Download
1 / 19
E N D
Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu.
Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema.
Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele.
Vastastikused kohustused Vasall peab andma senjöörile: • Sõjalist abi • Rahalist abi • Nõu Senjöör peab andma vasallile: • Eestkostet • Kaitset kohtus • Ülalpidamist • Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida!
Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad vasallid võtsid maad mitmelt senjöörilt, seega ei saanud ta enam vaid ühele truu olla. Kui feodaalid läksid tülli, tekkis küsimus, millisele isandale tuleb truu olla. • Aja jooksul muutvad valdused päritavaks ja uued omanikud ei pidanud enam truudusvannet andma.
Pidevad kodusõjad feodaalide vahel: kuningavõim nõrgeneb, poliitiline ebastabiilsus suureneb. • Kõrgkeskajal jooksul muutus madalamast päritolust meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujuneb järk-järgult pärilik seisus - aadel.
Rüütlieetika Rüütel oli ustav, suuremeelne, helde, aus, sangarlik jne
Ülesanne: • Järjesta rüütliks saamise etapid
Vaimulikud ordud • Ristisõdade ajal kujunevad Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks vennaskonnad ehk vaimulikud ordud. • Liikmed korraga nii mungad kui rüütlid!
Ordurüütel • Andnud mungatõotuse • Ei tohi rajada perekonda • Kogu oma elu pühendab võitlusele valeusuliste ja uskmatutega • Orduvendadele tehti rohkelt kingitusi (maa, raha, lossid jne)
Vaimulikud ordud • Johanniitide ordu • Templiordu • Saksa ordu • Mõõgavendade ordu
Vasta küsimustele: • Kirjelda relvastuses rüütlit • Iseloomusta rüütliväe taktikat. Milles seisnes selle sirgjoonelisus? • Miks hakkasid feodaalid ehitama linnuseid? Kuhu rajati linnused? • Selgita mõisteid tornlinnus ja komplekslinnus • Milliseid vahendeid kasutati linnuste vallutamiseks? • Kuidas said rüütlid oma oskusi proovile panna? Kirjelda turniiri. • Mis oli aadliku elu eesmärk? Kui vanalt abielluti? • Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Kuidas avaldus selles nn daamikultus?
