1 / 19

VULKAANID

VULKAANID. Vulkaanid maailmakaardil. http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/images/lithosphere/tectonics/Vol_eq_plates_GSFC.gif. Mis piirkonnad ja miks on kõige vulkaanilisemad?. KUS ESINEB VULKAANE?. LAAMADE SERVADES: VAIKSE OOKEANI TULEVÖÖS Andid, Malai saarestik, Jaapan

hani
Télécharger la présentation

VULKAANID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VULKAANID

  2. Vulkaanid maailmakaardil http://www.uwsp.edu/geo/faculty/ritter/images/lithosphere/tectonics/Vol_eq_plates_GSFC.gif Mis piirkonnad ja miks on kõige vulkaanilisemad?

  3. KUS ESINEB VULKAANE? LAAMADE SERVADES: VAIKSE OOKEANI TULEVÖÖS Andid, Malai saarestik, Jaapan ATLANDI OOKEANI KESKMÄESTIKUS Island VAHEMERE PIIRKONNAS – Etna, Vesuuv, Ararat MANDRITE MURRANGUALAL- Kilimanjaro KUUMA TÄPI PIIRKONNAS, SEAL ON MAAKOOR ÕHUKE. Hawaiil Mauna Kea, Roheneemesaared Maigi Astok

  4. VULKAANID VULKANISM – NÄHTUSTE KOGUM, MILLE TULEMUSENA TUNGIB MAGMA MAAPINNALE. VULKAAN – MAAKOORES OLEVATE LÕHEDE SÜSTEEMIGA KOONUSEKUJULINE TULEMÄGI MAGMA- MAA SISEMUSES OLEV GAASIDE RIKAS SULAKIVIM LAAVA – VÄLJAVOOLANUD MAGMA, MIS ON VABANENUD GAASIDEST JA VEEAURUST Maigi Astok

  5. Vulkaani hingeelu http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Spaccato_vulcano.png?uselang=fr VULKAANILISED POMMID TUHAPILV PEALÕÕR KRAATER VULKAANIKOONUS LAAVAVOOL ERALDUVAD GAASID BASALDI JA TUHA KIHID MAGMAKOLLE

  6. KUIDAS TOIMUB VULKAANI PURSE? Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. Gaasid põhjustavad suure rõhu. Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat magmat Väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks Maigi Astok

  7. Vulkaanipurskega võivad kaasneda: • Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid • Tuhapilv – tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu • Lõõmpilv – kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv • Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad • Laavavoolud • Lööklaine • Tsunami – vee-aluse vulkaanipurske korral • Maavärinad http://free-extras.com/search/2/volcanoes.htm

  8. Tuha- ja lõõmpilv 1991. a toimus Pinatubo purse, mis paiskas tuhka kuni 34 km kõrgusele. Tuha-pilv kattis 125 000 km² suuruse ala ja mõjutas kogu maailma kliimat. Lõõmpilv koosneb kuumadest gaasidest ja setetest. Tº võib ulatuda 1000º-ni ja ta võib liikuda kiirusega mitusada km/h. Krakatau purskel tekkinud lõõm-pilv liikus Sumatra rannikuni. http://www.wikipedia.ee/wiki/Pilt:Pinatubo_ash_plume_910612.jpg http://www.geo.umn.edu/courses/1001/Summer_Session/img011.JPG Kus nimetatud vulkaanid asuvad? Mis maailmajaos? Leia vahemaa

  9. VULKAANID JAGUNEVAD OMA TEGEVUSELT: AKTIIVSED VULKAANID- pidevalt või väikeste vahedega purskavad PASSIIVSED VULKAANID - ajutiselt ei purska, aga võivad kunagi hakata KUSTUNUD VULKAANID - inimajalugu ei mäleta purskamist Maigi Astok

  10. Vulkaanide tüübid: KILPVULKAANID Kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi. KIHTVULKAANID Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid

  11. KILPVULKAAN Kilpvulkaan- on lai ja suhteliselt lame, mis koosneb räni ja gaasidevaesest basaltseist laavavooludest .

  12. MAUNA LOA HAWAII SAARESTIK Viimati purskas 1984

  13. KIHTVULKAAN Kihtvulkaan-on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilisekujuga ränist ja gaasidest rikastatud, suure viskoosuse ja vaevaliselt voolav magma

  14. Kaldeera-on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm Rano Kau Tšiili

  15. Vulkanismiga kaasneb ka positiivset Vulkaan on aken Maa sisemusse. Selgita Ehitusmaterjal tuff Keemiatööstuse tooraine väävel Viljakad mullad ja uued elualad Too näiteid, mis riigid ja saared on olemas tänu vulkanismile Kuum põhjavesi – Maa siseenergia, turism Leia riike, kus kasutatakse Maa siseenergiat http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tuffstein_bild1.jpg http://www.hilo.hawaii.edu/~csav/gallery/galleryfield.php http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blethrow_Ijen2.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:1972_Iceland_Geysir-1.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:New_Beach_at_Kaimu_Bay_looking_toward_Kalapana.jpg

  16. KAS VULKAANIDEST ON KASU? KUUMAVEEALLIKAID KASUTATAKSE KÜTTEKS TARDUNUD KIVIMIT KASUTATAKSE EHITUSEKS VULKAANILINE TUHK MUUDAB MULLA VILJAKAKS TURISMINDUS Maigi Astok

  17. KUUMAVEEALLIKAD Maigi Astok

  18. Mudavoolud Armero-Kolumbia 1985 3 m paksune mudakiht 25000 elaniku

More Related