1 / 6

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil. Margot Hiis 11Ü. Barokiajastul sai arhitektuuris jälle esmajärguliseks ülesandeks kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks sai uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas nüüd ühe avara saali, puudusid löövid.

fallon
Télécharger la présentation

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Margot Hiis 11Ü

  2. Barokiajastul sai arhitektuuris jälle esmajärguliseks ülesandeks kirikute ehitamine. • Valitsevaks kirikutüübiks sai uuesti pikergune hoone. • Kiriku siseruum moodustas nüüd ühe avara saali, puudusid löövid. • Barokiajastu kirkute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik Il Jesù Roomas (16. sajand, Giacamo da Vignola, lk 116)

  3. Siseruum • Väga olulised on skulptuurid ja maalid. • Nendega püüti mõjutada inimeste tundeid, hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. (Pole eriti jutustavat tähendust). • Laemaalidel kujutleti sageli arhitektuuridetaile, nii et tõeline ja illusoorne ruum segunevad.

  4. Välisilme • Oluline: kuppel ja läänefassaad. • Läänefassaadi keskosa on 2-korruseline, korruseid ühendavad külgedel barokile iseloomulikud detailid – voluudid. • Voluut – spriaalikujuline teokarpi meenutav motiiv • Detailid jätavad samuti dünaamilise, rahutu ja maalilise üldmulje nagu siseruumilgi. Sageli ulatuvad mõned seinaosad kogu korruse ulatuses fassaadi pinnast ette – nn risaliidid.

  5. Ehitustegevus Roomas • Oli eriti hoogne. Paavstid tundsid end jälle kindlalt, toetasid kunsti, eriti Urbanus II. • Ehitati edasi Rooma Peetri kirikut. Loobuti tsentraalehitisest, ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone (lk 117). Kirikul on nüüd ladina risti kujuline põhiplaan. Juurdeehituse autor – Carlo Maderna. • Baroki arhitektidele meeldis luua ruumilisi illusioone ja efekte. Lorenzo Bernini rajas kiriku ette Peetri väljaku, mis ovaalse põhiplaani tõttu mõjub avaramana ja kiriku fassaad paistab kõrgem. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (sammaste rida). (Peeti oluliseks ka hoonete paigutust linnaruumis).

  6. Arhitektuur Saksamaal • 30-aastase sõja pärast oli kunstielu alguses tagasihoidlik, aga 17. sajandi lõpuks puhkes see õitsele. Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli itaalia barokk. • Kuulsamad barokiajastu teosed loodi alles 18. sajandi alguses, kui Euroopas oli levima hakanud rokokoo, mis sulas Saksamaal barokiga kokku. • Nt Johann Balthazar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, milles sisekujunduses segunesid barokk ja rokokoo. • Dresdenisse ehitati ratsamängudeks avar peoplats Zwinger. Saksimaa kuurvürst August Tugev soovis anda oma pealinnale tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. (b+r) • Viini ehitatud Karl Borromeuse kirik lähtub Itaalia eeskujudest: kuppel meenutab Rooma Peetri kirikut, sammasportikus Rooma Panteoni ning sambad fassaadi kõrval Trajanuse sammast. (lk 118)

More Related