1 / 18

Sood 9. klass geograafia

Sood 9. klass geograafia. Soo mõiste. Liigniiske piirkond  Vee äravool takistatud (savikiht, nõgus ala …) Auramine on väike, sademeid palju Kasvab turbasammal Koguneb pooleldi lagunenud turba mass – turbakihi paksus vähemalt 30 cm. Soode kujunemine. Pärast Jääaega hakkasid kujunema

haruki
Télécharger la présentation

Sood 9. klass geograafia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sood 9. klass geograafia

  2. Soo mõiste • Liigniiske piirkond  • Vee äravool takistatud (savikiht, nõgus ala …) • Auramine on väike, sademeid palju • Kasvab turbasammal • Koguneb pooleldi lagunenud turba mass – turbakihi paksus vähemalt 30 cm

  3. Soode kujunemine • Pärast Jääaega hakkasid kujunema • Areng kestab endiselt edasi

  4. Eesti soode kolm põhitüüpi: 1. Madalsoo – liigirikka taimestikuga, ümbritsevast maastikust madalam. 2. Kõrgsoo (ehk raba)– ümbritsevast maastikust kõrgem, paksu turbakihiga, üksikute iseloomulike taimeliikidega (jõhvikas, murakas, villpea). 1 3. Siirdesoo– kahe eelmise vahepealne. 2 3

  5. Looduslikud sood tekivad kahel viisil: 1. Veekogu kinnikasvamisel (veekogu pind kattub algul muu taimestikuga ning seejärel hakkavad seal kasvama taimed, mis tekitavad turvast) 2. Liigniiskesse maapinna nõkku (nõos hakkavad vohama turbasamblad, mis annavadki alguse soole) Madalsoo Sellise soo arengus on kolm etappi. Sellise soo arengus on kaksetappi. Siirdesoo Raba

  6. Madalsoo • Turbakiht õhuke • Toitainerikas • Taimejuured läbi põhja • Liigirikas • Puud – mänd, kask, puhmad, kõrrelised, pilliroog

  7. Järvede kinnikasvamine

  8. Soopihl Ubaleht

  9. Mätastarn

  10. Raba ehk kõrgsoo • Turbakiht väga paks (üle 5m...) • Toitaineid vähe • Taimede juured põhja ei ulatu • Puud ei kasva, üksik kidur mänd • Puhmad e. kääbuspõõsad (kanarbik, sookail, sinikas, jõhvikas, murakas, tuppvillpea) • Laukad ja älved

  11. Vaevakask Sookail Küüvits Hanevits

  12. Harilik jõhvikas Kukemari Mustikas Sinikas

  13. Siirdesoo • Üleminekusoo • Toitaineid vähem kui madalsoos • Turbakiht üle 1m • Üksikud puud –mänd, kask • Rabataimed – jõhvikas, kanarbik, sookail

  14. Siirdesoo

  15. Madalsoo siirdesoo raba Laugas

  16. Sood hõlmavad: • 20% Eesti pindalast • Turba keskmine juurdekasv 1 mm aastas • Madalsood – 57% • Siirdesood – 12% • Rabad – 31% • Turbakihi keskmine paksus 5-7 m

  17. Eesti suurimad sood • Pärnu madalik • Võrtsjärve madalik • Piirkonnad mis jäid mandrijää sulamisvee alla  kujunes savikiht • Väiksemaid soid üle Eesti

More Related