Download
1 / 14
160 likes | 479 Vues
Süsivesikud. Rebeka Gabor Stom. II. Milliseid süsivesikuid toiduga saame?. Toidusüsivesikutest peaks tärklis andma suurima osa (keskmiselt 75%). Sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, glükogeen jt katavad kokku umbes 25%. Tärklis. Inimtoidu olulisim süsivesik.
E N D
Süsivesikud Rebeka Gabor Stom. II
Milliseid süsivesikuid toiduga saame? • Toidusüsivesikutest peaks tärklis andma suurima osa (keskmiselt 75%). • Sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, glükogeen jt katavad kokku umbes 25%.
Tärklis • Inimtoidu olulisim süsivesik. • Segapolümeer: moodustub amülopektiinist ja α-amüloosist. • Looduses peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20–24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Pankrease amülaas hüdrolüüsib tärklise maltoosiks. Maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks.
Sahharoos • Peedisuhkur, roosuhkur. • Koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. • Ta on toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. • Teda lõhustab seedekulgla sahharaas ja vabanenud Glc ninf Fru imenduvad. • Sahharaasi defitsiit (esineb üliharva) tekitab kõhulahtisust ja kõhupuhitust.
Laktoos • Koosneb galaktoosi- ja glükoosijäägist. • Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesik (rinnapiimas 6-8%, lehmapiimas 3,8-5%). • Lagundajaks on laktaas. • Mõnede inimeste laktaasi aktiivsus on väga madal või väga harva puudub üldse. Laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulglas ja lõhustub seedekulgla mikroobide toimel. Põhjustab kõhuvalu, kõhulahtisust ja oksendamist.
Glükoos • Ehk viinamarjasuhkur. • Puu-jajuurviljades, marjades, õites, mees. • Glükoossisaldubveresjakõikideskudedesningrakkudes. • Valgevärvusegaveeshästilahustuvkristalneaine. • Suhkruroostvähem magus. • Kasutatakseraviminajaenergiaallikanamitmesugustehaigustekorral, ravimitekoostisosa.
Fruktoos • Sahharoosi komponent. • Kõige magusam. • Vaba Fru annavad puuviljad, mesi, rosinad jne. • Kasutatakse aminosahhariidide ja siaalhapete sünteesiks. • Maks metaboliseerib toidu- fruktoosi enamiku.
Glükogeen • Veresuhkru ajutine varu. • Glükogeenigraanulid maksas (u 120 g) ja skeletilihastes (200-250 g). Mannoos • Glükoproteiinide komponent. • Toidus on teda vähe. • Man metabolism seostub Fru metabolismiga.
SEEDIMINE • Seedimine suuõõnes: Suus algab tärklise hüdrolüüs sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidemeid, tekitades produktide segu: malto-oligosahhariidid, isomaltoos, maltoos jne. NB! Sülje amülaas võib lõhustada kuni 40...50% tärklist, kui toidu mälumine on kauakestev.
Seedimine maos: Tärklise seedimine sülje amülaasiga jätkub ensüümi inaktiveerumiseni mao soolhappe ja pepsiinide toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, peatub nende seedimine maos.
Seedimine peensooles: On süsivesikute seedimise põhikoht. Maost tulev happeline toidumass neutraliseeritakse pankrease bikarbonaatidega. Pankrease α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise seedimist kaksteistsõrmiksoole valendikus. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal. Ensüümide koostoime hüdrolüüsib toidupolüoosid, oligo- ja disahhariidid monoosideks, peamiselt tekib Glc.
Maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. • Sahharaaslõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. • Laktaas lammutab glükoosiks ja galaktoosiks. • Tselluloos ei seedu!
IMENDUMINE • Toimub soolelimaskesta hattude tipus. • Pärast süsivesikuterikast toitu on monooside kontsentratsioon soolevalendikus kõrge ja väike kogus imendub passiivtranspordina. • Glc, Gal ja Man viiakse aktiivselt sümpordis naatriumiga. • Imendumine toimub kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. • Verre jõudnud monoosid lähevad värativeeni kaudu maksa. • Metaboolsetes reaktsioonides maksarakkudes lülituvad ka Gal ja Fru glükoosi metaboolsetesse radadesse.
