Psühholoogia 5 Uni ja unehäired

1. Psühholoogia 5Uni ja unehäired Kasutatud TÜ A. Alttoa materjale Heli Maaslieb

2. UNI

3. Bioloogilised rütmid Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (aastaaegade vaheldumisega seotud) Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (inimese menstruaaltsükkel) Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkveloleku tsükkel) Ultradiaansed – tsükli pikkus alla ööpäeva (söömine)

4. Et ööpäevased rütmid langeksid kokku väliskeskkonna rütmidega, seadistatakse bioloogilist kella pidevalt. Kõige tavalisemaks ja olulisemaks zeitgeber’iks on päevavalgus. Bioloogiline kell

5. Suprakiasmaatiline tuum

6. Käbinääre ja melatoniin Käbinäärmes tekib 5-HT-st melatoniin, mille produktsioon varieerub seoses une-ärkveloleku tsükliga. Melatoniini süntees suureneb enne magamaminekut, teeb uniseks.

7. Une mõõtmine Elektroentsefalo-graafia (EEG) 2 unefaasi, aeglane uni ja REM-uni; ühe unetsükli pikkus keskmiselt 90 minutit.

8. Aeglasel e. NREM-unel 4 staadiumit REM (rapid eye movements) e. paradoksaalne uni: - kiired silmaliigutused - lihastoonuse kadumine (v.a. silmaliigutajalihased) - kõrge ajuaktiivsus - PGO-lained

9. Öö hakul domineerib aeglane uni (3. ja 4. staadium) • Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite kestus vähenema • Hommikupoole ööd domineerib REM uni • Öö edenedes REM une episoodid pikenevad • REM und seostatakse enim unenägude nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis.

10. Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis Atsetüülkoliin – ajutüve koliinergilised neuronid on ärkveloleku ja REM une ajal aktiivsed, ning aeglase une ajal pärsitud. Noradrenaliin ja serotoniin – ärkveloleku ajal monoamiinergilised tuumad aktiivsed, sügava une ajal nende aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub. Histamiin – soodustab ärkvelolekut (antihistamiinsed ravimid põhjustavad unisust) Adenosiin – soodustab und (kofeiin on adenosiiniretseptorite antagonist)

11. Une jaoks vajalik ärgastuse vähenemine saavutatakse • Aju – ja kehatemperatuuri vähendamisega • Keskkonnast tuleneva stimulatsiooni vähendamisega • Adenosiini akumulatsiooniga ajus. Adenosiin pärsib ärgastust reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust.

12. REM uni • REM une ajal: • aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru- ja oimusagaras • aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas • REM unele on iseloomulikud PGO-lained – kindla mustriga kõrge amplituudiga elektrilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex)

13. REM uni • Ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid • lihasatoonia REM une ajal • Kiired silmaliigutused – visuaalsete stiimulite puudumise tõttu aktiveerivad sisemiselt tekitatud signaalid nägemiskühmu motoorse ala.

14. Delfiinidel magab korraga üks ajupoolkera.

15. Une funktsioon Metaboolse energia konserveerimine Termoregulatsioon Neuraalne küpsemine ja vaimse tervise säilitamine Metabolism- ainevahetus Termoregulatsioon- soojusregulatsioon Neuraalne küpsemine- närvisüsteemi küpsemine

16. Unenäod Sagedamini seotud REM-une faasiga, kuid võivad esineda ka NREM faasides. REM-unenäod emotsionaalselt intensiivsemad

17. Miks me näeme unenägusid? Psühhoanalüütiline seletus – unenäod on salajaste keelatud soovide väljendus Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni kõrvalprodukt Kliniko- anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes

18. Insomnia e. unetus Sagedasim unehäire Lühiajaline insomnia – põhjuseks stress, unerežiimi häired jne. Pikaajaline insomnia on sekundaarne mõnele meditsiinilisele probleemile

19. Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal, sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab.

20. “Rahutute jalgade sündroom” Häirivad aistingud jalgades (kihelus-, sügelustunne), mille leevendamiseks tekivad tahtmatud jalgade liigutused. Jalgade pidev liigutamine segab und.

21. Narkolepsia/ kontrollimatu lühiajaline unavajadus Päevane unisus, päevas korduvad teadusekaotused (10-15 min) Ootamatult algavad “REM une hood Väga harva esinev, ilmselt geneetilise taustaga neuroloogiline häire (enamasti päritav) Raviks kasutatakse stimulante, mis tõstavad üldist ärgastatuse taset.

22. Parasomniad REM- või non-REM-unest ärkamise häired Uneskõndimine Unesrääkimine Öised hirmuhood REM käitumishäire

23. Teadvus • Võime olla teadlik iseendast, oma keskkonnast ja oma kohast selles. • Teadvus on vajalik reaalsuse konstrueerimiseks.

24. Laps kasvab magades, vanainimene elab ohates. vanasõna

25. Kordamisküsimused Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik (lk 50-68). Tallinn: Koolibri • Mis on teadvus? • Milline nääre kontrollib une ja ärkveloleku tsüklit? • Millises staadiumis näeb inimene unenägusid? • Milleks on uni vajalik? • Millised on vähese une tagajärjed? • Kaua kestab unenägu? • Mis häire on kontrollimatu lühiajaline unevajadus? Selgita näite abil. • Kes esmalt juhtis psühholoogias unenägudele tähelepanu? • Millises staadiumis tuleks äratada inimest, et ta mäletaks oma unenägu paremini? • Nimeta unehäireid.

26. Kirjandus • Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik (lk 50-68). Tallinn: Koolibri