1 / 27

Karula Rahvuspark

Karula Rahvuspark. ÜLDINFO. Väikseim rahvuspark – 112 km ² Mägede vanuseks u. 12 000 aastat Rahvuspark asub võru keelealal , võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm. Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala , loodi 1979. aastal

dyan
Télécharger la présentation

Karula Rahvuspark

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KarulaRahvuspark

  2. ÜLDINFO • Väikseim rahvuspark – 112 km² • Mägede vanuseks u. 12 000 aastat • Rahvuspark asub võru keelealal, võrukeelsed kohanimed: Pirrupuusaare, Pikassaare, Lajassaare jm. • Rahvuspargi territoorium oli algselt maastikukaitseala, loodi 1979. aastal • Idee rahvuspargi loomiseks: Eestimaa Looduse Fondi analüüs ja Eesti Loodusuurijate Selts

  3. Kaika kuplistik

  4. TEKE • Mandrijää liikumisel tekkis Võrtsjärve ja Hargla orundi jääkeele vahel väheliikuva jääga ala • Selle sulamise tulemusel jäi maha jää poolt kaasa toodud ja töödeldud materjal kõige kummalisemates vormides • Nii tekkisid Mähkli lamedad künkad, jääpanga sulamisnõod Koobassaares ja Ähijärvel, Lülle- ja Haukamäe platootaolised nõlvad jm.

  5. Tornimäe

  6. ÕPPERAJAD • Kokku rajatud kolm õpperada • Peräjärve metsarada tutvustab loodusmaastikke • Tornimäe matkarada viib läbi vanade pärandkultuurmaastike • Lüllemäe külarada näitab huvilistele vana kihelkonnakeskuse ja nüüdse vallakeskuse iseloomulikumaid paiku

  7. Vaade Peräjärve tornist

  8. MAASTIK • Domineerivad kultuurmaastikud: niidu- ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega • Kõrgeim mägi on Tornimägi – 137,8 m • Absoluutsete kõrguste vahe 70 m (68-138 m) • Suurem osa territooriumist 75-100 m kõrgusel üle merepinna • Üle 40 järve – suurim Ähijärv, sügavaim Savijärv

  9. MAASTIK • Metsad katavad 70% kaitseala kogupindalast • Metsatüüpidest enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, ka rabametsad. Lubjarikkal moreenil sürjametsad. • Levinud Lõuna-Eestile iseloomulikud paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud • Rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%

  10. Köstrijärv

  11. TAIMESTIK • Leitud 431 erinevat soontaime • Puu- ja põõsarinde liike 38 • Puhma-rohurinde liike 393 • 140 samblaliiki

  12. Künnapuu

  13. Nasiniin

  14. SEENED • Hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas jm. • Esmaleidudeks Eestis osutusid mitmed tindikuliigid ja harisirmik • Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol

  15. PUTUKAD • Leitud 13 liiki kimalasi • On teada 9 kuklase esinemine, neist kaitsealused palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane • Tugev palukuklaste kolooniakompleks • Putukate elutingimused otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega • Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine

  16. KALAD JA JÕEVÄHK • Kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid • Kokku leitud 21 liiki kalu • Levinumateks ahven, särg, haug, koger, linask • Veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: hink, võldas ja vingerjas • Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid alles jäänud vähestesse järvedesse

  17. Jõevähk

  18. LINNUD • Registreeritud 157 linnuliiki • Kindla pesitsejana registreeritud kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg • Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis • Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine • Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis jm.)

  19. Kalakotkas

  20. IMETAJAD • Registreeritud 42 liiki imetajaid • Kaitsealused liigid: põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv ja pargi-nahkhiir • Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves • Väikeimetajatest tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav • Karula on sobiv elupaik koprale

  21. Suurvidevlane

  22. Veelendlane

  23. Tiigilendlane

  24. Saarmas

  25. Tornimägi

  26. Kuppelmaastik Rebasemõisas

  27. LÕPP

More Related