1 / 33

NUKLEIINHAPPED

NUKLEIINHAPPED. koostas Kersti Veskimets. Laulge kaasa!. http://www.youtube.com/watch?v=FUA6_Ucw3i4&feature=related. DNA - desoksüribonukleiinhape. http://www.csb.yale.edu/userguides/graphics/ribbons/help/dna_rgb.gif. DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.

evonne
Télécharger la présentation

NUKLEIINHAPPED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. NUKLEIINHAPPED koostas Kersti Veskimets Laulge kaasa! http://www.youtube.com/watch?v=FUA6_Ucw3i4&feature=related

  2. DNA - desoksüribonukleiinhape http://www.csb.yale.edu/userguides/graphics/ribbons/help/dna_rgb.gif

  3. DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid J.Watson, Fr. Crick 1953.a http://www.chem.ucsb.edu/~kalju/chem110L/public/tutorial/images/WatsonCrick.jpg

  4. Rosalind Franklini X-kiirte difraktsioonvõre näitas DNA struktuuri http://37days.typepad.com/37days/images/2008/03/02/franklin20dna20photo.jpg http://blocs.xtec.cat/rosalindfranklin/files/2010/04/rosalind_franklin21.jpg

  5. DNA struktuuriks on BIHEELIKS http://academic.brooklyn.cuny.edu/biology/bio4fv/page/molecular%20biology/dsDNA.jpg

  6. http://bbruner.org/bitn/bitn_fig/dna.gif

  7. DNA ehitus

  8. DNA monomeer - desoksüribonukleotiid Lämmastikalus Fosfaatrühm Desoksüriboos https://www.msu.edu/course/isb/202/ebertmay/2006/drivers/nucleotide.jpg

  9. Joonista üks nukleotiid! Fosfaatrühm Lämmastikalus Desoksüriboos http://www.ch.ic.ac.uk/local/projects/burgoine/nucleotide.jpg

  10. Kontroll

  11. Lämmastikaluseid on 4 erinevat:A, T, C, ja G Guaniin Tsütosiin Tümiin Adeniin Uratsiil http://www.accessexcellence.org/RC/VL/GG/images/dna2.gif

  12. Komplementaarsus • Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil: A = T ja G = C. • Selline vastavuson komplementaarsus.

  13. http://www.insectscience.org/2.10/ref/fig5a.gif

  14. Genoomide suurused Mullauss - 100 Mbp Äädikakärbes - 180 Mbp Kerakala - 400 Mbp Riis - 490 Mbp Tyrannosaurus rex - 1.9 Gbp Inimene - 3.5 Gbp Sibul - 16.4 Gbp Salamander - 31 Gbp Kopskala - 130 Gbp

  15. Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses Mis on määratud selle järjestusega? Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse (lihtsustatult!). geen 1 geen 2 geen 3 geen 4 Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. J.Watsonile 31.05.07 ulatati tema 20 gigabaidine DNA nukleotiidjärjestus. DNA

  16. DNA molekulid paiknevad kromosoomides. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome : Šimpansil 48 Puuviljakärbsel 8 Pardil 78 http://faculty.clintoncc.suny.edu/faculty/Michael.Gregory/files/Bio%20101/Bio%20101%20Lectures/genetics-%20human%20genetics/human_chromosomes_female_X_1000_1.jpg

  17. DNA on pakitud kromosoomidesse http://www.le.ac.uk/ge/genie/vgec/images/chromosome.png

  18. Kromosoomid on rakutuumas

  19. Vaata kromosoomi struktuuri: http://www.johnkyrk.com/chromosomestructure.html http://ghr.nlm.nih.gov/handbook/illustrations/chromosomestructure.jpg

  20. http://www.dnarss.com/images/chromosome_8_578_x_605.jpg

  21. Inimese genoom arvudes Tuuma DNA: 3 miljardit nukleotiidipaari ehk aluspaari: I 25% on geenid, millest on kodeeriv 10% ja mittekodeeriv on 90% Mittekodeerivas on: - intronid, regulaatorid, - pseudogeenid - geenifragmendid II 75% on geenivaba - väheste koopiatega unikaalsed järjestused 60% - kordusjärjestused 40%: tandeemsed ja transposonid

  22. Tuuma DNA arvulisi näiteid: Pikim geen 3 miljonit bp - düstrofiini määrav keskmiselt on geeni pikkus 27 000 bp väikseim eksonite arv - 1 suurim eksonite arv - 178 Pikim ekson 17 000 bp Keskmine eksoni pikkus 145 bp Pseudogeene on 20 000 Väikseim geen 500 bp Meie DNA-st kodeerib valku 1,5% Funktisonaalne on 3,5%

  23. Lisaks on meis ... Mitokondrite DNA 16 aluspaari ehk nukleotiidipaari Kui mitu meetrit? Mitu meetrit on meil DNA molekule kokku? Keharakke on meil umbes 1014. Meie sees elab 10 korda rohkem baktereid kui meil on rakke. Igas bakteris on umbes 5 miljonit bp. Kelle DNA molekule on meie kehas rohkem? Kas me oleme bakterid või inimesed?

  24. DNA replikatsioon – DNA omadus iseennast taastoota C A G C T T Komplementaar-suse alusel lülituvad lahtiharutatud ahelatele tuumapalsmas olevad nukleotiidid. C G G A T T A G C A

  25. DNA replikatsioon Replikatsiooni animatsioon Hea, lihtne replikatsioonReplikatsiooni kahvel parim, lihtnehttp://www.youtube.com/watch?v=hfZ8o9D1tushttp://www.youtube.com/watch?v=z685FFqmrpo&feature=related Vaata põnevat animatsiooni: http://www.youtube.com/watch?v=4jtmOZaIvS0 Vaata teaduslikku animatsioonihttp://www.youtube.com/watch?v=teV62zrm2P0 Harjuta ülesandeid DNA sünteesi kohta: http://bio.edu.ee/models/et/index.html

  26. Kogu protsess kulgeb DNA ahelas alguspunktist (ORI-st) mõlemale poole ja seetõttu tekib replikatsiooni mull:

  27. Et ülipikka DNA-molekuli kahekordistada, on ühel molekulil palju ORI-sid ja kõigil nendel algab replikatsioon samal ajal. Replikatsioonimullid laienevad kuni kogu DNA on replikeeritudInimesel jt. imetajatel ca 10,000 ORI -t, s.o. üks 30,000 kuni 300,000 aluspaari järel.

  28. Näiteks äädikakärbse kõige suurema kromosoomi replikatsiooniks 3,5 minuti jooksul on vaja, et tööd alustaksid korraga 7000 replikatsioonikahvlit. Kiire DNA süntees on vajalik siis, kui rakutuumad poolduvad embrüo varajases arengus iga 9-10 minuti tagant. DNA segmenti, mille replikatsiooni kontrollitakse ühe replikatsiooni alguspunkti ja 2 termineeriva järjestuse poolt, nimetatakse replikoniks. Eukarüoodi kromosoomil on palju replikone. Prokarüoodil võib replikoniks olla terve kromosoom.

  29. DNA replikatsiooni käigus lülitatakse kasvavasse DNA ahelasse inimesel 3000 nukleotiidi minutis, bakteril 30000 nukleotiidi minutis. DNA sünteesil eristatakse 3 etappi - initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. Replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad ning replikatsiooni lõpp-produktideks on kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana. Seega toimub DNA replikatsioon semikonservatiivse mudeli alusel.

  30. DNA replikatsiooni viib läbi ensüüm DNA-polümeraas Vaata animatsiooni: http://www.stolaf.edu/people/giannini/flashanimat/molgenetics/dna-rna2.swf http://www.nature.com/nature/journal/v439/n7076/images/439542a-f1.2.jpg

  31. Replikatsiooni kergendavad mitmed ensüümid http://cellbiology.med.unsw.edu.au/units/images/DNA_replication_fork.png

  32. DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist Inimese DNA replikeerub 8 tunniga. Bakteri DNA replikeerub paarikümne minutiga (1 mm), st. 100 nukleotiidi/sek. 1 viga miljoni nukleotiidi kohta. Vigu parandavad teatud ensüümid, kuid keskmiselt jääb alles 1 miljardis. DNA TÄHTSUS: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.

  33. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus. • Nii saab iga rakk eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota. • DNA on “isekas” – ta tahab ainult ennast paljundada! • Meie oleme tema tööriistad. Bakteriraku DNA replikeerub enne raku pooldumist http://www.mansfield.ohio-state.edu/~sabedon/009bnfis.gif

More Related