Tegusõnamoodustuse viisid

1. Vironleksikologia ja sananmuodostus Tegusõnamoodustuseviisid Martin Ehala

2. Verbituletus Tuletusliited suhetegevussetegevuselaad faktiiviliitedtranslatiiviliited kausatiiviliitedkontinuatiiviliited refleksiiviviitedmomentaaniliited frekventatiiviliited

3. Kausatiivi- ja faktitiiviliited • Kausatiivid on verbid, mis väljendavadtegijapõhjustatudtegevust, näitekssöötma, magatama, kiigutama. • Kausatiivemoodustataksepõhiliseltintransitiivsetestverbidestvõimäärsõnadest. • Faktiivid on verbid, mis väljendavadtegevusesooritamist, näitekskelgutama, kirjutama, põletama. • Kausatiivemoodustataksepeamiseltnimisõnadest. • Kausatiivi ja faktiiviliitedsisaldavadelementi-ta-, -da-, -sta-, -nda-, -rda-, -lda-, -t-

4. Kausatiivi- ja faktiiviliited II • -ta- ja -da- liituvad nii verbidele kui ka käänd- ja määrsõnadele. -ta- liitub vokaalile (suitse/ta/ma) ja s-ile (elus/ta/ma),  -da- esineb n, l, r ja v järel (kaval/da/ma, suuren/da/ma,). • -sta- liitub vaid käändsõnade vokaaltüvele ning verb iseloomustab tegevust tulemuse või vahendi kaudu: kurb > kurva/sta/ma ‘kurvaks tegema’,  aur > auru/sta/ma ‘auruks muutma’. • -nda-liitubkäändsõnade, verbide ja määrsõnadevokaaltüvele, (S)külg : külje > külje/nda/ma, (A) suur : suure > suure/nda/ma, (V) teeni/ma > teeni/nda/ma, (Adv) valla > valla/nda/ma • Ülejäänudkausatiiviliited on ebaproduktiivsed: • lda-:häda/lda/ma, • -rda-tuletabhalvustavatähendusegaverbe: ähva/rda/ma, • -t-: kee/t/ma, jootma,

5. Harjutus 1. Moodustajärgmistestsõnadestkausatiivee ja faktiive. käsi, meenuma, peegel, kuld, tulema, kurb, ahel, kaevama, kaval, kasvama, nüri, kukkuma, hoone, karm, kild, suhkur, relv, silp, laen, sõitma, tolm, eine, suur, valdama, välja, must, valla, paks, iha, käpp, maa, põlema.

6. Refleksiiviliited • Refleksiivid  on verbid, mis väljendavadkas: • tegijaenesegatoimuvattegevustntTa riietub = Ta riietabennastvõi • protsessi (peamiseltseisundimuutust), mis toimubsubjektigajustnaguiseenesest (automaatselt), ntärrituma, huvituma, aeglustuma, seiskuma. • Refleksiive tuletavad liited on: • -du-liitubühesilbiliseletüvele, millelõpus on l, n, r, ntkeel/du/ma. • -bu-, -bi-liituvadühesilbiliselevokaaltüvele. Eesvokaalseteletüvedeleliitub-bi-, ntvii/bi/ma, tagavokaalsetele-bu-, ntmaa/bu/ma. • u-liitub • muudeleühesilbilisteletüvedele, ntkaeva/ma > kaev/u/ma, samuti • vahetabväljakausatiiviliitea, ntlüli/ta/ma > lüli/tu/ma,

7. Harjutus 2. Moodustarefleksiive. • teostama, toit, tõmbama, pool, keelama, piirama, juur, jooma, käima, kaev, sööma, lülitama, tõmbama, sõlmima, aktiveerima, etendama, veenma, piir, viskama, pühendama

8. Translatiiviliited • Translatiivid on seisundimuutustväljendavadsihitudverbid, nätekspaljunema. Translatiivetuletatakseliitega • ne- , mis liitubpeamiseltomadussõnatüvelentnoor > noore/ne/ma, • ka muudliikisõnadest, nt: • (N) kivi > kivi/ne/ma, • (Adv) palju > palju/ne/ma, • (V) hävi/ma > hävi/ne/ma. 

9. Kontinuatiiviliited • Kontinuatiivid on kestvattegevustväljendavadverbid. Neidtuletataksekaheliitega: • -tse- , mis tuletabkäändsõnadestpeamiseltinimesekäitumisviisileosutavaid, sagelihalvustavavarjundigaverbe, nt • kära > kära/tse/ma, skandaalitsema, tore > tore/tse/ma, toorutsema; • verbidestpeamiseltvähehaavalist (mitteintensiivset) tegevustväljendavaidverbe, ntnokki/ma : noki/n > noki/tse/ma,. • -ise-tuletabonomatopoeetilistest ja deskriptiivsetesttüvedestsamasisulisiverbe, ntrabisema, krabisema,.

10. Harjutus 3. Moodustatranslatiive ja kontinuatiive • janu, nukker, ahne, lai, paks, peen, kolin, vana, urin, kitsas, korin, hale, kivi, elu, must, kehv, sõber, õrn

11. Momentaani- ja frekventatiivliited • -ata- (-ahta-), tuletabühekordsettegevustväljendavaidverbeehkmomentane peamiseltonomatopoeetilistesttüvedest, ntparts > parts/ata/ma, kääksvõikääks/u/ma > kääks/ata/ma • Frekventatiivid on korrapäratultkorduvattegevustväljendavadtegusõnad, midamoodustataksejärgmisteliidetega: • -le-ntlenda/ma > lend/le/ma, mõnu > mõnu/le/ma, ebalema, süga/ma > süge/le/ma. • -dle-ntsuu > suu/dle/ma, maadlema.Erand: juur/dle/ma. • -tle- (-tele-)põhiliseltverbidele, ntnalja/ta/ma > nalja/t/le/ma, aga ka  küsi/ma > küsi/tle/ma • -skle- (-skele-), ntlama/skle/ma, olesklema,

12. Harjutus 4. Moodusta momentane ja frekventatiive. • loksuma, kaebama, lonksama, lamama, kääksuma, mõnu, kolksuma, korskama, sulps, tonks, igav, küsima, naljatama, mõtlema, kargama

13. Otsetuletus • Otsetuletusekorrallisataksekäändsõnatüveleverbimorfoloogilisedtunnusedilmaliidetkasutamata. • Nimisõnasttuletatud verb väljendabtegevust, millesnimisõnagamärgitu on osaline, nt • saag > saagi/ma, kuld > kulda/ma, haav > haava/ma. • Omadussõnasttuletatud verb on enamastiseisunditekitamistväljendav verb, nt • klaar > klaari/ma, hull > hulluma.

14. Liittegusõnad • Liitverbid on liitsõnad, millepõhiosaks on verb, ntalahindama. Eestikeeles on paljuverbe, mis sisaldavadrohkemkuiühttüve, kuidenamikneistei ole liitverbid, vaidühend- ja väljendverbidekokkuvormistusedvõiliitsõnadeverbtuletised.  • Liittegusõnadeosadkirjutataksealatikokku, ühendjaväljendtegusõnadeosadlahku:

15. Liitverbidemoodustusmallid • Liitverbidemoodustusmallid: • määrsõna + verb: alahindama, alakoormama, esietenduma,  • käändsõna nimetavas + verb: (Adj + V)kuritarvitama, kuivsoolama, kuivpuurima, 

16. Harjutus 5. Tõmbaliitverbidelejoonalla • tasalülitatud,  mahajäetud, alahinnatud, pealehakanud, taandarenenud, üleküpsenud, ristküsitletud, allahinnatud