Pakendid ja pakkimine

1. Pakendid ja pakkimine Pakendid Kaubaalused Konteinerid

2. Mis on pakend • Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, veoks ja turustamiseks. • Pakendiks loetakse ka täitematerjal, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ja kauba kaitsmiseks kahjustuste eest.

3. Pakkimine • Pakkimise all mõeldaksekaubaseadmistniisugusseseisukorda, et selleedasiseltransportimiseloleksviidudminimaalsekskaubavigastamisevõimalus. • Pakkimisepeamineeesmärk on kaitstakaupanii, et kliendileüleandesoleks see tervejakasutamiskõlblikningmidagieipuuduks.

4. Pakendite funktsioonid • muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks • edastada informatsiooni kaupade kohta • kauba kaitsmine mehaanilise koormuse eest • varastamise vältimine ja kadude minimeerimine • kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine • kaitse keskkonnamõjude eest (ilmastikumõjud, nt niiskus, külm, korrosioon).

5. Pakendite valimisel tuleb silmas pidada järgmist: • toote omadusi (suurus, kaal, struktuur) • käsitlemismeetodeid peale- ja mahalaadimispunktides • vedaja nõudmisi • kindlustusseltside nõudmisi • ostja soove ja nõudmisi • õigusakte • korduvkasutuse võimalikkust

6. Pakendite liigitus(pakendiseaduse järgi): • müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa.

7. 2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata

8. 3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.

9. Pandigakoormatudpakendid on õlle, väheseetanoolisisaldusegaalkohoolsejoogijakarastusjoogiklaas-, plast- jametallpakendid.

10. PAKENDITE ALALIIGID 1) korduskasutuspakend – mõeldud ja kavandatud läbima oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.

11. Pakendimaterjali liigid on järgmised: • 1) klaas;2) plastik;3) paber ja kartong;4) metall;5) puit; 6) tekstiil

12. Kaupade pakkimisel on aluseks võetud baasmoodul, mille aluspinna mõõdud on 400x600mm. • Nende mõõtude alusel valitakse kasutatavate karpide ja kastide mõõtmed • Baasmoodulitest saab koostada suurema kaubaühiku ja kaubaühikutest omakorda suurema veoühiku. Sellega tagatakse, et kaup on võimalikult tihedalt pakitud.

13. Veokite veoruumide ehitamisel arvestatakse samuti baasmooduli suurusega, samuti laoriiulite ja kaubaaluste ja tõstukite ehitus on seotud baasmooduli mõõtudega.

14. Markeerimine - Pakendi märgistamine Pakendile peab olema kantud: 1. kauba märgistamist reguleerivate seadustega ettenähtud teave pakendis oleva kauba kohta • hoiatavad pealdised ja erimärgistused ohtlikele kaupadele 3. veoeeskirjade nõuetest tulenev märgistus

16. 4. pakendit iseloomustav märgistus (sõnaliselt, sümbolitega, graafiliselt) - pakendit ja/või valmistajat identifitseerivad andmed - pakendimaterjali identifitseeriv märgistus - ringluspakendi märgistus, kui pakend on mõeldud korduvaks kasutamiseks - pakendi kasutamise alane teave

17. Kaubaalused • Kaubaalus on kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga.

18. Aluste mõõtmed • Rahvusvahelisel tasandil üldkasutatavat ja kinnitatud standardset alusetüüpi olemas ei ole. • Kuna puudub kindel standard mõõtmete reguleerimiseks, on siiski välja kujunenud alusetüübid mis on oma mõõtmetel enimkasutatavad.

19. ISO Alused (ISO Pallets) • Rahvusvaheline Standardiseerimise Organisatsioon (International Organization for Standardization – ISO) on määratlenud kuus erinevat mõõtu aluseid. • Detailne ülevaade ISO Standard 6780; Flat pallets for intercontinental materials handling – Principal dimensions and tolerances.

21. Põhja Ameerika Alused • Põhja Ameerikas on peamiselt kasutusel 10 alusetüüpi. • Peamistest 10 alusetüüpidest on enimkasutatavad Toiduainetööstuse Assotsiatsiooni (GMA) alused. • ISO standard tunnustab GMA alusetüüpi ühena kuuest standardmõõdust.

23. Euroopa Alused • EuroPallet (Euroalus) (standardiseeritud EUR alus) on mõõtmetega 800x1200mm. • Neid kutsutakse ka veel CEN alusteks, mis on laialdaselt kasutusel Euroopa tööstuses. • EuroAluste (EuroPallet) tootjad peavad olema heakskiidetud EuroAluste Aluste Assotsiatsiooni poolt (EuroPallet Pallet Association – EPAL), mis samuti reguleerib mis tüüpi naelu ja materjali võib kasutada ehitusel.

24. EuroAluste (EuroPallet) neli peamist suurust on:

25. 800 x 600 mm Pallet EUR 6

26. 800 x 1200 mm Pallet EUR

27. 1000 x 1200 mm Pallet EUR 3

28. 1200 x 1000 mm Pallet EUR 2

29. EUR pilbas

31. Austraalia Standardalused • Alusetüüp on tugevast puidust 1165 x 1165 mm, mis sobib ideaalselt RACE konteinerisse Austraalia Raudtee transpordiks, kuid on samal ajal sobiv ka rahvusvaheliselt tunnustatud ISO konteineritesse üle kogu maailma.

32. Timcon – Timber Packaging and Pallet Confederation • Timcon (Timber Packaging and Pallet Confederation) asub Inglismaal ja on Rahvusvahelise Turu Assotsiatsioon mis esindab puidu pakendamis tööstuse huvisid, eriti aga puidust alusetootjate, kastidesse pakendamist ja ekspordi pakendamist.

33. International Plant Protection Convention (lühendina IPPC), • Enamus aluseid liiguvad läbi rahvusvaheliste piiride, kus alused peavad olema tehtud materjalidest, mis muudavad võimatuks erinevate putukate ja taimehaiguste sisseveo võõrale maale. • Standardid nimetatud alustele on määratletud sertifikaadiga ISPM 15. • Eestis omab sertifikaati AS Ilmre.

34. ISPM 15 mõistes on mittesobivad toorest ja töötlemata puidust alused. Alused on võimalik töödelda sobivaks järelvalve all litsenseeritud tootja poolt alljärgnevatel meetoditel: • Kuumtöötlemise korral peab puitu kuumutama minimaalselt 56ºC juures vähemalt 30 minutit. Alused, mida on nimetatud meetodil töödeldud saavad IPPC logo juurde initsiaalid HT.

35. Keemiline fumigatsiooni korral peab puitu fumigeerima metüül bromiidiga. Alused, mida on nimetatud meetodil töödeldud saavad IPPC logo juurde initsiaalid MB.

36. Alused, mis on valmistatud muudest materjalidest nagu teras, alumiinium, plastmass või tooted mis on tehtud vineerist või kartongist ei vaja IPPC poolset kinnitust.

37. Eestis kasutusel olevad peamised alusetüübid • Eestis enimlevinud alused on EUR standardiseeritud alused või siis samamõõdulised 1200x800 mm pilbaslavad. • Kaubanduses on kasutusel ka mitmeid erimõõdulisi aluseid, kuid neid on kas tehtud 1200x800 mõõdulistest nn. ½ -ik või ¼-ik alusteks.

38. Üha väiksemat kasutust leiavad Euroopa Industriaalalused mõõduga 1200x1000 mm. • Enim võib selliseid aluseid kohata veel importidavatelt kaupadega, näiteks puu- ja juurviljad, autodetailid, erimõõdulised saadetised.

40. Alused ja mõõtühikud Autotransport: 1 m3 = 333 kg 1 ldm = 1850 kg 1 EUR alus = 740 kg (arvestuslik brutokaal) 1 EUR alus = 0,4 ldm (laadimismeetrit) = 2.22 m³ 1 FIN alus = 900-1000 kg (arvestuslik brutokaal) 1 FIN alus = 0,5 ldm (laadimismeetrit) Üks poolhaagis, 13.6 meetrine treiler mahutab: 33 EUR alust või 26 FIN alust

41. Lennutransport: 1 m3 = 167 kilogrammi Meretransport: 1 m3 = 1000 kilogrammi

42. EUR alused • EUR aluse tasapind on disainitud vastu pidama, kui laduda aluseid üksteise peale või tõstmiseks tõstukikäppadega. • EUR alusele on võimalik laduda alljärgnevaid koormusi: > 1000 kg (kogukaal), kui kaubad on aluse pinnale paigutatud ebaühtlaselt. > 1500 kg, kui kaubad on ühtlaselt ja võrdselt paigutatud alusele. > 2000 kg, kui kaubad on kompaktselt ja ühtlaselt jaotatud kogu aluse pinnale.

43. Aluste märgistamine

47. Mittetagastatavad EUR alused • Kui alusel on defekte, siis alused ei ole tagastatavad. • Alused tuleb parandada vastavalt standardile UIC – code 435-4.