Download
1 / 20
200 likes | 479 Vues
Järelevalve korraldamine.Vaide-menetlus. Koostas: Anne Rähn 2013/2014 TLÜ. Maavanema ülesanded JV korraldamisel.
E N D
Järelevalve korraldamine.Vaide-menetlus Koostas: Anne Rähn 2013/2014 TLÜ
Maavanema ülesanded JV korraldamisel • Maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle (SHS § 7lg2) • Vastav kirjalik ettekanne esitatakse Vabariigi Valitsusele vähemalt kord aastas.
Järelevalve teostamine • Järelevalve raames kvaliteedi tagamist määratleb täpsemalt SHS § 38, mille kohaselt kontrollib maavanem tema halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti, omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. • Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle.
Järelevalve paremaks korraldamiseks on sotsiaalministeerium soovituslikuks kasutamiseks välja töötanud vastava juhendi ja vormid. • Vt: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/sotsiaalteenuste-jarelevalve.html
Järelevalve eesmärk • Järelevalve eesmärk on hoolekandeteenuse osutaja sisulises tegevuses ja töökorralduses: • vigade ja probleemide avastamine ja parandamine (parandamisele kaasaaitamine) ning • edaspidiste vigade vältimine • Järelevalve käigus konsulteeritakse teenuse osutajat.
Kes viib järelevalvet läbi • Järelevalvet viib läbi maavalitsuse järelvalveametnik, kes võib kaasata teisi ametnikke ning antud valdkonna asjatundjaid.
Korraline ja erakorraline järelevalve • Järelevalve on korraline või erakorraline. Korraline järelevalve toimub kord kolme aasta jooksul ning selle aluseks on maavanema poolt kinnitatud järelevalve kolme aasta tegevuskava • Vastav kava esitatakse sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnale (HKO) 1. detsembriks iga kolme aasta järel vastavalt lisas 1 toodud vormile. • Iga aasta 1. märtsiks esitatakse HKO-le järelevalve aastaaruanne vastavalt lisas 2 toodud vormile.
Erakorraline järelevalve toimub vastavalt vajadusele. • Erakorralise järelevalve toimumise vajaduse võivad otsustada järelevalveametnik, osakonna juhatajavõimaavanem. • Erakorralise JV põhjuseksvõib olla info hallatavasasutusesvalitsevatest probleemidest, hallatava asutuse palve, kliendi kaebus jms. • Erakorralisest järelevalvest ei pea teenuse osutajale ette teatama.
Järelevalve teostaja õigused • Järelevalve teostajal on järgmised õigused: • • siseneda teenuse osutaja kõikidesse teenuse osutamisega seotud ruumidesse; • • küsitleda teenuse osutaja töötajaid, kliente ja koostööpartnereid; • • nõuda teenuse osutajalt dokumente, kontrollida neid ning teha neist koopiaid; • • nõuda teenuse osutajalt suulisi ja kirjalikke seletusi.
Järelevalve teostaja kohustused • • Kindlustada tema käsutusse antud originaaldokumentide säilimine ja tagastamine; • • Mitte levitada talle teatavaks saanud konfidentsiaalset infot.
Teenuse osutaja õigused ja kohustused • Teenuse osutajal on järgmised õigused: • • saada selgitusi järelevalve eesmärgi ja meetodite kohta (v.a erakorralise järelevalve puhul). • Teenuse osutajal on järgmised kohustused: • • järelevalve teostaja nõudmisel anda suulisi ja kirjalikke seletusi; • • võimaldada järelevalve teostajatele ligipääsu kõigile ruumidele, dokumentidele, andmebaasidele ja nii dokumentatsiooni kui rahalisi vahendeid sisaldavatele seifidele, v.a riigisaladusega seotud info, millele ligipääsuks peab järelevalve läbiviijal olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba.
Järelevalve akt • Järelevalve akti projekti ja teenuse osutaja vastuse põhjal koostavad järelevalve teostajad järelevalve akti, millele võib lisada järelevalve objektiks olnud teenuse üldandmed ja analüüsi. • Järelevalve juht esitab järelevalve akti maavanemale. • Kui akti projekti ei koostata, esitab järelevalve juht järelevalve akti nelja nädala jooksul pärast järelevalve kontrollitoimingute tegemist. • Akt kinnitatakse, milles määratakse kuupäev, millal teenuse osutajal tuleb esitada järelevalve ettekirjutuste täitmise ning soovituste suhtes võetud seisukohtade aruanne.
Pärast järelevalve akti kinnitamist tehtavad toimingud • Järelevalve teostajatel on õigus kontrollida ettekirjutuste täitmist ja teha teenuse osutajale selle kohta märkusi. • Kui selguvad asjaolud, mille tõttu ei ole ettekirjutust võimalik nõuetekohaselt täita, esitab teenuse osutaja maavanemale ettekirjutuse muutmise kirjaliku taotluse.
Järelkontroll • Ettekirjutuste täitmise kontrollimiseks võib teostada järelkontrolli. Järelevalve järelkontroll tehakse maavanema või tema poolt volitatud isiku käskkirja/ korralduse alusel. • Järelevalve järelkontrolli toimumise täpne aeg tehakse teenuse osutajale teatavaks vähemalt üks nädal enne järelevalve järelkontrolli algust.
Vaidemenetlus • Sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi andmise või sellest keeldumise määrab valla- või linnavalitsuse poolt volitatud ametnik. • Sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nõudmisel otsustab küsimuse valla- või linnavalitsuse vastav komisjon. • Ametniku või komisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale.
…täpsemalt… • Sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lg 3 annab maavanemale õiguse teostada vaidemenetlust juhul, kui sotsiaalteenuse, -toetuse, vältimatu abi või muu abi taotleja ei nõustu kohaliku omavalitsuse otsusega sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi andmise või sellest keeldumise kohta. • Kui haldusakt või toiming on õigusvastane, siis puudub üldjuhul vajadus edaspidiseks otstarbekuse kontrolliks, sest õigusvastasuse tõttu tuleb vaie nagunii rahuldada.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmise või sellest keeldumise otsustele esitatud vaiete puhul peab maavanem kontrollima esmalt asja sisulist poolt, ehk: • kas isikul on õigus teenusele-toetusele, • kas ta vastab teenuse-toetuse saamise tingimustele, • kas tema õigus abile on tagatud piisavalt vastavate teenuste-toetuste osutamise näol jne.
Kui kontrollimisel selgub, et isikul ei ole sellist abivajadust, mis eeldaks nt hooldamist hoolekandeasutuses, siis ei ole ilmselt tegemist ka täiesti õiguspärase otsusega, kuna isiku vajadus on erinev pakutavast teenusest ning kohaliku omavalitsuse poolt osutatav abi ei taga isikule õigust saada vajadusele vastavat abi. • Juhul kui inimene on siiski õigustatud nt mitmele teenusele korraga, tuleb maavanemal hinnata ka tehtud kaalutlusotsuse õiguspärasust, muuhulgas ka lõppastmes seda, kas vastava teenuse osutamine on otstarbekas.
Intrigeeriv lõpulause • Seega on kohaliku omavalitsuse poolt rahastatava teenuse-toetuse puhul olemas võimalus, kus maavanem teostab kontrolli selle üle, kas kohaliku omavalitsuse poolt tehtud otsus on otstarbekas ning sekkub vaidemenetluse kaudu kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamisse!
Kohtumiseni! • anne.rahn@ut.ee
