170 likes | 273 Vues
Difusiooniprotsessid tahketes kehades. 6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES MARERJALIDES. . 6.1 . Sissejuhatus 6.2 . Aatomdifusioon tahketes materjalides 6.3 . Difusiooni vakantsmehhanism. 6.4 . Võrevaheline difusioonimehhani 6.5 . Statsionaarne difusioon
E N D
6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES MARERJALIDES . 6.1. Sissejuhatus 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides 6.3. Difusiooni vakantsmehhanism. 6.4. Võrevaheline difusioonimehhani 6.5. Statsionaarne difusioon 6.6. Mittestatsionaarne difusioon 6.7. Difusioonikiirust mõjutavad faktorid 6.7.1. Temperatuuri mõju 6.8. Kokkuvõte
4.4. Difusiooni põhimõisted Difusioon on materjali ülekanne, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia, et osa võtta difusioonist, nimetatakse difusiooni aktivisatsioonienergiaks E*. Nende kõrgema energiaga osakeste arv on avaldatav nn. Bolzmani valemiga
4.6.6.2 Aatomdifusioon tahketes materjalides • Et aatom saaks liikuda võres, peavad olema täidetud 2 tingimust: • aatomi kõrval peab olema tühi koht (vakants) võres, kuhu aatom võiks asetuda; • aatomi energia peab olema küllaldane, et lõhkuda sidemed enda kõrval asuvate aatomitega ja ületada mõningane võremoonutus, mis on seotud selle asukoha vahetusega
4.7. Aatomite difusioon kristallvõres (a) ja sellega seotud aktivatsioonienergia (b)
4.10. Aatomite tasakaalne difusioon kontsentratsiooni gradiendis
4.14.6.7. Difusioonikiirust mõjutavad faktorid Difusioonikiirus tahkes kehas sõltub difundeeruva osakese suurusest, difusiooni mehhanismist, temperatuurist ja aine kristallmodifikatsioonist. 6.7.1 Temperatuuri mõju D = D0 e-Q/RT
Kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku defektina lahustumise astme . 11. aatomi suuruse faktor - märgatav lahustumine võib esineda vaid siis, kui põhiaine ja lisandi aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%. Vastasel juhul peab lisandvõõrdefekti tekkel kristallvõre moonduma, mis aga viib uue faasi tekkele. 22. elektronegatiivsuse faktor - mida elektropositiivsem on üks ja elektronegatiivsem on teine element, seda suurem on võimalus, et toimub intermetalse ühendi moodustumine selle asemel, et moodustuks tahke lahus; 33. asendatava ja asendava aatomi valents - kui kõik muud faktorid on samad, siis suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall; 44. struktuuri faktor - tahke lahuse tekkeks peavad asendatav ja asendav metall omama sama või lähedast kristallstruktuuri.