Kollektiivsetele koondamistele reageerimine

1. Kollektiivsetele koondamistele reageerimine 19.09.2006 Kätlin Kõverik

2. Projekti ajendid ja eesmärk • Vajadus osutada rahaliste hüvitiste kõrval enam aktiivseid ja tööleidmist toetavaid meetmeid • Võimalus varakult sekkuda • Tarvidus parandada kollektiivsete koondamistega tegelevate asutuste vahelist infovahetust EESMÄRK: TÖÖTADA VÄLJA TERVIKLIK KOLLEKTIIVSETELE KOONDAMISTELE REAGEERIMISE TEENUS

3. Koondamisjuhtumid, millele on reageeritud Alates novembrist 2005 on teenust osutatud järgmistele juhtumitele: • Tallinna Masinatehas (Tallinn, 74 koondatust osales 37) • Dessert (Türi, 12 koondatust osales 11) • Kreenholmi Valdus (Narva, 71 koondatust osales 33) • Norma (Tallinn, 50 koondatust osales 30) • Keila Veskid (Keila, 21 koondatust osales 18) • Trükk (Pärnu, 25 koondatust osales 13) • Eesti Merelaevandus (Tallinn, 34 koondatust osales 20) • Promenum (Tallinn, 15 koondatust osales 7)

4. Koondamisjuhtumid, millele on reageeritud Alates novembrist 2005 on teenust osutatud järgmistele juhtumitele: • Cityhaldus (üle-eestiline, 69 koondatavat) • Remo Puit (Pärnu, 10 koondatust osales 6) • Eesti Munatooted (Tamsalu, 15 koondatust osales 13) • Põlva Mehtrans (Põlva, 12 koondatust osales 6) • Valga Depoo (Valga, 34 koondatust osales 17) • Narva Juhkentali Kool (Narva, 43 koondatust osales 28) • Viljandi Sandra (Viljandi, 50 koondatust osales 44) • Maseko (Pärnu, 97 koondatust osales 9)

5. Reageerimisskeem ja senised kogemused • Algteave tööinspektsioonilt • Senine infovahetus väga hea • Tööandjaga teenuse osutamises kokkuleppe saavutamine • Üldiselt hea koostöövalmidus • Mõnel juhul ka tööandja koostööst keeldunud • Kohaliku meeskonna kokkukutsumine • Raskusi tekitab inimeste piiratud ajaressurss ja välja koolitatud meeskonnaliikmete lahkumine oma töökohalt • Keskne roll on jäänud töötukassale

6. Regionaalse meeskonna koosseis 1) töötukassa 2) tööturuamet 3) tööinspektsioon 4) koondava tööandja esindaja 5) koondatavate töötajate esindaja 6) kohaliku omavalitsuse esindaja Lisaks regionaalse meeskonna töös otseselt osalevateleliikmetele toetavadneid jajälgivad koondamisjuhtumi lahendamist keskorganisatsioonide esindajadtööturuametist, tööinspektsioonist, EAKLi piirkondlikustvõrgustikust,ETTKst jamaavalitsusest.

7. Reageerimisskeem ja senised kogemused (jätk) • Esimese teavitusürituse korraldamine koostöös tööandja ja kohaliku meeskonnaga • Koondatavate huvi on olnud kõrge • Liiga hea töötuskindlustushüvitise ja töötuna arvelevõtmise “müügitöö” • Tööleidmist toetavate tegevuste kokkuleppimine • Keskne roll kogu meeskonna asemel jäänud töötukassale ja koondava ettevõtte ja/või töötajate esindajale • Arvestama peab koondatavate töögraafikuga

8. Reageerimisskeem ja senised kogemused (jätk) • Vabade töökohtade alase info kogumine • Hea koostöö ETTK-ga, olulised ka TTA ja EAS • Tööotsimisalase üldise teabe jagamine • Pikka aega ühe tööandja juures töötanud inimestele vaja anda ülevaade tööturust ja töökohtade liikumisest • Töökohtade vahendamine ja individuaalne nõustamine • Individuaalne nõustamine peaks olema suurema mahuga ja pidevam • Kohtumised potentsiaalse uue tööandjaga

9. Reageerimisskeem ja senised kogemused (jätk) • Lisameetmete osutamine (koolitus, praktika jmt) • Enne koondamist üldjuhul raskendatud, kuna töö kestab veel • AS-ist Merelaevandus koondatutele keevitussertifikaatide uuendamiseks vajaliku õppe korraldamine • AS-ist Dessert koondatu uuele tööandjale väljaõppe kulude hüvitamine • Koondamispäev • pärast koondamist kontakt koondatavatega kaob, mis raskendab teenuse osutamist katsetamise perioodil

10. Projekti oodatavad tulemused • koondamise tulemusena töötuks jäävate inimeste hulk väheneb 55%lt 45%le • koondamise tagajärjel töö kaotanud inimeste keskmine töötuskindlustushüvitise saamise periood lüheneb 136 päevalt 120 päevale • aasta pärast projekti lõppemist on tööle saanud 60% koondamise tagajärjel töötuks jäänud inimestest

11. Esialgsed tulemused • teenust on osutatud 292 koondatavale • Osalemine ja teenuse mõju raskesti määratletav – vahendatud töökohtadele on tööle saanud ka need koondatud, kes ametlikult teenuses ei osale • neist 34 % on mehed ning 66 % on naised • koondatavatest 38 % on mehed ning 62 % on naised • koondatavate keskmine vanus on 51 aastat • koondatavate hulgas on keskmiselt 19 % pensionäre • On olnud ka juhtum, kus 40 % on pensionärid

12. Esialgsed tulemused (jätk) • 50,7 % koondatutest (224 isikut) on taotlenud töötuskindlustushüvitist • kolmeteistkümne juhtumi põhjal • 68,8 % teenuses osalejast (132 isikut) on taotlenud töötuskindlustushüvitist • kolmeteistkümne juhtumi põhjal • pensionärid on välja arvestatud • Teenuse puhasmõju hindamiseks tellitud PRAXISelt analüüs Enne selle valmimist keeruline hinnata, kas ja kuivõrd teenuses osalemine vähendab töötuskindlustushüvitise saamise tõenäosust ja selle kestust

13. Esialgsed tulemused (jätk)

14. Miks ligi pooled teenust saanutest siiski taotlevad töötuskindlustushüvitist? • Soov enne uuele tööle minekut aeg maha võtta ja selleks hüvitist kasutada? • Koduseks jääda on odavam kui tööl käia • Madalapalgalistel keeruline minna tööle väljapoole elukohta • Koondatakse pensionieelseid isikuid • Vanemaealiste koondatute tööleidmise piiratud võimalused

15. Miks ligi pooled teenust saanutest siiski taotlevad töötuskindlustushüvitist? • Individuaalse nõustamise vähesus – oleks enam vaja aktiivset veenmist ja tuge • soov jätkata kunagi omandatud erialal • pikaajaliselt ühe tööandja juures töötanutel puuduvad kogemused tööjõuturul konkureerimiseks • Tööandja soovitab oodata kuni töö jätkub

16. Reageerimisteenuse vajalikkus • Kollektiivse koondamise puhul ei peaks olema põhirõhk ainult rahalisel kompensatsioonil • Kõige olulisem on saavutada kiire ja sujuv üleminek uuele töökohale • Töötukassa makstav töölepingute kollektiivse koondamise hüvitis peab olema seotud tööotsimist toetavate tegevustega • Aktiivne sekkumine enne koondamist aitab lühendada töötusperioodi ja töötuskindlustushüvitise maksmise kestust

17. Reageerimisteenuse vajalikkus (jätk) • Reageerimine toetab infovahetust ja hüvitiste täpset väljamaksmist • Kiirem ja parem infovahetus tööinspektsiooni, töötukassa ja koondava tööandja vahel • Reaalne järelevalve kollektiivse koondamise protseduurireeglite täitmise üle • Võimalus ennetada õigusliku aluseta hüvitise väljamaksmist

18. Täname tähelepanu eest!