1 / 15

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

Eesti kui parlamentaarne demokraatia. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte!. Loomulikult ei saa nad olla täielikult eraldatud ja omaette, kuid nad ei mõjuta teineteist. Lisaks riiklikule tasandile ka kohalik tasand, kus valitsetakse: Kohalik omavalitsus. Seadusandlik võim.

dunn
Télécharger la présentation

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti kui parlamentaarne demokraatia

  2. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte!

  3. Loomulikult ei saa nad olla täielikult eraldatud ja omaette, kuid nad ei mõjuta teineteist. • Lisaks riiklikule tasandile ka kohalik tasand, kus valitsetakse: Kohalik omavalitsus

  4. Seadusandlik võim • Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eestis- Riigikogu Soome- Eduskunta Rootsi- Riksdagen Saksamaa Bundesdag Venemaa-Riigiduuma • Parlamendi peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine.

  5. Riigikogu Toompeal

  6. Riigikogu

  7. Täidesaatev võim • Täidesaatev võim kuulub valitsusele! • Valitsus koosneb ministritest • Põhiülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid.

  8. Valitsus

  9. Eesti Vabariigi valitsus

  10. Kohtuvõim • Kohtuvõimu organiteks on kohtud ja õiguskantsler. • Seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduse ees tagatud.

  11. Võimude lahusus kehtib ka ametiisikute kohta: üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. • Nt Minister ei saa kuuluda Riigikokku või olla samal ajal linnapea.

  12. Parlamentaarne korraldus • Parlamendi võim on ülimuslik • Riigipeal (president või monarh) on vaid esindusfunktsioon, valitsuse tegevusse ta ei sekku. • Riigipead ei vali rahvas! • Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik (uue Riigikogu valimisega ka uus valitsus) • Nt Eesti, Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi jne.

  13. Presidentaalne korraldus • Riigipea ja valitsusjuht (peaminister) on ühes isikus. • Enamasti on riigipea rahva poolt otse valitud. • Valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi, seega ei allu valitsus parlamendile vaid riigipeale. Ka aruandmine toimub presidendile. • Nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa.

More Related