1 / 18

Haldusmenetlus. Määrus kui õigusakt.

Haldusmenetlus. Määrus kui õigusakt. HMS alusel koostanud: Anne Rähn Tallinn, 2014. Haldusmenetluse seadus Vastu võetud 06.06.2001 RT I 2001, 58, 354 jõustumine 01.01.2002. Haldusmenetlus. § 1. Seaduse ülesanne

ghalib
Télécharger la présentation

Haldusmenetlus. Määrus kui õigusakt.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Haldusmenetlus.Määrus kui õigusakt. HMS alusel koostanud: Anne Rähn Tallinn, 2014

  2. Haldusmenetluse seadus Vastu võetud 06.06.2001 RT I 2001, 58, 354 jõustumine 01.01.2002

  3. Haldusmenetlus • § 1. Seaduse ülesanne •   HMS on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • § 2. Haldusmenetluse mõiste •  (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.

  4. Haldusmenetluse põhimõtted 1 • § 3. Õiguste kaitse •  (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. •  (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. • § 4. Kaalutlusõigus •  (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. •  (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

  5. Haldusmenetluse põhimõtted 2 § 7. Avalikkus ja andmekaitse  (1) Haldusmenetlus on avalik.  (2) Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.  (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

  6. Haldusorgan • Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. • Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

  7. Haldusakti mõiste • Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

  8. Haldusakti õiguspärasuse eeldused • Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

  9. Kehtivuse eeldused • Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. • Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

  10. Määrus • Rait Maruste: „Määrusandlusõiguseprobleem, selle ulatus ja maht on riigi- ja haldusõiguse teooria üks kesksemaid küsimusi“. • Rait Maruste ja Eerik-Juhan Truuväli: „Teoreetiliselt jääb õiguse üld- ja üksikakti eristamine ning nende seos õigustloova aktiga vaieldavaks.“ • Riigikohtu halduskolleegium: • „üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri.“ • „haldusakti ja õigustloova akti eristamine kehtiva õiguse ja halduspraktika pinnalt võib olla problemaatiline.“ • Vt M. Ernits. Määruse mõiste. Kättesaadav: http://www.just.ee/50851 • )

  11. Keskse tähtsusega on, et isik saaks tema õigusi piiravat akti vaidlustada kohtus. See on PS-i § 15 lõike 1 põhisisu. • Selle eelduseks on, et isik teab, mis korras ta mingit akti vaidlustama peab. • Selle eelduseks on omakorda, et isik teab, mis aktiga on tegu.

  12. Määrus • Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. • Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.

  13. Volitusnorm • Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. • Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas.

  14. Määruse vorm •  Määrus antakse kirjalikult. • Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. •  Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. • Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge. • Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras.

  15. Määruse kehtivuse tingimused • Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. • Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. • Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus enne seaduse jõustumist.

  16. Määruse tühisus • Kui määrus on tühine, siis loetakse, et ta ei ole kunagi kehtinud. • Määrus on tühine, kui: 1) seda ei ole kehtivas korras avaldatud; 2) määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan. • Tühist määrust ei rakendata.

  17. Leidke õigusaktid (akti liik, väljaandja, millal jõustunud, mille alusel koostatud, põhilised sätted) • Pärnu linnas puuetega inimestele invatransporditeenuse osutamise kord • Sotsiaalteenuste osutamise kord teie poolt valitud omavalitsusüksuses

  18. Edu! • Anne Rähn anne.rahn@ut.ee

More Related