Uuest innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegiast

1. Uuest innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegiast Tea.Danilov@mkm.ee

2. Mida arvata senistest tulemustest?

3. Kas oskame öelda, milline on olnud ettevõtluspoliitika roll? TAKid ja klastrid: osakaal sektorite käibes (%) • EASiga kokkupuude ca 40-50%-l Eesti ekspordist • EASi kliendid moodustavad üle 10% ettevõtlussektori hõivest, KredExi kliendid üle 5% • Ettevõtete T&A kuludest 10-15% EASi rahastatud • Tööstusettevõtete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse aastail 2009-2010 keskmiselt 8% EASi rahastatud

4. Ekspordi ja innovatsiooni väljakutsed • Võimekuste ebaühtlane jaotus ja kvalifitseeritud inimressursi nappus • Eestis on üle 10 000 eksportööri, aga nendest 500 ettevõtet (2%), annavad 61% ekspordist • Teadus ja arendustegevusega tegeleb vaid ca 400 ettevõtet • Ambitsioonika ettevõtluse areng • Üle 10 töötajaga ettevõtete arv on kahanenud (hetkel 5,5% ettevõtetest) • Innovaatilisi ettevõtteid on rohkem kui EL-is keskmiselt, kuid aastatel 2006-2008 vs 2008-2010 ei ole oluliselt kasvanud tulu teenimine turu jaoks uutest toodetest-teenustest (9,3% vs 9,7%). • Vähene innovatsiooni- ja arendustegevuse koostöö • Vähem kui 5% ettevõtetest peab ülikooli kõige väärtuslikumaks koostööpartneriks • Ligipääs turgudele ja jaotuskanalitele • 70% ettevõtjaid peab suureks probleemiks kitsast kontaktvõrgustikku välisturgudel • Kapitaliturgude areng • Ettevõtjate hinnang finantsturgude arengule on viimastel aastatel languses (6,49 punkti 2005  5,25 punkti 2011) Erasektor • Poliitikate valdkonnaülene koordinatsioon ja poliitikakujunduse ekspertiisi kasv • Riigikontroll: puudub ettevõtluspoliitika kompetents • Arengufond: vaja ametkondade ülest koordinatsiooni • Sõltuvus EL tõukefondidest • ERAC peer-review: 64% T&A vahenditest tuleb SFist. Suur väljakutse selle asendamine tulevikus. Avalik sektor

5. Eesmärgid Lisandväärtus töötaja kohta kasvanud, Juhtimiskvaliteet paranenud, ressursitõhusus paranenud, koostöö paranenud Välisinvesteeringud on teadmismahukamad, ambitsioonikate ettevõtete osakaal kasvanud, innovaatilised riigihanked kasvanud, osakaal maailmamajanduses, T&A investeeringud

6. Võimalikud kasvualad Fookus kasvualadel Poliitikakujunduse ja elluviimise mõjukuse kasvatamiseks viiakse ellu majandusarengu poliitikate reform, mille keskmeks on kasvualade põhine poliitikate juhtimine eesmärgiga kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade ja väärtusahelate eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas. Finants- ja logistikateenused Puit ja paber Tervis ja heaolu Tark energiamajandus Virtuaalteenused Alternatiivkütused Nutikas tööstus Sektorid, kus on kõrgem tööviljakus ja ekspordi osakaal (Eesti majanduse sektorite keskmine = 100%)

7. Tegevussuunad

8. Milles võiks seisneda poliitika uus kvaliteet? • Parem arusaamine sihtgruppidest • Kelle kaudu saavutame soovitud tulemuse? Näide: ettevõtete TA kulude kasv 1,6% SKPst aastaks 2015 tähendab kas • 1000 uut keskmise T&A intensiivsusega ettevõtet • 400 uut kiiresti kasvavat T&A intensiivset ettevõtet • 10 Skype’i või • 0,1 Ericssoni • Prioriteedid – lisategevusest keskpunkti • Võimekuspõhiste meetmete kõrvale ja osaliselt asemele kasvuala-põhised meetmed

9. Koostöömeetmed, tarneahelate arendamine • Taylor-made väärtuspakkumised • Foorum • Ärimudelid, eksport ja innovatsioon • Rahvusvahelistumise programmid • Koostöömeetmed • Avaliku sektori innovatsioon • Eksport ja tootearendus • Finantsinstrumendid • Teadlikkus, teadmised ja oskused • Ettevõtlikkusmeetmed

10. Ettevalmistuste hetkeseis • 30.05 „Eesti innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia 2014-2020“ koostamise ettepanek esitatud ministeeriumitele ja partneritele (osale.ee) kooskõlastamiseks • 8.06 tähtaeg tagasisideks ministeeriumitelt ja partneritelt • 21.06 ettepaneku arutamine VV istungil

11. Aitäh! • Tea Danilov • tea.danilov@mkm.ee