1 / 27

Atmosfääri õhuringlus

Atmosfääri õhuringlus. Üldmaateadus 10.klassile Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003; Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004, TEA Taskuentsüklopeedia,2007 www.wikipedia.org www.emhi.ee , http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723

dea
Télécharger la présentation

Atmosfääri õhuringlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Atmosfääri õhuringlus Üldmaateadus 10.klassile Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003; Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004, TEA Taskuentsüklopeedia,2007 www.wikipedia.org www.emhi.ee, http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723 http://estonian.wunderground.com/global/Region/AN/JetStream.html Koostaja: J. Vidinjova

  2. Vasta küsimustele! • Mis põhjustab mere ja maismaa ebaühtlane soojenemine? • Mis paneb õhu liikuma? • Millised on peamised õhumassid? • Kuidas liigub õhk ekvaatori ja pooluste vahel? • Millest sõltub tuule kiirus ja suund? • Miks on Eestis ilmastik väga vahelduv?

  3. Õhumassid • Arktiline ja antarktiline • Parasvöötme mereline • Parasvöötme mandriline • Troopiline mereline • Troopiline kontinentaalne • Ekvatoriaalne 1. Kus need õhumassid tekivad? 2. Missugused on nende õhumasside omadused?

  4. On tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale Lõunapoolkeral- vasakule Coriolisi jõud

  5. Õhumasside liikumine ekvaatori ja pooluste vahel.

  6. Jugavool Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli.

  7. Oma teel jugavool lookleb nii horisontaalselt (põhjast lõunasse) kui ka vertikaalselt (üles-alla) ja ühtlustab maakera temperatuuri. Jugavoolude looked määravad tsükloonite ja antitsükloonite liikumise ja paiknemise.

  8. Jugavoolude mõju ilmale Euroopashttp://estonian.wunderground.com/global/Region/AN/JetStream.html

  9. Polaarne idatuul Läänetuul Kirdepassaat Kagupassaat Läänetuul Polaarne idatuul Maakera troposfääris valitsevad tuuled

  10. Olulisemad atmosfääri mõjukeskused

  11. Passaadid: püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30. laiuskraadide vahel

  12. Kohalikud tuuled • Mussoonid • Briisid • Föön • Bora • Tromb

  13. Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Suvel: niisked mussoonid Talvel: kuivad mussoonid Mis põhjustab erinevusi? Kuidas mõjutavad mussoonid inimeste elu?

  14. Briisid • Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. • Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. • Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. • Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele.

  15. briis

  16. Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi,mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid, tavel põhjustab jäidet Atmosfäärifrondid- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel

  17. Tsüklon • Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas

  18. Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöö). Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.

  19. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist Antitsüklon

  20. Tsükloni liikumine

  21. Troopilised tsüklonid • Tekivad ookeanide, merede kohal,kui on pinnavee temperatuur umbes +27° , need on suure purustusjõuga orkaanid. • Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel • Läbimõõt on umbes 100-200 miili, õhurõhk võib olla < 960 mb • Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s • Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine • Troopilised tsüklonid liiguvad üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva

  22. Troopilise tsükloni läbilõige

  23. Troopilised tsüklonid • Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud. • Seevastu täpselt orkaani keskel on väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui orkaan on piisavalt tugev, siis eristub see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja seda nimetatakse orkaani silmaks. • Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves, aga silmas on taevas selge. • Orkaani ülejäänud osas puhuvad ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb tuulevaikus, ehkki merelained on silmas endiselt väga kõrged.

  24. Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005.

  25. Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 23.–31. augustil 2005. Ta põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale.

  26. Hukkunuid :1836, majanduslik kahju: 89,6 mlrd USA dollarit.New Orleans: 80% linna pindala oli vee all.

More Related