1 / 12

Külm sõda

Külm sõda. Johannes Schönberg. sissejuhatus. Külm sõda (inglise Cold War , vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.

eden
Télécharger la présentation

Külm sõda

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Külm sõda Johannes Schönberg

  2. sissejuhatus • Külm sõda (inglise ColdWar, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. • Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu

  3. Külm sõda • Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. • Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri.

  4. USA sõdur

  5. Vene sõdur

  6. Külm sõda läks terminina laiemalt käibele Walter Lippmanni kommentaaridest New York Herald Tribune'is 1946. aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel aastal. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Külm sõda

  7. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv № 20/1, mille põhiteesid olid: viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus Külm sõda

  8. Ida poolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, kõigepealt Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. Külm sõda

  9. Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel kujunesid N Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Stalin (Jossif Džugašvili) teatas aja nõudest valmistuda igaksjuhuks uueks sõjaks Läänega. Kuna lääneliitlased olid maailmasõja kestel saanud totalitarismi tundmaõppimiseks, siis aitas see kogemus luua Kremlile sobivaid vastumeetmeid, rakendada majanduslik-sotsiaalseid kaitsemeetmeid kõigis läänedemokraatlikes ühiskondades ning kindlustada oma sillapäid üle kogu vaba maailma. Aastail 1945-1947 kahanes USA sõjaväe koosseis 12 miljonilt 1,4 miljonile mehele. Midagi taolist ei toimunud Nõukogude Liidus. Ameerika Ühendriigid lootsid tuumarelvastuseeelisarendamisega, kuid pärast USA tuumamonopoli kadumist 1949, sundis see külma sõja mõlemaid pooli kurnavale võidurelvastumisele. Ida-Lääne külma sõja algus

  10. 1950. aastate alguses oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid,suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Võidurelvastumine külma sõja aastail

  11. 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Vastasseis Euroopas

  12. Kommunistlike kommentaatorite väitel oli külm sõda see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning sotsialismi kukutamist. Samal ajal püüdsid külma sõja metoodika ja ideoloogia kujundajad Läänes kaitsta end Moskva väidete eest lihtsalt, rakendades kõiki neidsamu võtteid, mida viimane ise mõlemal pool. USA rakendas: propagandat, sõjalist heidutust ning poliitilist ja majanduslikku toetust oma liitlastele. Moskva raadio paljudes keeltes Läände suunatud välissaadetele anti veebruaris 1947 vastus Ameerika Hääle venekeelsete saadete alustamisega. Komparteide kihutustööle ja rahvamajanduse mahajäämusele sõjast kurnatud Euroopas vastas USA juunis 1947 Euroopa Taastamise Programmiga (Marshalli plaan). Vaenupoolte erinevad tõlgendused

More Related