1 / 29

Patoloogiline Anatoomia

Patoloogiline Anatoomia. Laiemalt võttes : On õpetus e. teadus haigustest, sellega kaasnevatest organismi struktuuri-ja aineva-hetuslikest häiretest. Haarab kogu meditsiini. Pathos - haigus logos - teadus (kr.).

ghalib
Télécharger la présentation

Patoloogiline Anatoomia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Patoloogiline Anatoomia

  2. Laiemalt võttes: On õpetus e. teadus haigustest, sellega kaasnevatest organismi struktuuri-ja aineva-hetuslikest häiretest. Haarab kogu meditsiini. Pathos - haigus logos - teadus (kr.) Kitsamalt… On praktilise meditsiini haru,mis tegeleb haiguste diagnoosimisega morfoloogiliste, s.o kudede ja elundite ehituslike e. struktuursete uuringute baasil. Patoloogiline Anatoomia… ?Patoloogia...? Südamelihase infarktijärgne arm ja südameseina väljasopistus e. aneurüsm

  3. Patoloogia – praktilise meditsiini eriala, mis tegeleb morfoloogiliste meetodite kasutamisel põhinevahaiguste diagnoosimisega. Töömeetoditeks onmakroskoopilisel, mikroskoopilisel ja elektronmikroskoopilisel (ultrastruktuuri tasandil) rakkude ja kudede haiguslike muutuste kirjeldamine a) elupuhuselt (biopsia ja op. matrjal) b) surmajärgselt (patoanatoomiline lahang) c) katseloomade eksperimentaalses materjalis Patoloogia on kaasaegse nn. tõenduspõhise meditsiini tähtsaimaks baaserialaks, tema peamiseks eesmärgiks on kliiniliste meditsiinierialade diagnostika ja ravikvaliteedi hindamine, samuti kliiniliste meditsiinieriala arstide teadmiste täiendamine teaduslikult põhjendatud haiguste tekke ja väljakujunemise teoreetiliste alustega.

  4. Üldpatoloogia …Käsitleb haigusprotsesse ül- distatult,jättes taha- plaanile nende re- gionaalsed ise- ärasused.Alteratiivmuutused,põletikud, proliferatiivsed protsessid,neo- plaasia Eripatoloogia …Tugineb üldpatoloogilistele protsessidele ja klassifikatsioonidele, kuid kirjeldab hai- gusprotsesse or-gansüsteemide kaupa. Nt. Vereringe-elundite,respiratoorelundite, jms.patoloogia. Patoloogia

  5. Haigus - organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise kahjustuse avaldus. Kõrvalekalle tervisest e. normist. Morbus (lad.), pathos (kr.). Haigusprotsess - s.o. käigus olev, kulgev haigus, millel on oma algus, kulg ja lõpe. Haiguse lõpe: ennistus letaalne lõpe haiguslik seisund e. puue

  6. Muutused haiguste puhul. Alteratiivsed - kahjustuslikud muutused Kaitsekohastuslikud - kasuliku iseloomuga kompensatoorsed muutused, suunatud kahjustava faktori toimega kohastumiseks

  7. Surm - organismi kui terviku elutegevuse lakkamine. Surma kui protsessi järgud: 1. preagonaalne 2. agoonia e. surmaheitlus 3. kliiniline surm 4. bioloogiline surm

  8. Surma klassifikatsioon: 1. Loomulik surm 2. Patloogiline e. enneaegne surm A. Surm haiguste tagajärjel a. Äkksurm b. Pikaldane surm B. Vägivaldne surm a. Õnnetusjuhtum b. Tapmine c. Suitsiid e. enesetapp

  9. Koolnu muutused - postmortaalsed muutused, mis on surma morfoloogiliseks tunnuseks. 1. Koolnukülmus 2. Koolnukangestus algab mälumislihastest 2-5 tundi peale surma, kulgeb alanevalt glükogeen laguneb, lihastes kuhjub piimhape, laguneb ATF, lihas jäigastub lahenemine teisel päeval jälle alanevalt 3. Koolnulaigud 4. Postmortaalne verehüübimine hüübed on: elastsed, siledad, vabalt öönes 5. Silmade sarvkesta hähustumine 6. Koolnulaostus a. Autolüüs e. eneselahustus b. Autodigestioon e. iseseedumine c. Roiskumine anaeroobsete roisubakterite mõjul (tekib FeS- räpasrohekas värv, vabanevad gaasid- krudisevad koed, vabanevad laibamürgid - ptomaiinid)

  10. 1. Makroanatoomiline tasand: Lahang e. autopsia e. sektsioon e. obduktsioon Eesmärk: ELUNDITES JA KEHAOSADESHAIGUSLIKE MUUTUSTE KINDLAKSTEGEMINE;MUUTUSTE OMAVAHELISE SEOSE- ja SURMAPÕHJUSE KINDLAKSTEGEMINE Vajalikkus: 1. DIAGNOOSI KINNITAMINE, TÄPSUSTAMINE ÜMBERLÜKKAMISEL UUE PÜSTITAMINE 2. RAVIARSTI TEADMISTE TÄIUSTAMINE

  11. Mikroanatoomiline tasand: Patohistoloogia&tsütoloogia Histoloogiline preparaat Tsütoloogiline preparaat Carcinoma colli uteri

  12. Aspiratsioonitsütoloogia  ,  5 Diagnoos! Materjali aspireerimine 4  4 1 vaatlemine Vaj. tsentrifuugimine TU? 3 Värvimine (Giemsa, Papanicolau jt) 2 Laialihõõrumine, kuivamine, fikseerumine

  13. Histoloogilise prepraadi valmimine • Veetustamine • Parafiniseerimine • Koelõikude valmistamine • Koelõikude esemeklaasile kandmine • Deparafiniseerimine • Värvimine Form- aldehüüd 10% Fiksatsioon ca 2 ööp.

  14. Histoloogilised värvimismeetodid 1.Hematoksüliin-eosiin 2. Hematoksüliin-pikrofuksiin (Van Gieson) PAS (süsivesikutele) Sudaan III …(lipiidid) Berliini sinine (raud) Ag nitraatvärving (närvikude) Immunohistokeemia

  15. Patoloogia ajalugu I etapp - enne 300 e.m.a. - haiguste seostamine üleloomulike jõududega. Hippocrates arstiteaduse rajaja humoraalpatoloogia - kehavedelike (veri, lima, kollane ja must sapp) häire solidaarpatoloogia - tahkete osade häire II etapp - 300 e.m.a. - 16 saj. Esimesed lahangud. III etapp - 16 - 19 saj. Tänu Morgagnile formeerus 18 saj. anatoomia kui teadus. “Anatoomi poolt sedastatavate haiguste lokalisatsioonist ja põhjustest”

  16. IV etapp - 19 - 20 saj keskpaik. Mikroskoobi kasutamine. Virchow - tsellulaarpatoloogia e. rakupatoloogia rajaja. Esimene atlas ja õpik. Esimene professionaalne patoanatoomRokitansky, organiseeris eriala õppetoolide rajamist ülikoolides. V etapp - 20 saj. Keskpaigast tänaseni. Uued meetodid nagu elektronmikroskoopia, immunomorfoloogia, geneetika, molekulaarbioloogia jne.

  17. Johann Below 1632-1642 Jacob F.Below 1695-1698 lahkasid kartmata religiooni Med.stud.Olaus Oestenius’e teaduslik töö “Dysenteria” (1651) 1803-1805 Vana-Anatoomikum Heinrich F. Isenflamm1803-10 anatoomia-füsioloogia-patoloogia Nikolai Pirogov 1831 lahkas koolerahaigeid Friedrich H.Bidder1843-1858 öpetas füsioloogiat-patoloogiat Arthur Böttcher1858-1884 I kateedri juhataja Richard Thoma1884-1894 planeeris Uue-Anatoomikumi Patoloogiline anatoomia Tartu Ülikoolis 17.-19-saj.

  18. 1894-1918 Vjatsheslav Afanasjev 1920-1930 Alexander Ucke 1930-1962 Albert Valdes 1962-1974 Uno Podar 1974-1998 Ado Truupõld 1998-2002Raik-Hiio Mikelsaar Alates 2003 Marika Väli(kohtumeditsiini prof.) 2005Andres Kulla Patoloogiline anatoomia Tartu Ülikoolis XX saj.

  19. Elu on võitlus!

  20. 1 2

  21. Lamerakuline vähk Carcinoma planocellulare Papanicolau j. x40 Lameepiteelist tulenevate düsplastiliste rakkude kogumik

  22. Põletik, sidekoe reaktsioon e.desmoplaasia sarvaine Kasvajarakkude pesad

More Related