1 / 12

Suure- Jaani järve elutingimustest ja kasutusvõimalustest

Suure- Jaani järve elutingimustest ja kasutusvõimalustest. Koostaja: Martin Pentson Suure- Jaani Gümnaasium, 12. kl Juhendaja: Ly Valdmaa. Suure- Jaani järv. Asub Põhja- Viljandimaal, Suure- Jaani linna territooriumil Järve pindala 5,9 ha, keskmine sügavus ligikaudu 2 meetrit

edena
Télécharger la présentation

Suure- Jaani järve elutingimustest ja kasutusvõimalustest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Suure- Jaani järve elutingimustest ja kasutusvõimalustest Koostaja: Martin Pentson Suure- Jaani Gümnaasium, 12. kl Juhendaja: Ly Valdmaa

  2. Suure- Jaani järv • Asub Põhja- Viljandimaal, Suure- Jaani linna territooriumil • Järve pindala 5,9 ha, keskmine sügavus ligikaudu 2 meetrit • Ülespaisutatud Ängi ojast, mis varustab järve ka veega • Järv on eutroofne ehk rohketoiteline

  3. Suure- Jaani järve ajaloost • Järv paisutati üles praegusele kohale aastal 1830 • Aastast 1931 Suure- Jaani alevi elektrijaam ning moodne jahuveski • 1980ndateks oli järv tugevalt eutrofeerunud, järve ähvardas kinnikasvamine • 1988. aastal alustati esimesi katseid järve rekonstrueerimiseks, tööd lõpetati 1993. a • 2001. aastal alustati järve puhastamist

  4. Suure- Jaani järves teostatud mõõtmised • Vee temperatuur • Lahustunud hapnik • pH • Leeliselisus • Elektrijuhtivus

  5. Lahustunud hapniku hulga sõltuvus vee temperatuurist

  6. Loomastik ja taimestik • Järves määrati vee selgrootud ning sagedasemad kaldataimed • Pärnu Mereuuringute Keskus määras lisaks veel ka vetikad • Selgroogsete ja vähkide kohta saadi informatsioon Suure- Jaani kalastusklubi “Säga” liikmetelt (kobras, kalad, mingid)

  7. Viburvetikas Synura uvella

  8. Suure- Jaani järve kasutus-võimalustest ja majandamisest • Järvel on peamiselt puhkemajanduslik tähtsus • Võimalik vaid harrastuskalapüük • Ülevabariiklike kalastusvõistluste korraldamine • Kaaluda tuleks puhkekomplekside väljaehitamist • Elektrienergia tootmine on ebaefektiivne, kuid atraktiivne

  9. “Säga” täiendamas järve kalavarusid

  10. Suure- Jaani järv

  11. Suure- Jaani järv - vaatluskoht

  12. Tänan kuulamast! Suure- Jaani, 12. dets 2002

More Related