VT kui innovatsiooni investeering?

1. 25.05.09 ühiskomisjoni protokolli LISA 4 Vabatahtlike kaasamisest ja rakendamisest ministeeriumide haldusalas. Saavutused ja koostööväljakutsed järgnevaks arenguperioodiks. VT tegevuse arendamise ühendpoliitika? Marion Bobkov ja Tuulike Mänd, EKAK ühiskomisjoni 25.05.09 istungi ettekanne VT kui innovatsiooni investeering?

2. Istungi fookuses on vabatahtliku tegevuse arendamine: miks? Majandussurutises suureneb abivajajate hulk Vähenevad raharessursid nende vajaduste rahuldamiseks Vabatahtlikul tegevusel on mitmeid alternatiivseid rolle Vabatahtliku tegevuse mõju on seotud inimeste väärtushinnangute arenguga MILLIST ROLLI ETENDAB VABATAHTLIKKUS EESTIS?

3. Legaaldefinitsioon? • Inimeste vabast tahtest tehtav tasustamata töö, mis on korraldatud mõne organisatsiooni või institutsiooni kaudu või mida tehakse mõne organisatsiooni või institutsiooni heaks(= avalikes huvides ja ühiskonna heaks tegutsemine). • Tasustamata töö, mida inimesed teevad teiste abistamiseks või ühiskonna heaks omaalgatuslikult ilma organisatsioonide vahenduseta (= teiste aitamine). • Oma pereliikmete (sh inimesed, kes kuuluvad leibkonda või on sugulased) abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. • Kuna tegutsemine vabatahtlikuna ei ole kajastatud tööseadusandluses ning töö on seotud tasuga (töölepingu seaduse kohaselt kohustub tööandja maksma töötajale töö eest tasu) siis otstarbekam kasutada mõistet vabatahtlik tegevus.

4. Kasu? • Makrotasand- kasu organisatsioonidele? • Eestis kaasavad vabatahtlikke kõige enam naabruskonna arendamisega tegelevad ühendused ning religiooni, hariduse, teaduse ja kunsti valdkonnas tegutsevad ühendused. • Kasu riigile? • Hinnanguliselt tehakse Eestis 2,7 miljardi krooni väärtuses vabatahtlikku tööd aastas. Üha enam väärtustatakse VT rolli nii sotsiaalse kapitali kasvatamisel kui ka otsese sotsiaalmajandusliku panusena riigi arengus.

5. Võimalused • Muuta teatud töö suunitlust, hinnangut, imagot – tegevus, mis katab hädapärasemad kulud • vabatahtlike tegevus kui innovaatiline võimalus hõlmata tööturumeetmetega ka valgekraelised ehk muuta hädaabitöödega kaasnevat teataval määral negatiivset “stigmat - toetab väärikuse säilimist • Vabatahtlikkuse tunnustamine ja arvessevõtt osalise töökogemusena • Motiveerida ettevõtteid ja MTÜsid vabatahtlikke kaasama ning leida vabatahtlike kaasamiseks uudseid viise • JuM seaduseelnõu võimalusest kasutada üldkasulikku tööd asenduskaristusena väärtegude puhul • jne

6. Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 • Heategevus (vabatahtlik tegevus ja filantroopia) • Eesmärk 3: Vabatahtlik tegevus ja annetamine ning filantroopia on laiaulatuslik ja mitmekesine. • Meede 1: Vabatahtliku tegevuse ja annetuste ning filantroopia tunnustamine ja väärtustamine. • Andmestik vabatahtlike arvu, tegevusvaldkondade, motivatsiooni ja takistavate tegurite kohta on aluseks metoodika välja töötamisele vabatahtliku töö majandusliku ja sotsiaalse väärtuse järjepidevaks hindamiseks • Kaheastmelise riikliku tunnustuskeemi väljatöötamine ja rakendamine. • Meede 2: Vabatahtlikku tegevust, annetamist ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine • Töötatakse välja vabatahtliku tegevuse legaaldefinitsioon. Organisatsioonid ja vabatahtlikud järgivad vabatahtliku tegevuse head tava. • Meede 3: Vabatahtliku tegevuse eestvedajate ja võrgustiku arendamine

7. Vabatahtliku tegevuse toetamine ja edendamine(Tuulike Mänd, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus) • KATA rakendamine 2007/2008: tulemused • VT tegevuse uuringu vahekokkuvõtte

8. VT tegevuses osalemine Eestis 2008 Kui palju on Eestis vabatahtlikke? • Viimase 12 kuu jooksul on vabatahtlikuna tegutsenud 27% vastanutest (285 000 inimest) • Koos teadvustamata vabatahtliku tegevusega 47% eestimaalastest • Arvestatud nii iseseisvat kui organiseeritud tegevust Vabatahtlikus tegevuses osalevad enam: • Kõrgharidusega (31%), eesti rahvusest (81%), EV kodanikud (91%) • Ettevõtjad (15%) ja õpilased/üliõpilased (15%) • Tippspetsialistid (14%) ja keskastme juhid (4%) • Maa-asulates elavad inimesed (38%) • Vähem keskmise (3500-5000 kr), rohkem suurema (8000-10000 kr) sissetulekuga inimeste seas

9. VT tegevuses osalemine Eestis 2008 Miks ei osaleta vabatahtlikus tegevuses? • Ei ole aega leidnud (33%) • Pole selle peale mõelnud (29%) • Pole leidnud huvi pakkuvaid võimalusi (13%) • Ei tea, kus saab vabatahtlikuna panustada (11%) • Muu (9%) • Ei soovi osaleda (5%) Kelle seas on vähem vabatahtlikke? • Ametniku- või kontoriametis töötajad (11%) • Määratlemata kodakondsusega (11%) • Muust rahvusest eestimaalased (36%)

10. Heategevus (52%) Keskkonnakaitse, loodushoid (28%) Külaliikumine, kohaliku elu edendamine (26%) Loomakaitse (21%) Humanitaarabi (19%) Haridus ja teadus (19%) Laste ja noorte huvide kaitse (18%) Kultuur ja kunst (18%) Sport ja kehakultuur (17%) Korrakaitse, sisejulgeolek (13%) Noorsootöö (11%) ja arengukoostöö (11%) Sotsiaaltöö (10%) Tervishoid; ajaloolise pärandi säilitamine (9%) Religioon (7%) Sotsiaalne või majanduslik areng; inimõigused (6%) Tarbijakaitse (5%) Vähemusrahvuste kultuur ning lõimumine (4%) Millistes valdkondades on vabatahtlikuna tegutsetud?

11. Mida täpsemalt on tehtud? • Heategevuse valdkonnas on vabatahtlikud enim pakkunud abi ja toetust (53%), osalenud kampaanias või aidanud vahendeid koguda (31%) ning kogunud ja pakkunud toitu või muid esmatarbekaupu (26%). • Kõige enamlevinud viis n-ö teadvustamata vabatahtlikus tegevuses osalemiseks on transpordiabi pakkumine (10%), pea sama palju on neid, kes on osalenud heakorra või päästetöödel (8%) või pakkunud inimestele muul moel abi (7%). • Heategevuses osaletakse enamjaolt omaalgatuslikult ning ühekordselt. Vabatahtliku rollina määratletakse end nii kaasalööjaks (38%) kui ka aktiivseks osalejaks (32%), harva eestvedajaks (2%).

12. KATA 2007-2010 (SIM) • Üleriigiline vabatahtlike tunnustamisüritus • Uuring “Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis” • Vabatahtlike Värav www.vabatahtlikud.ee • Lood, pressimaterjal, teavituskampaaniad • Vabatahtliku tegevuse hea tava • Vabatahtliku pass • Vabatahtlike juhtimise koolitused • Vabatahtlike foorum • Võrgustikutegevused • Euroopa Vabatahtlike Keskuse liikmelisus

13. Kuidas edasi? Järgmised vajalikud sammud • Vabatahtliku tegevuse väärtuse hindamine • Õiguslike küsimuste lahendamine (analüüs tehtud) • Kulude katmise korrastamine • Õppekavad, sertifitseerimine • Koostöö soodustamine ettevõtetega • Tegevused kohalikul tasandil • Tegevused valdkondade tasandil • ... Peamised probleemid • Arengukava elluviimine toimub projektipõhiselt. • Rollide ebaselgus valdkonna arendamisel ja arengukava elluviimisel. Kes mida teeb ja kust tulevad vahendid – SIM, EKAK ühiskomisjon ja selle töögrupp, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, MAK, nõukoda, ...?

14. VT tegevus ja ministeeriumide huvi (vt ministeeriumide, allasutuste memosid) Valdkondades olemas • toimivad ja väga erinevad praktikad • märkimisväärselt suur VT kaasamise huvi ja vajadus • olemas tugevad partnerid/MTÜd (kontaktid sihtgruppidega) • Erinev arusaam - kes on vabatahtlik, mis on vabatahtlikkus?

15. Ministeeriumide probleemid/vajadused (1) VT võimalikku panust ei ole kasutatud maksimaalselt: kasu kokkuhoiupoliitikas riiklikule päästepoliitikale, haiglate võrgustikule, töötutele, eakatele jne; Motivatsioon: vabatahtlik ei ole pelgalt tasuta töö ressurss ja maine tõstmine: tehakse asju, millest palju ei räägita, enam tuleb rõhutada kasu nii inimesele kui ka ühiskonnale ja riigile laiemalt, vajadus tagada, et tegemist on kvaliteetse VT tegevusega; VT leidmine, motiveerimine, tegevuses hoidmine – milline siseriiklik süsteem? Eriseadustega motiveerimine pole lahendus, nt päästealaennetus ehe näide vajadusest teiseks e väärtuspõhiseks motiveerimiseks;

16. Ministeeriumide probleemid/vajadused (2) Tunnustamine Tugevamalt välja töötatud “ametliku” vabatahtliku staatus koos passiga; Keskne/üleriigiline ja valdkondlik/ iga ministeeriumi haldusalas toimuv tunnustamine Teavitus ja tagasisidestamine ministeeriumides: valitsusasutuste praktikad, koostöö ja kogemustevahetus, valdkonna arenguseire eesmärkide saavutamisel. Eelarvestamine:VT tegevusega seotud kulude asjakohane planeerimine.

17. Ministeeriumide probleemid/vajadused (3) Vajadus teemaga koordineeritult ning eesmärgipäraselt tegelemiseks Kontaktpunktid, kus VT saavad adekvaatset infot, sh, võimaluste ülevaate, koolitusinfo, kogemuste vahetamise võimaluse jne (probleem lokaalne vs üleriigiline) VT kompetentsikeskus, keskne teavitus (veeb www.vabatahtlikud.ee), algatustevõrgustik jms Vabatahtliku kulude kompensatsioon (seotud tööõigusega, maksuõigusega ning võlaõigusega - probleemid VT staatuse määratlemisega, kulude kompenseerimisega ühenduselt vabatahtlikule)

18. Koostööväljakutsed VT õiguslik staatus, regulatsioon? Keskne vs valdkondlik regulatsioon? Kas valdkondi reguleerivadõigusnormid peaksid sisaldama ka vabatahtlikke puudutavaid norme? (Nt kriminaalhooldus ja ohvriabi, pääste- ja kriisireguleerimine)? VT leidmine, informeerimine ja motiveerimine – Milline siseriiklik süsteem rahuldab enim vabatahtliku tegevuse arendamisega seotud vajadusi?

19. Koostööväljakutsed • Ühendpoliitika, st– koordineerimise – informeerimise - motiveerimise – kompenseerimise ehk VT tegevuse arendamise riikliku süsteemi väljatöötamine • VT hea tava ja passi rakendamine (Tuulike)

20. VABATAHTLIKU PASS JA VABATAHTLIKU TEGEVUSE HEA TAVA

21. Ettepanekud • ETTEPANK 1:lähteülesande koostamine Kodanikuühiskonna valdkondliku arengukava 2011-2014 väljatöötamiseks 2010.a. • Ministeeriumide roll ja selge ülesandepüstitus asjakohaste ja rahastatud tegevuste valikuks rakendusplaani (15.sept seminar) nt VT pass kui osa VT tegevuse arendamise motivatsiooniahelas (ettepanek anda VT passi akrediteerimise roll ÜK-le ja väljastamise ül koos kohustusega tagada VT tegevuse kvaliteet – VTA-le. Passi puudutav statistika: seab küsimuse andmete e-koondamisest) • ETTEPANK 2: • Ministeeriumide VT tegevuse koordineerimise (VT tegevuse hea tava rakendamine) koostöövõrgustiku moodustamine: igas min-s VT tegevuse koordinaatori nimetamine, kes kontaktisikuks SiMile • Jagatud vastutus partnerministeeriumidega VTA rahastamisel • VT hea tava ja passi esitamine ettepanekuteks ministeeriumidele • ETTEPANK 3: • Keskne koordineerimine: SiM ametnikule tööülesandeks (KÜ struktuuriüksus) • 2011: VT aasta tähistamine • Ministeeriumide kaastöö kodanikuühiskonna arenguülevaadet (10-15. a perspektiivis) valdkondades andva trükise koostamiseks, hõlmab näiteid tehtust, saavutatust KÜ ja VT tegevusega seoses

22. 2011 EUROOPA VABATAHTLIKU TEGEVUSE AASTA

23. Täname! Küsimused