1 / 38

Tehniline joonestamine

Tehniline joonestamine. Siim Leiten. Programm. 24.01.-07.02.2012 käsitsi joonestamine (12 tundi). Loengud. Tunniülesanded. Kodutööd (4...5). Teooriatöö. 21.02.-06.03.2012 Solidworks (8 tundi). Programm. Õppeplaan, joonestusvahendid (TKK foorum).

garren
Télécharger la présentation

Tehniline joonestamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tehniline joonestamine Siim Leiten

  2. Programm • 24.01.-07.02.2012 käsitsi joonestamine (12 tundi). • Loengud. • Tunniülesanded. • Kodutööd (4...5). • Teooriatöö. • 21.02.-06.03.2012 Solidworks (8 tundi).

  3. Programm • Õppeplaan, joonestusvahendid (TKK foorum). • Jooniste vormistamine (formaadid, mõõtkava, jooned, normkiri). • Kujutised. Kujutiste projekteerimine, vaated, lõiked. • Lihtsustused ja tinglikkused joonisel. • Jooniste mõõtmestamine. • Keevisõmblused. Pinnakaredused. Tolerantsid ja istud. • Eskiis. • Koostejoonis.

  4. Õppematerjalid • Technical Graphics (E.T. Boyer, F.D. Meyers, F.M. Croft jr, M.J. Miller, J.T. Demel), 1991. • Ehitusjoonestamine (U.Asi). • Tehniline joonis (J.Riives, A.Teaste, R.Mägi), 1996. • Tehnilise joonestamise ülesannete kogu (J.Bahnov), 1990.

  5. Õppematerjalid • http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_oppekava.pdf • http://www.ene.ttu.ee/leonardo/kommunikatsioon/Tehn_Kommunikats4.pdf • http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/joonestamine_opilase_raamat.pdf

  6. Jooniste vormistamine - formaadid • Põhiformaadid saa-dakse mõõtmetega 841 x 1189 mm paberi järkjärgulisel poolitamisel. • Suhe

  7. Jooniste vormistamine - raamjooned • Raamjoon joonestatakse laia (vähemalt 0,5 mm) pidevjoonega vähemalt 10 mm kaugusele formaadi servadest A4, A3, A2 puhul (20 mm A1 ja A0 puhul). • Tsentrijooned.

  8. Jooniste vormistamine - mõõtkava • Mõõtkava ehk mõõtsuhe ehk mastaap (eseme ja kujutise suuruse jagatis. • Enimkasutatavad suhted 10:1, 5:1, 2:1, 1:1, 1:2, 1:5, 1:10. • 1:2 või 2:1?

  9. Jooniste vormistamine - kirjanurk • All paremas servas, määrab ära kuidas joonist ees hoida. • Mõõdud (7 x 178 mm, SFS/ETF), , maks.laius 180 mm.

  10. Jooniste vormistamine – pinna jaotus

  11. Jooniste vormistamine – pinna jaotus

  12. Jooniste vormistamine - kirjanurk • Erisümbol kirjanurka: a) esimese ruuminurga projektsioonmeetodi tunnus (h=kirjasuurus, D=2h ja H=D; b) kolmanda ruuminurga projektsioonmeetodi tunnus

  13. Jooniste vormistamine - normkiri • Kasuta abijooni. • Kasuta suuri tähti (!). • Jälgi tähtedevahelist kaugust.

  14. Jooniste vormistamine - normkiri

  15. Jooniste vormistamine - normkiri • Joonisel kirjutatakse kogu tekst normkirjas. Kiri peab olema kogu joonise ulatuses ühetüübiline - kas A- või B-tüüpi ja loetav (ka pärast joonise paljundamist). • A-ja B-tüüpi kirjades on tähe kõrgus jagatud vastavalt 14-ks ja 10-ks osaks. Kiri võib olla püstine või kaldkiri.

  16. Jooniste vormistamine - normkiri • Kirja suuruseks loetakse suurtähtede kõrgust h millimeetrites. Kehtestatud onjärgmised suurused: 2,5; 3,5; 5; 7; 10; 14 ja 20 mm. Väiketähtede kõrgus ei tohi ollaväiksem kui 2,5 mm. Seega kirja suurusega 2,5 saab kirju- tada vaid suur- tähtedega.

  17. Jooniste vormistamine – normkiri • Enamkasutatava B-tüüpi normkirja suur- ja väiketähtede, numbrite ja sümbolite kujunäide:

  18. Jooniste vormistamine – joonte liigid • Joone laius valitakse, olenevalt joonise suurusest ja tüübist, järgnevast reast: 0,13 mm; 0,18 mm; 0,25 mm; 0,35 mm; 0,5 mm; 0,7 mm; 1 mm; 1,4 mm; 2 mm. • Kitsa ja laia joone laiuste suhe on 1:2.

  19. Jooniste vormistamine – joonte liigid

  20. Jooniste vormistamine – joonte liigid

  21. Jooniste vormistamine - kujutised • Kujutised esitatakse ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. • 1.ruuminurga meetod / 3.ruuminurga meetod. • Ei näidata ekraanide piirjooni, telgi, sidejooni.

  22. Jooniste vormistamine - kujutised • Minimaalne (kuid piisav) kujutiste hulk • Jäta ruumi mõõtmete jaoks.

  23. Jooniste vormistamine - kujutised

  24. Jooniste vormistamine - kujutised • Mitme vaatega saab kirjeldada järgmist objekti?

  25. Jooniste vormistamine - kujutised

  26. Jooniste vormistamine - vaated • Põhivaated (eest-, pealt-, vasakult-, paremalt-, tagalt- ja altvaade),

  27. Jooniste vormistamine - vaated • Projektsiooniliselt sõltumatud vaated. • Tähistus (suurus, asukoht, asend) • Suund

  28. Jooniste vormistamine - vaated • Lisavaade • Juhul kui põhivaates on kuju ja/või mõõtmed moonutatud. • Suund ja märgistus.

  29. Jooniste vormistamine - vaated • Kohtvaade • Juhul kui eseme teatud sümmeetriline element on ühemõtteliselt arusaadav geomeetriline vorm.. • Lähtestatakse kriipspunktpeenjoone abil. • Projekteeritakse 3.ruuminurga meetodil.

  30. Jooniste vormistamine - vaated • Lõige • Eseme sisemise ehituse näitamiseks. Saadakse eseme mõttelisel lõikamisel tasapinnaga. • Lõigatud pind viirutatakse. • Lõiked pealkirjastatakse.

  31. Jooniste vormistamine - vaated • Lõiked mitme tasapinnaga

  32. Vaatega ühendatud lõiked • Eset lõigatakse teatud osas. Lõiget ei tähistata. • Poolvaatlõige • Ainult sümmeetriliste kehade puhul. • Lõikeosa eraldusjooneks sümmeetriatelg. • Poolvaatlõige • Kohtlõige • Kohtlõige eraldatakse vaatest pideva vabakäejoonega.

  33. Ristlõiked • Kujutis, mis saadakse eseme mõttelisest läbilõikamisest tasapinnaga. • Ristlõike ülesanne on selgitada eseme läbilõigatud koha geomeetrilist kuju moondevabalt. • Ristlõikel näidatakse üldjuhul ainult lõikavale tasapinnale langevaid eseme elemente.

  34. Ristlõiked – väljatoodud rl

  35. Ristlõiked – pealejoonestatud rl

  36. Väljatoodud element • Õmbritsetakse pideva peenjoone abil tõmmatud ringiga. • Tähistus. • Paigutus.

  37. Lihtsustused • Keelatud lõiked (võllid, spindlid, tihvtid, poldid, kruvid, needid, liistud jne). • Katkestused (võll, varras, keps jne). • Korduvad elemendid (korrapärasus). • Sümmeetrilised kujutised

More Related