1 / 31

Arengud Läti ajalooõpetuses

Arengud Läti ajalooõpetuses. Tallinn, 24. oktoober, 2011 Dzintra Liepina, Läti Ajalooõpetajate Selts. Ajaloo õpetamist reguleerivate õigusaktide hierarhia. Haridusseadus Üldharidusseadus Riigi üldhariduse standard Üldhariduse aine standard Üldhariduse õppekava A inekava Kursuse kava.

fisk
Télécharger la présentation

Arengud Läti ajalooõpetuses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Arengud Läti ajalooõpetuses Tallinn, 24. oktoober, 2011 Dzintra Liepina, Läti Ajalooõpetajate Selts

  2. Ajaloo õpetamist reguleerivate õigusaktide hierarhia • Haridusseadus • Üldharidusseadus • Riigi üldhariduse standard • Üldhariduse aine standard • Üldhariduse õppekava • Ainekava • Kursuse kava

  3. Haridusastmed, kus ajalugu õpetatakse Põhiharidus (kohustuslik) Keskharidus (vabatahtlik)

  4. Põhiharidus (7-16-aastastele) Keskharidus (17-19-aastastele)

  5. Põhiharidus Protsess, mille käigus jagatakse ajaloo kursus eraldi õppeaineteks: “Maailma ajalugu” ja “Läti ajalugu”.

  6. Mis olid selle põhjused? • Ühiskonna erinevad ootused riigi arengule pärast iseseisvuse taastamist (riik nagu 1920-ndatel, 1930-ndatel või kaasaegne demokraatia?) • Erinevused ühiskonna kollektiivses mälus • Riigiasutuste vähene usaldamine • Poliitiline survestamine rahvuslikult meelestatud poliitilistelt rühmitustelt

  7. Mis olid selle põhjused? • Manipuleerimine rahva kollektiivse mäluga kui osa Läti poliitikast, eriti enne valimisi • Hirm kaotada oma rahvuslik identiteet EL-is ja osa ühiskonna (isegi ajalooõpetajate) pettumine EL-i vabameelsetes algatustes õpetada rohkem vähemuste ja immigrantide ajalugu ning väärtustada ühiskonna integratsiooni • Diskussiooni vähesus akadeemiliste ajaloolaste, ühiskonna ja ajalooõpetajate vahel mineviku ja ajalooõpetuse üle

  8. Mis olid selle põhjused? • 22. oktoober 2004. a konverents “Läti ajalugu – kas episood või rahvuse juured?” Otsus, et koolides on pööratud liiga vähe tähelepanu Läti ajaloole ja õpetamise kvaliteet ei ole piisavalt kõrge • 2006 – grupp ajaloolasi ja teadlasi teatab avalikult, et Läti ajalugu peaks olema koolides esindatud eraldi õppeainena

  9. 26.10.2005- Kõik Läti eest kogunemine Haridus- ja Teadusministeeriumis

  10. Välisministri kiri haridus- ja teadusministrile 27. oktoobril 2005. a saatis Läti välisminister Artis Pabriks kirja haridus- ja teadusministrile Ina Druvietele, paludes, et koolides pöörataks rohkem tähelepanu Läti ajaloo õpetamisele. Kirjas selgitas välisminister, et ajalooõpetuse küsimust arutati ulatuslikult nii WFFL-i juhatuse (Board of the World Federation of Free Latvians) koosolekul kui ka tema kohtumisel WFFL-i juhatuse liikmetega. Hr Pabriks kirjutab, ”Ma nõustun WFFL-i juhatuse arvamusega, et on raske paluda Läti ajaloo selgitamist nii meie välismaal elavatel kaasmaalastel kui ka Välisministeeriumil olukorras, kus meie enda koolid seda põhjalikult ei õpeta.” http ://www.am.gov.lv/en/news/press-releases/2005/October/27-4/

  11. Haridus- ja teadusministri reaktsioon • November 2005 – haridus- ja teadusministri korraldus õpetada koolides Läti ajalugu eraldi õppeainena • 12. jaanuar 2006. a – haridusministri korraldus rakendada õppeaine “Läti ajalugu” õpetamist koolides alates õppeaastast 2006/2007 • Uute ainestandardite väljatöötamine • Õppeaastatel 2006/2007 – 2008/2009 alustasid 40 kooli vabatahtlikult uute õppeainete (Läti ajalugu ja maailma ajalugu) õpetamist.

  12. Läti AÕS reaktsioon • Ajaloo õpetamise probleemide arutamine, vastutegutsemine massimeedias (suurem osa liikmetest oli õppeainete eraldamise vastu, aga oli ka õpetajaid, kes olid lahutamisega nõus) • Vähene toetus ühiskonnast ja ülikoolidest • Lõpuks kohtumised Haridusministeeriumis - osalemine uue standardi esimese versiooni uuendamises

  13. SECC (State Education Content Centre) avaldatud 2009. a ajaloo riigieksami tulemused Punane värv - koolid, mis õpetasid uusi õppeaineid, roheline - ülejäänud koolid

  14. Järeldused pärast eraldiseisvate ajaloo õppeainete õpetamise alustamist Läti ajaloo õpetamine eraldi õppeainena ei paranda ega halvenda õpilaste saavutusi. Eraldi ainete õpetamise tulemused näitavad, et see ei paranda õpilaste teadmisi ega oskusi.

  15. Ajalehtedest Rahvas ootab Läti ajalugu koolidesse 2006/07/01, Latvijas Avīze Parlamendi komitee: Läti ajaloo õpetamine eraldiseisva õppeainena koolides parandaks rahva väheseid teadmisi ajaloost 2008/04/15, BNS Rahvusliku enesehinnangu küsimused hõlmavad Läti ajaloo õpetamist (http://news.lv/Latvijas_Avize/2010/01/23/)

  16. “Alates 1. septembrist 2011. a on Läti koolides uus õppeaine – “Läti ajalugu”, mida õpetatakse alates 6. klassist. See tehti teatavaks täna, 27. aprillil, pärast kohtumist peaminister Valdis Dombrovskisega (“Unity”),” ütles Läti president Valdis Zatlers ajakirjanikele. “1. septembril õpitakse Läti ajalugu eraldi õppeainena. See on see, mida ühiskond ootas,” ütles president. (27. aprill 2011. a)

  17. Mis on meil praegu?

  18. Läti ajalugu arendatakse mõistmist inimkonna arengu üldsuundadest, soodustatakse õpilase identiteedi arengut ja kasvamist Läti demokraatliku ühiskonna vastutustundlikuks ja tolerantseks liikmeks Maailma ajalugu arendatakse mõistmist inimkonna arengu üldsuundadest, soodustatakse õpilaste Euroopa identiteedi arengut ja kasvamist Euroopa Liidu demokraatliku ühiskonna vastutustundlikuks ja tolerantseks liikmeks Õppeainete eesmärgid

  19. Läti ajalugu omamdada teadmisi ajaloolise arengu ja ajaloolise põhjuslikkuse kohta lähinaabruses, Lätis ja Balti regioonis eelajaloost kuni tänapäevani omandada ja arendada oskusi erinevat tüüpi ajalooliste allikate kasutamisel ja ajalooliste allikate iseloomu mõistmisel Maailma ajalugu omandada teadmisi Euroopa ja maailma ajaloost ja ajaloolise põhjuslikkuse kohta eelajaloost kuni tänapäevani omandada ja arendada oskusi erinevat tüüpi ajalooliste allikate kasutamisel ja ajalooliste allikate iseloomu mõistmisel Eesmärgid: luua õpilastele võimalusi

  20. Läti ajalugu omandada iseseisvat, kriitilist ja konstruktiivset Läti, Balti regiooni, Euroopa ja maailma ajaloosündmuste tõlgendamise kogemust kaasaegses kiiresti muutuvas ühiskonnas arendada patriotismi ja Läti riiki kuuluvuse tunnet Maailma ajalugu omandada iseseisvat, kriitilist ja konstruktiivset Euroopa ja maailma ajaloosündmuste tõlgendamise kogemust kaasaegses kiiresti muutuvas ühiskonnas Eesmärgid: luua õpilastele võimalusi

  21. Põhiprobleem – sisu kavandamine ja tasakaalustamine (6. klass) Läti ajalugu – 35 tundi aastas Mina ja minu perekonna ajalugu (14%) Mina ja kohalik ajalugu (14%) Mina ja Läti ajalugu (44%) Läti ala eelajalugu (28%) Maailma ajalugu – 35 tundi aastas Eelajalugu (14%) Vana-Ida tsivilisatsiooni tunnusjooned ja kultuuripärand (20%) Klassikaline ühiskond ja selle saavutused (37%) Araabia kultuur ja Islam, Araabia kalifaat (6%) Euroopa keskaja alguses (17%) Kristliku kiriku moodustumine ja tugevnemine (6%)

  22. Kasud Esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist on ajalooõpetuse toetuseks eraldatud riigi poolt nii suur majanduslik toetus – 150 000 LVL (213 431 EUR) Läti ajaloo iseseisva õppeainena sisseviimise eest.

  23. Kasud Suurem osa rahast (125 000 LVL ehk 177859 EUR) on määratud uute õpikute ostmiseks, et õpetada Läti ajalugu.

  24. Kasud • Õpetajate täienduskoolituskursused • Soovitused ja näidistunnid, kuidas õpetada Läti ajalugu • Digitaliseeritud metodoloogiline materjal koos ajalooliste piltide ja kaartidega

  25. Üldhariduslikud keskkoolid • Integreeritud ajalookursus - Läti ja maailma ajalugu • Uus standard õppeaastast 2009/2010

  26. Õppeaine eesmärk • Aidata kaasa õppija kui demokraatia ja kodanikuühiskonna liikme mitmekülgsele arengule, õppides tundma Läti, Euroopa ja maailma ajalookäiku.

  27. Eesmärgid: luua õpilasele võimalus • Olla teadlik ajaloo teadmiste tähtsusest mineviku mõistmisel ja pakkuda alternatiivseid valikuvõimalusi isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks; • Täiendada oma teadmisi ja mõistmist kõige tähtsamatest sündmustest ja põhjuslikest protsessidest Läti, Euroopa ja maailma ajaloos.

  28. Eesmärgid: luua õpilasele võimalus • Süvendada teadmisi ja mõistmist Läti riigi ajaloolisest arengust; • Arendada analüüsi ja seoste loomise oskusi ajalooliste infoallikate analüüsimisel eesmärgiga hinnata iseseisvalt ja põhjendatult ajaloolisi arenguid ning seoseid mineviku ja oleviku vahel.

  29. Kirjandus • http://www.vvc.gov.lv/advantagecms/LV/tulkojumi/index.html • http://zagarins.net/jg/jg263/JG263_Austers.htm • http://szf.lu.lv/files/petnieciba/publikacijas/Velesanas_violeta.pdf • http://www.am.gov.lv/en/news/press-releases/2005/October/27-4/ • http://www.likumi.lv/doc.php?id=150407&from=off • http://visc.gov.lv/

  30. Tänan!

More Related