude vähendamisele, ettevõtluse toetamisele ja tarbijate kaitsele, et säilitada elanike hõivatust ja luua uusi töökohti.

13. Probleemvaldkonnad Suured on erinevused meeste ja naiste keskmises elueas, kuna mehed surevad olulisemalt nooremas eas kui naised;  HIV/AIDSi ja teiste ohtlike nakkushaiguste esinemissagedus on endiselt kõrge; Alkoholimürgitustest tingitud surmade arv Tallinnas on küll vähenenud, kuid siiski murettekitavalt kõrge;  Viimasel aastakümnel ilmnevad järjest suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete rühmade vahel;  Suurenenud on suitsetavate rasedate osakaal. Suremus SVH, pahaloomulistesse kasvajatesse ja vigastustesse Tallinna 1000 elaniku kohta. Keskmine oodatav eluiga EL liikmesriikides

14. Probleemvaldkonnad (2) Laste ja noorukite suremus välispõhjustest tingitud vigastuste tõttu on kõrge;  Laste immuniseerimise määr Tallinnas on Eesti madalaim;  Lapsed ja noorukid alustavad varasemalt sõltuvusainete tarvitamist;  Riskikäitumine, eeskätt tööealiste meeste hulgas, pole märkimisväärselt muutunud;  Alkoholitarvitamine kasvab püsivalt, eriti noorte naiste hulgas;  Narkootikume proovinuid/tarvitanuid on Tallinna meeste hulgas rohkem, kui Eestis tervikuna. Ülekaalulisuseesinemissageduse trendid Tallinna õpilaste seas, %. Purjusoleku sagedusetrendid Tallinna kooliõpilaste seas, %

15. Probleemvaldkonnad (3)  Heitunute määr Tallinnas, nagu ka kogu Eestis, on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja vaesus süvenenud;  Alates 2008. aastast on järsult tõusnud toimetuleku- ja sotsiaaltoetust vajavate inimeste arv;  Vähene on linnaelanike osalemine võrgustikes ja ühiskondlikes organisatsioonides. Oma rolli kodukandi paikkondlike ja terviseprobleemidega tegelemiseks hindavad tallinlased madalaks. 15-74-aastaste töötuse määr, Tallinn (%) Tallinna puuetega inimeste osakaal Tallinna rahvastikus, %

16. Probleemvaldkonnad (4) Uimastite, sh alkoholi kättesaadavus on Tallinnas lihtne; Alkoholi müügikohtade kõrge arvukus ja alkoholi madal hind soodustavad kättesadavust; Õhu saastatus Tallinna linnas on aastate jooksul suurenenud - probleemiks on peente osakeste kõrgenenud sisaldus suurematel liiklussõlmedel; Paljude linnaosade tänavatel on kõrgenenud müratase, eriti raudtee ja magistraalteede läheduses; Pidevalt kasvab mootorsõidukite arv; Nakkusohtlike jäätmete käitlemise süsteem vajab kaasajastamist.

17. Probleemvaldkonnad (4) Kehtiv seadusandlus ei võimalda rakendada perearste tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, mis suurendab nii kiirabibrigaadide kui ka haiglate vastuvõtuosakondade töökoormust; Eraldised Eesti Haigekassast ja linna eelarvelistest vahenditest ei kata kõiki koduõendus-hooldusteenuse vajajaid, arvestades elanikkonna vananemist ja haigestumisnäitajate halvenemist ning teenuste vajajate arvu tõusu; Riiklikult on lahendamata ravikindlustamata isikutele esmatasandi ja statsionaarse abi kättesaadavuse küsimused; Euroopa üks kõrgemaid omaosaluse määrasid retseptiravimite eest tasumisel muudab need ravimid kättesaamatuks väiksema sissetulekuga inimestele; Koolitervishoiu teenuste osutamise reguleerivad õigusaktid on vastuolulised. Riiklikult kavandatav üleminek koolitervishoiuteenuse osutamiseks ainult õdede poolt välistab koolikeskkonna tervikliku hindamise ja kiire arstiabi saamise võimaluse õpilase haigestumise korral koolis; Riiklikult on lahendamata hooldekodu elanike teenindamise ja finantseerimise alused.

18. Peamised tegevussuunad aastani 2015 Peamised tegevusvaldkonnad, eesmärgid, valdkondade alaeesmärgid ja meetmed on kavandatud Tallinna Rahvastiku Tervise Arengukavas 2008-2015, kinnitatud Tallinna Volikogu määrusega 17. aprillil 2008 nr 66. Arengukava on juhtdokument Tallinna linna ja linnaosade juhtidele ning kõigile nendele asjaomastele isikutele, gruppidele ja organisatsioonidele, kellede tegevus mõjutab tallinlaste tervist ja heaolu.

19. Olulisemad sekkumisvajadused • Toetada igakülgselt väikelaste varajast arengut; • Saavutada linnaosade, asumite, paikkondade ja organisatsioonide tasanditel linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse; • Parandada inimeste elu-, töö- ja rekreatsioonikeskkonda; • Teha kergemaks linnaelanike, eriti sotsiaalselt tundlike gruppide, tervist toetavad valikud; • Parandada sotsiaalselt tundlike gruppide terviseteenuste kättesaadavust; • Tagada maakasutuse planeerimisega linnaelanike igapäevaste eluliste vajaduste kättesaadavus (sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu, liikumisvajaduste ja -viiside tagamine jne).

20. Hakkame tegutsema!