1 / 63

Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid

Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid. Tekstis kasutatud lühend – PK= põlvkond. Õunviljaliste kahjustajad. Pildi autor: Scott Bauer. Pildi autor: Sven Teschke. Õunapuu-õielõikaja – Anthonomus pomorum. Valmik 3-4,5mm pikk, tumepruun, kattetiibadel hele vööt. Õunapuul

gail
Télécharger la présentation

Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Viljapuude ja marjakultuuride haigused ja kahjurid

    2. unviljaliste kahjustajad

    3. unapuu-ielikaja Anthonomus pomorum Valmik 3-4,5mm pikk, tumepruun, kattetiibadel hele vt. unapuul Mardikad svad lehti, munevad ienuppudesse, koorunud vastsed (vageltugud) hvitavad tolmukad ja emaka. ienupud pruunistuvad. Noormardikad svad lehtedesse aknaid 1PK, vageltuk nukkub pruunistunud ienupus, talvitub noormardikana koorepragudes ja varise all,

    4. unamhkur Laspeyresia pomonella una ja pirnipuul, valmiku siruulatus 1,5-2cm. Eestiivad hallid, tumedate lainjate ristijoontega, tiiva taganurgal tumepruun laik tiivapeegel kolme kullakarva joonekesega nagu peegliraam Vastne (rvik) roosakasvalge, 1,8cm, sb viljaliha ja seemneid eritab nripuru, rndab helt viljalt teisele. 1PK, muneb juunis-juulis lehtedele, ka viljahakatistele, talvitub rvikuna unapuu tvele korba alla valmistatud kookonis, kus kevadel nukkub

    5. unakoi Argyresthia conjugella untes ja pihlakaviljades. Valmiku siruulatus 1,1-1,4cm. Eestiivad kollakaspruunid, violetse helgiga. Puhkeasendis liblikal tagakeha umbes 45 nurga all les suunatud. Alustab lendlust itsemise lpul. Vastne (rvik) 8 mm pikk, roosa, karvade kinnituskohad tumedad. unad kibedad ilma nripuruta, korraga vib 1 unas olla kuni 10 rvikut 1PK, muneb suvel untele vi pihlakatele, talvitub varise all mulda valmistatud kookonis vi koorepragudes

    6. Pirni-pahkssk Contarinia pyrivora Paarindalased noored viljahakatised on kerakujulised ja vrreldes tervete pirnidega palju suuremad Ssed munevad pirnipuude itsemise ajal, pirnides kaevandavad 4mm pikkused, kollakad vastsed (vaglad). Talvituvad nukuna mullas hes viljas vib olla kuni 50 vakla viljad muutuvad nsaks, punakaks vi pruunikasmustaks ja khmuliseks. Pirnid nrbuvad ja varisevad.

    7. unapuu-leheti Aphis pomi Muneb sept. unapuu, hariliku ja likiva tuhkpuu, viirpuu, ebakdoonia toompihlaka jt. oksalatvadesse vrsete koorele pungade mbrusse mustad munad Kevadel ja suvel imevad nii vastsed kui ka valmikud pungade, noorte lehtede ja vrselatvade mahla kahjustavad eriti noori taimeosi. Vastsed kooruvad pungade paisumise ajal.

    8. unapuu-lehekirp Psylla mali Tiibadega isendid lendavad tugevate hpetega Valmik 3,5 mm pikk, kaetud vahaja kirmega, aastas 1 plvkond, talvitub kollaka munana pungade mbruses ja viljaokste konarustes Nii vastsed kui ka valmikud imevad pungade, lehtede ja noorte vrsete mahla lehtedel heledad thnid ja laigud tugevalt kahjustatud lehed koltuvad ja langevad

    9. Rngakedrik Malacosoma neustria

    10. Viljapuu-lehekedrik Gastropacha quercifolia Vastsed (rvikud) kahjustavad kevadeti puukoolides unapuuistikuid. Kige paremini mrkab neid veel lehtedeta istikutel. Pruun ja kuivanud lehte meenutav liblikas muneb suve teisel poolel okstele munad. Koorunud rvikute kahjustus jb suve lpus tavaliselt mrkamatuks. Talvitumiseks liibuvad rvikud oksakoorele, kus kevadel alustavad kiiresti pungadest ja lehtedest toitumist Kuni 10 cm pikkune vastne nukkub okstele kinnitatud kookonis

    11. unapuu-vrgendikoi Hyponomeuta malinella unapuul, kdoonial, aprikoosipuul, viirpuul. Siruulatus 1,8-2cm. Eestiivad valged, 15-20 musta thniga, mis paiknevad 3 reas. Vastne 1,5cm, hallikaskollane, mustade thnidega. Kahjustavad kevadel pungi, siis lehti, seejrel teevad lehtedest pesa 1PK, muneb juulis-augustis noortele vrsetele munakogumikke, katab need oksavrvi hanguva nrega (kilbikesega) kinni, talvitub rvikuna kilbi all, nukkub vrgendipesas valges kookonis

    12. Pirnipuu-vrgendivaablane Neurotoma flaviventris Juunis-juulis mrkame puudel vljaheidetega tidetud (suuri)vrgendipesi. Nende tekitajateks on kollased, musta peaga, kuni 2 cm pikkused vastsed (ebarvikud), kes roodavad noorte vrsete lehti ning liidavad leherootse pruuni vrgendiga kokku. Ebarvikud toituvad 30-35 peva ja lhevad siis mulda nukkuma. Juunis munevad vaablased lehtede alumisele kljele vrsetippude lhedale ridadena kuni 60 muna grupis.

    13. Pirnipuu-pahklest Eriophyes pyri Kevadel kahjustatud pungad kuivavad. Noortel lehtedel helerohelised, lehe pearooga rbiti paiknevad pahad. Lehe pealmisel kljel vikesed, madalalt vlvunud pahad ning lehe alumisel kljel on paha vastas auk. Hiljem muutuvad pahad mustjaspruuniks. Pahkade sees imevad taimemahla valkjad, silmaga nhtamatud lestad, kes kesksuvel liiguvad mustadest pahkadest jrgmistesse lehtedesse. Talvituvad pungasoomuste vahel vi koorepragudes

    14. Viljapuu-vrgendilest Metatetranychus ulmi unapuu lehtede alumisel kljel imevad mahla kuni 0,4 mm pikkused mblikutaolised punakad lestad ning nende 0,2 mm suurused kollakad munajad vastsed. Munad on 0,1mm pikad ja oranid. Leheroodude mbruses algul valged thnid, siis laigud, lehe aluskljel mrgata rna valget niidistikku, lehed pruunistuvad ja varisevad enneaegselt Talvituvad puu koorepragudes ja okste harunemiskohtades massilisel munade esinemisel oksal punakas varjund

    15. unapuu-krntbi Venturia inaequalis Haigustunnus lehtedel algul oliivrohelised laigud, mis hiljem tumenevad ja neile tekib nrk, tume ja sametjas eoskirme. Viljadel tumehallid oliivja kirmega laigud, laikude alune viljakude korgistub. Vrsetel vivad esineda vrsega risti suunas paiknevad koorepraod. Lehed ja viljahakatised (kui varajane nakkus) varisevad Haigus talvitub taimejnustel ja haigestunud okstel

    16. Pirnipuu-krntbi Venturia pirina pirni viljal

    17. Puuviljamdanik Monilinia fructigena Viljal algul pruun tpp, seejrel kogu vili seest pehme, maitsetu, viljal kontsentrilistes ringides kollakad eoslad. Viljad ei varise, vaid jvad sinakasmustade muumiatena puule rippuma. Haiguse tagajrjel vivad pruunistuda ka viljaoksad ja ied. Ebasobivates tingimustes eoslaid ei teki vili muutub mustaks (hoidlas). Haigus talvitub puule jnud vi mahakukkunud mumifitseerunud viljadel

    19. unapuu-jahukaste Podosphaera leucotricha Lehed mlemalt poolt kaetud jahuja kirmega, eosed mustad Jahujas kirme ka vrsetel, itel, ievartel, okstel. Haigestunud osad muutuvad nrgaks, murduvad ja kuivavad ainete transport aeglustub ja saak vheneb. Haiged pungad vrreldes tervetega vikesed, pungasoomused on kohevil Haigustekitajad talvituvad taimejnustel ja umbrohtudel

    20. Viljapuu-juurevhk Agrobacterium tumefaciens Kahjustab viljapuuistikuid puukoolis una ja pirnipuudele, aga ka vaarika juurtele tekivad mgarad Bakterid tungivad juurtesse vigastatud osade kaudu. Juuri vivad kahjustada prnikate ja naksurlaste vastsed. Vigastada vib juuri ka harimisriistadega. Haigust soodustavad liigniiske raske muld ning mulla liigne leelisus (leeliseline muld mulla happesuse nitaja pH - le 7,2).

    21. Viljapuu-tvevhk Nectria galligena Okstel ja tvel haavandid ning pahad, haiguse sisenemiskohas ringjas arm. Nakkuskohast lalpool vrseoks kuivab ning lpuks murdub ra. Haigustekitaja lagundab oksa kudesid. Haigustekitaja talvitub nakatunud taimekudedes, nakkus vib levida ka jalakalt, paplilt, vahtralt, saarelt, pihlakalt.

    22. Viljapuu-tvepletik Pezicula malicorticis Noorte una- ja pirnipuude tvel ning phiokstel piklikud haavandid, mille kohalt on puukoor tumenenud ja sisse vajunud koor pruunistub, praguneb ja hvib Enamasti saab haigus alguse klmalaikudest ja levib ka mehaaniliste vigastuste kaudu

    23. Viljapuu-koorepletik Pezicula corticola Vanematel viljapuudel tvel ja phiokste koorel algul hallikaspruun, hiljem punakaspruun laik. Alumised kooreosad on enamasti terved (rohelised) ja koorelhed puuduvad. Haige on vaid pindmine koorekiht, minnes sujuvalt terveks kooreosaks le. Haige kooreosa eemaldub jrk-jrgult ning terve kooreosa ei lase haavanditel tekkida. Tugevamal nakkusel surnud, tume kooreosa jrjest suureneb ning puu jb nrgaks.

    24. Viljapuu-bakterpletik Erwinia amylovora Ohtlik karantiine bakterhaigus, kahjustab roosielisi puuviljataimi Nakatunud vrsed pruunid, haiged ied ja noored viljad jvad puule. Nakatunud okste koor mrg, pehme ja sltjas. Nakatunud kohale tekivad lbipaistvad, vrvuseta vi merevaikkollased tilgad, milles on haigustekitaja bakterid.

    25. Luuviljaliste kahjustajad

    26. Ploomivaablased Hoplocampa spp. Ploomide viljahakatisi kahjustavad 9mm pikkused kollakaspruunid vastsed (ebarvikud) 1 ebarvik kahjustab kahjustusperioodil 1 kuu vltel - 4-6 ploomi. Munetakse avanemata itesse tunnuseks tume pisteauk ploomi tupplehtedes. Kahjustatud viljahakatised varisevad on seest thjaks sdud, lutikalhnalised ja reostatud nripuru ning vljaheidetega. Talvituvad ebarvikutena kookonis 4-8 cm sgavusel mullas, nukkuvad enne ite avanemist.

    27. Kirsipuu-nlkvaablane Caliroa cerasi Esineb kirsi-, pirni- ja viirpuul, mustal aroonial ning kdoonial, valmiku pikkus 4-5 mm, must. Vastne (ebarvik) kuni 1 cm, rohekaskollane, kaetud musta limaga. 1PK, muneb juulis lehtedesse alumiselt kljelt. Ebarvikud skeleteerivad lehti, ses ra lehe lemise epidermise. Vastsed talvituvad mullas kookonis ja nukkuvad seal suvel.

    28. Ploomipuu-leheti Hyalopterus pruni Muneb septembris-oktoobris ploomipuu vrsetel konarustesse ja pungade lhedale mustad munad. Vastsed kooruvad pungade paisumise ajal Kahjustavad tumedad, osaliselt valge kirmega kaetud ~3mm suurused lehetide vastsed ja valmikud Imevad noortel vrsetel ja lehe alumisel kljel taimemahla lehed koolduvad ning kipruvad Suvel vivad kahjustada pilliroogu

    29. Luuviljaliste mdanik Monilinia laxa Kirsi ja ploomipuudel Nakatumine toimub puude itsemise ajal - ied kuivavad, pruunistuvad, kuid jvad puule sealt kandub nakkus edasi vrsetele ja okstele need kuivavad samuti puul mrgata pruunikaid, krbenud ilmega oksi Viljadel algul pruunid, mdased tpid, siis viljad pruunistuvad, mumifitseeruvad, jvad puule rippuma. Haigestunud taimeosadel hallikas eoskirme. Okstest eritub kummivoolust Haigus talvitub nakatunud okstes ja mumifitseerunud viljades

    30. Luuviljaliste lehepletik Stigmina carpophila Esineb kirsi ja ploomipuudel Haigustunnus lehtedel ja viljadel viksed, marad, punase risega laigud, mis hiljem koest vlja langevad (vi koorikuna viljale jvad). Viljad vivad jda hepoolseks. Eosed mustad. Vrsetel heleda keskosaga punakad laigud, mis lhenevad ja sealt eritub sltjas voolus, mis hiljem tahkestub. Haigus talvitub nakatunud taimeosades, kummitilkades

    31. Kirsipuulehevarisemistbi Blumeriella jaapii Haigustunnus lehtedel palju vikseid heledama keskosaga punakaspruuni risega laike, laikudel arenevad heledad eosed. Lehed kolletuvad, leheservad keerduvad les ja lehed varisevad suve keskel. Haigus talvitub taimejnustel ja haigestunud okstel

    32. Maasika- ja vaarikakahjustajad

    33. Maasika-ielikaja Anthonomus rubi Valmik 2-3mm, must, hallikarvane. Maasikatel ja vaarikatel. 1PK, vastne (vageltuk) nukkub pruunistunud ienupus vi mullas. Talvitub noormardikana lehtede ja taimejnuste vahel,. Noormardikad svad kevadel lehti, lehevarsi, siis nrivad ievarre osaliselt lbi ja munevad sinna, vastsed kaevandavad ienupus. Maasikatel peale itsemist iseloomulikud pruunid, kuivanud, varre otsast ra ligatud ied.

    34. Vaarikamardikas Byturus tomentosus Valmik on 4mm pikk,pruunitihekarvane, hallikasmust, tundlad ja jalad kollased Aastas 1 PK vi 1 plvkond 2 aasta jrel. Muneb juunis-juulis itele, lehtedele ning tooretele viljadele. Nukkub vrgendist tupes vaarikavartel, tugikeppide pragudes ja mullas. Talvitub noormardikana mullas Mardikas kahjustab kevadel roosieliste isi, vaarikal ka noori lehti (piklikud mulgud lehes). Vastne kahjustab vilja (vastsed tugud tuntud vaarikaussidena)

    35. Rohulutikad Lygus spp. Rohulutikate valmikud on ovaalsed, 5-7 mm pikkused, rohekad vi pruunikad, talvituvad mullapinnal. Maasika lehtedel algul heledad thnid, mis hiljem pruunistuvad ja mulgustuvad. Teised leheosad kasvavad edasi lehed muutuvad pitsitaoliseks vi kipruvad. iephja kahjustuse tagajrjel on viljad vikesed ja kortsus, nende viljatipp on vrvumata ja kva (nn. kassinoga viljad) Vilju vivad sarnaselt kahjustada ka lapiku kehaga 12 mm suurused marjalutikad.

    36. Maasika-lehemardikas Galerucella tenella Valmik on 3-4mm pikk, pruunikaskollane 1 PK, nukkub mullas, talvitunud mardikad munevad juunis lehtedesse sdud svenditesse. Mardikad ja vastsed svad lehtedesse aknaid, vastsed (tugud) kahjustavad ka vilja on vilja ja tupplehtede vahel. Nukkuvad mullas suvel ja kahjustavad seejrel veel maasikalehti.

    37. Vaarika-pahkssk Lasioptera rubi 2mm pikkune pahkssk muneb itsemise ajal noortele vaarika asendusvrsetele. Vaarikavarre alumisel osal mrgata kevadel pahku. Pahkades kaevandavad hulgakesi koos oranikad-punakad, kuni 4mm pikkused vaglad. Pahkades leiab aset ka vastsete talvitumine. Nukkuvad enne vaarikate itsemist Kahjustuskohast krgemal olev oksaosa vib kuivada ja vahel ka paha lhedalt murduda

    38. Maasikalest Tarsonemus pallidus syn. T. fragarie Kogu taime kasv on pidurdatud Noored sdamikulehed on rulluvate ning hallide servadega kiprunud ja kollakad, tugeval kahjustusel vivad poolsuletud sdamikulehed kuivada. Taimedest imevad mahla kuni 0,2 mm suurused palja silmaga nhtamatud valkjaskollased mblikulaadsed kahjurid. 3-5 PK, saagikadu kuni 50%,taimed muutuvad klmarnaks. Lestade arvukus suurim augustikuus ja niiskel aastal. Talvituvad sdamikulehtede vahel.

    39. Punane kedriklest Tetranychus urticae Esmalt ilmuvad vanadele lehtedele heledad thnid ja kollased laigud - lehed muutuvad marmorjaks ning seejrel pronksjaks, pruunistuvad ja kuivavad, viljadele tekib pruun korkkude. 0,3-0,5mm pikkused rohekad (kevadel punakad) mblikulaadsed kahjurid imevad lehtede alakljelt taimemahla, nende koloonia kaetud rna, valkja vrgendiniidiga, augusti lpus suunduvad taimejnuste alla talvituma Kahjustus tugev soojal ja kuival suvel.

    40. Maasika-nrbuss Aphelenchoides fragariae Maapealsed taimeosad lhikesed, paksud, kverdunud, ebanormaalselt hargnenud ja kbusjad. ied ja viljad barlikud. Lehtedel tihedalt hallikaid, hiljem kollakaid, punakaid ja pruunikaid imemislaike. Taimemahla imevad taimekudedes elavad lbipaistvad, kuni 1mm pikkused marussid, kahjustus ulatuslik sademeterikkal suvel. Lpuks kogu taim kbustub, on maadligi surutud ning lillakaspunane

    41. Maasika-hahkhallitus - Botryotinia fuckeliana Haigustunnus itel, lehtedel, vartel, viljadel pruunid mdased laigud, mis kattuvad seeneniidistiku ja eoslate koheva halli kirmega Haigus talvitub taimejnustel ja mullas, olles eluvimeline aastaid

    42. Vaarika-helelaiksus - Mycosphaerella rubi Haigustunnus lehtedel, harvem vartel (vi okstel) viksed, valkjad vi pruunid heledama keskosaga laigud, millel mustad eoslad lehed kuivavad ja varisevad Haigus talvitub taimejnustel

    43. Maasika-laikpletik Mycosphaerella fragariae Haigustunnus lehtedel, vartel, viljadel (maasikal) mmargused vi piklikud, algul pruunid, hiljem keskelt heledad laigud. Juurtel tekitab mdanikku. Laikudel viksed tumepruunid eoslad lehed kuivavad, varred lamanduvad. Haigus talvitub taimejnustel.

    44. Maasikapunalaiksus Diplocarpon earlianum Lehtedel suured, algul purpurpunased, siis pruunikad, laialivalguvad, ilma selgete piirideta laigud. Leherootsudel ja vsunditel natuke sissevajunud punakad laigud. Massiliselt levib haigus hilissgisel, hirub viljapungade moodustumine ja vheneb jrgmise aasta saak.

    45. Maasikanrbumistbi Verticillium spp. Haigustunnus esineb 2 vormi: a) taimed nrbuvad kiiresti ilma vliste tunnusteta, juhtsoonte ristlikes nha kudede pruunistumist b) nrbumine aeglane, lehed kolletuvad, juured pruunistuvad Haigus talvitub nakatunud taimeosades (4-6a).

    46. Maasika ftoftoroosne risoomimdanik ja marjade nahkjas mdanik Phytophthora cactorum Noored lehed sinakasrohelised, vanemad lehed nrbuvad, vajuvad vastu maad ja kuivavad. Taimede juhtkoed pruunistuvad, sdamikupung kuivab ra. Lehe ja ievarred pruunistuvad maapinna lhedalt ning vivad kergesti murduda. Noortel marjadel algul pruunikad tumeda keskosaga laigud. Valminud marjad nahkjad, valkjad vi violetjad ja kibedad ning krinud mahla lhnaga. Haigustekitaja psib mullas 6-8 aastat

    47. Maasikajuurte punamdanik Phytophthora fragariae var. fragariae Kevadel noored lehed sinakad, vanemad lehed kolletuvad servadest ja muutuvad punakaks vi pruuniks taimed nrbuvad mne pevaga Nrgemal nakkusel nrbuvad taime vlimised lehed, viljad on vikesed vi taim ei vilju ldse. Haige taime risoomi kesksilinder on pikilikes punakas! Haigus ilmneb sagedamini itsemise ajal ja sgisel. Haigustekitaja silib mullas kuni 8 aastat

    48. Vaarikavarrepletik Didymella applanata; Leptosphaeria coniothyrium Vrsete alumise osa pungade mbruses tekivad suve lpul hallikad vi violetjad, laialivalguvad laigud, mis mbritsevad lpuks kogu vart. Laikude piirkonna lehed ja pungad kuivavad, jrgmisel kevadel haige kooreosa praguneb ja tuleb okstelt maha. Taimed vikese saagiga, vivad koos viljadega murduda. Lehtedele vivad tekkida kollaka risega ja mustade punktidega punakaspruunid laigud, haigus talvitub taimejnustel.

    49. Vaarikaantraknoos ehk -krblaiksus Elsino? veneta Haigustunnus lehtedele, vrsetele ilmuvad pruunika selgepiirilise risega ovaalsed laigud, laikude servad hiljem mustjad. Laikude keskosa hele. Lehtedel langeb haigestunud kude vlja, vrsetel on sissevajunud laigud. Haigestunud viljad on hepoolsed, saak vheneb tugevalt. Risoomil ja lisajuurtel tekitab haigus haavandeid Eoslad roosakad. Haigus talvitub nakatunud taimejnustel

    50. Sstra ja karusmarja kahjustajad

    51. Mustasstra-marjavaablane Pachynematus pumilio Mned marjad valmivad enneaegselt, on ebakorraprase kujuga ning ribilised. Nendes marjades kaevandab u. 1cm pikkune, valkjas, halli peaga ebarvik, kes eritab marja sisse nripuru ja toitub seemnetest. Talvitutakse 3-5cm sgavusel psa all kookonites. Tislendlus on musta sstra tisitsemise ajal. Munetakse ie sigimikesse ja noortesse viljadesse.

    52. Sstra-nvakoi Lampronia capitella Punasel ja valgel sstral on kevadel osa pungi kuivanud nende sisu thjaks sdud ning pungade vlispinnal on vrgendiga lbi pimunud nripuru ja ekskremendid. Pungades kaevandavad 2-3mm pikkused punakad koi vastsed (rvikud), enne nukkumist (mai keskel) on nad rohekad ja musta peaga. Nukkuvad mullas sstra itsemise ajal Kahjurid munevad viljahakatistele, rvikud toituvad seal lhikest aega seemnetest (viljahakatised valmivad enneaegu). Talvituvad koorepragudes vi mulla sees ning varakevadel tulevad pungadesse

    53. Kollane karusmarja-lehevaablane Pteronidea ribesii Sstra ja karusmarjapsastel, valmik 7-8 mm, pea ja rindmikujalad mustad, tagakeha kollane. Vastne (ebarvik) 1,8 cm pikk, kollakas, mustade ksnade ja thnidega 2-3 PK. Muneb itsemise ajal psa keskel olevate lehtede alumisele kljele pikuti lehesoont ritta. Ebarvik sb alates mai lpust algul lehe alumisel kljel (akensm) ja siis roodab lehti. II plvkonna vastsed kahjustavad psaid enne marjade valmimist. Talvitub mullas kookonis, nukkub mullas.

    54. Sstra-klaastiib Synanthedon tipuliformis Sstra (eriti punase sstra)- ja karusmarjapsastel. Valmiku siruulatus 1,5-2cm, sinakasmust, tagakehal kollakad ringvdid Rvik valkjas, 2-3cm pikk, kahjustab ssiosa kevadel nrtsivad lehed, siis oks. Kahjustab rohkem soojas ja tuulevaikses kohas kasvavaid psaid, meeldivad 2-aastased oksad, oksas tume vljaheidete ja nripuruga kik. 1PK aastas vi 2 aasta tagant. Muneb suvel koorepragudesse, punga mbrusse vi lehtedele, talvitub rvikuna varre ssis, nukkub kevadel peale psa itsemist oksas

    55. Sstra oksa-pahkssk Resseliella ribis Mustal sstra oksal koore- ja puiduosa 30-40cm krgusel maapinnast 4-5cm pikkuselt tumenenud sellest kohast krgemal olev oksaosa nrbub ja kuivab suve jooksul. Koore all kahjustavad kogumikena punakad, kuni 4 mm pikkused vaglad. 2PK, mais-juunis munetakse koorepragudesse, kahjur talvitub mulla pealmises kihis.

    56. Sstra-kublati Cryptomyzus ribis Muneb hekaupa sept. noorte sstarde(eriti punase sstra) vrsetele, kevadel koorunud vastsed kahjustavad pungi ning seejrel jtkavad mahla imemist lehtede alumisel kljel kahjustatud lehtedel punased kublad. Taimemahla imevad 1-2mm pikkused rohekad tid. Juunis rndavad imi ja niangesele

    57. Sstra-pahklest Cecidophyes ribis Eelistab musta sstart. Mned pungad juba sgisel teistest suuremad ja maramad kevadel need pungad ei avane, vi kasvavad neist kbusjad lehed uut vrset ega it ei moodustu. Pungades imevad taimemahla kuni 0,2mm pikkused valkjad lestad. Sstarde itsemise ajal tulevad noored lestad pungadest vlja, toituvad 2 kuu jooksul lehemahlast ja siirduvad siis uutesse pungadesse. Pungades vib areneda 2-4 PK aastas, kannab edasi sstra-tidisielisuse tekitajat (mkoplasmahaigus).

    58. Karusmarjajahukaste - Sphaerotheca mors-uvae Haigustunnus: lehed mlemalt poolt kaetud jahuja kirmega, lehe alakljel tekivad hiljem mustad eoslad. Jahujas kirme ka vrsetel, itel, ievartel, okstel ja viljadel. Kesksuvel muutub kirme viltjaks ja hallikaspruuniks. Haigestunud osad on nrgad, murduvad ja kuivavad, saak vheneb Haigustekitajad talvituvad taimejnustel ja umbrohtudel

    59. Sstra ja karusmarjarooste Puccinia ribis ja P. caricina Haigustunnus prast itsemist lehtedel, vartel ning hiljem marjadel oranikad roostepadjandid. Karusmarjal ja sstra lehed ja viljad varisevad. Sstra karusmarja rooste haigustekitaja talvitub tarnadel (vaheperemehed).

    60. Sstraviltrooste Cronartium ribicola lehe alakljel oranid roostepadjandid, mis muutuvad hiljem pruunikaks (paari mm pikkusteks sarvjateks sambakesteks). Lehe lakljel on kollakad laigud, mis hiljem halliks muutuvad - lehed varisevad. Haigustekitaja talvitub valgel mnnil ja siberi seedermnnil tekitab koorepletikku. Sstardel pole eriti ohtlik, sest lbib alles enne lehtede varisemist

    61. Sstra-lehevarisemistbi Drepanopeziza ribis Karusmarja-lehevarisemistbi Drepanopeziza ribis f. grossulariae Lehtedel palju vikeseid heledama keskosaga punakaspruuni risega laike, laikudel arenevad heledad eosed. Lehed kolletuvad, leheservad keerduvad les ja lehed varisevad suve keskel. Sstramarjadel punase risega helepruunid vi mustad sissevajunud tpid. Tppidel vivad esineda valkjad likivad eoslad. Haigus talvitub taimejnustel ja haigestunud okstel

    62. Mustasstra-tidisielisus-taandlehisus Black-currant reversion disease Lehed viie hlma asemel kolmehlmalised ja piklikud. ite tupplehed lillakad, kroonlehed niitjad nagu tidisied marju ei tule vi siis tulevad mned ksikud vikesed ja kortsunud marjad. Selle mkoplasmahaiguse levitajaks pahklest, vahel lehetid ja rohulutikad ning tirdid. Haiged psad hvitada, kasutada meristeemselt paljundatud istutusmaterjali.

    63. Sstra- ja karusmarja-helelaiksus Mycosphaerella ribis Lehtedel, harvem vartel (vi okstel) vikesed, valkjad vi pruunid heledama keskosaga laigud, millel mustad eoslad lehed kuivavad ja varisevad. Haigus talvitub taimejnustel

    64. Kasutatud kirjandus V. Pallum, 2007. Suur taimekaitse raamat M. Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti keelde tlkinud: Tiit Teder ja Toomas Tammaru. J. Kivistik, 2004. Taim ja aednik. Puuviljandus I H. Liveke, 1995. Taimekaitse ksiraamat. A. Luik, 1986. Kgiviljakultuuride kahjurid. A. Jaama, L. Kikas, R. Kuusksalu, V. Tava, A. Villemsoo, 1973. Taimekaitse ksiraamat

More Related