Teaduslik uurimistöö Uurimismeetodid

1. Teaduslik uurimistööUurimismeetodid Eva Palk

2. Ainekava teemad • Uurimistöö olemus. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus. Uurimistöö eesmärgid ja tunnused. Mõistete defineerimine. • Uurimistöös kasutatavad meetodid. Meetodite liigid ja valik. • Vt allikat: http://www.hot.ee/piretluik/tehnikaop/loeng.html

3. Teaduslik uurimistöö Teadusliku uurimustöö tunnused on: • põhjalik ja süstemaatiline infootsing, teaduslike meetoditega kogutud andmed, • Mida analüüsitakse ja analüüsi tulemusena saadakse uus, põhjendatud teadmine

4. Teaduslik uurimistöö • Teadusliku uurimustöö ülesanded on: • Kirjeldamine; • Võrdlemine; • Seletamine; • Ennustamine.

5. Nõuded teaduslikule uurimistööle • originaalsus, tulemuste algupärasus, uudsus • objektiivsus e tõelevastavus – täpselt dokumenteeritud; • tõestatavus e verifitseeritavus • Kontrollitavus, korratavus; • Täpsus, süsteemsus; • Võib olla ümberlükatav

6. Ohud • uurimuse käiku ja katsetulemusi võib olla manipuleeritud, võltsitud, eiratud ja meelevaldselt tõlgendatud selleks, et saada soovitud tulemusi.

7. Teaduslik uurimistöö tunnused On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud eesmärk Probleemi lahendamiseks kasutatakse teaduslikke meetodeid: Töötatakse läbi teemakohane kirjandus Kogutakse ise uusi andmeid teaduslike andmekogumise meetoditega Kogutud andmeid analüüsitakse, selgitatakse, põhjendatakse tulemusi ja Saadakse vastus püstitatud probleemile Uurimistöös selguvad õpilase( autori) seisukohad, järeldused ning ettepanekud seoses uuritud teemaga NB! Referaadis need puuduvad

8. Teaduslik meetod

9. Uurimismeetodid • kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; • korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); • eksperiment (aitab seletada mingit käitumist, nähtust). • Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid • Teoreetilised uurimused Kvalitatiivsed uurimused ja kvantitatiivsed uurimused

10. Kvalitatiivsed uurimismeetodid • Kvalitatiivne uurimismeetod, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, • arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest.

11. Kvalitatiivsed uurimismeetodid • Uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid: • osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüs, dokumentide analüüs, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; • näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. • saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata.

12. Kvantitatiivsed uurimismeetodid • Kvantitatiivsete meetodite all mõeldakse arvudes väljendatud uurimistulemuste tõlgendusi. • Eesmärk: saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta;

13. Kvantitatiivsed uurimismeetodid • uurimismaterjali kogumine toimub meetodiga, mis võimaldabarvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist: • Näiteks: struktureeritud ankeet, suletud küsimustik, eksperiment, kaardistavad uurimused • järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, • kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.

15. Kombineeritud uurimused • kui uurimuses kasutatakse erinevaid andmekogumisviise • kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid Eesmärk: saada ülevaatlik pilt kogu uurimisalast • ei eeldata, et tulemused on sarnased • saavutada objektiivsus – erinevalt kogutud andmed peaksid üksteist kinnitama

16. Andmekogumise meetodid Vaatlus • Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. • Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel. • Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

17. Vaatlus • Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega.

18. Uurimismeetodid-vaatlus • Vaatluste klassifitseerimine vastavalt sellele, mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusessesituatsiooni • VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus ( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses. 2. VAATLEJA SEKKUMISETA • Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm

19. Uurimismeetodid-vaatlus • Laboratoorne vaatlus • Naturalistlik vaatlus • Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas? • Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk • Miks? Kuidas? Mille pärast?

20. 2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL • registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile. • registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.

21. Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda • Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada • vaatlejatevahelise reliaabluse- kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada: • vaatlustevahelise korrelatsioonina hea uuringu korral suurem kui 0.70; • nõustumise protsendina (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.

22. Vaatlusmeetodi eelised • Kasulikud uuringu varases staadiumis kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) • paindlikud, odavad • ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat käitumist • võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust

23. Vaatlusmeetodi puudused • pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid • pole kerge korrata

24. Vaatlusmeetodi puudused • Raske on säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; • loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism): • uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada. • Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult. • Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust • harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse,

25. Vaatlusmeetodi puuduste vältimiseks: • võib teha varjatud vaatlust • harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse • teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures): • käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne

29. Andmekogumise meetodid. Küsitlus • Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. • Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. • Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.

30. Andmekogumise meetodidKüsitlus • Valim peab olema esinduslik (representatiivne)ehk üldkogumit esindav ja piisavalt suur • Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.)

31. Andmekogumise meetodidKüsitlus • Pikaajalised küsitlused, uuringud ( longitudinal ehk LONGITUUD) • Lühiajalised • Läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms) • Trendi e. ennustuslikud uurimused

32. Küsimustikud ehk ankeedid • Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. • Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks • Ei tohiks olla liiga pikk • Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine • Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega

33. Küsimustikud • Näiteks: rahulolu • Hinnangute leht • Näiteks: • Hea 1-------2---------3---------4-------5 Halb • Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu

34. Millist infot kogutakse küsimustiku abil? Demograafilised ja taustaandmed (vanus, sugu, rahvus, amet, sotsiaalmajanduslik taust) Käitumisharjumused (suitsetamise, arvuti kasutamise, TV vaatamise jms sagedus) Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arvamused Teadmised (nt. pädevustesti abil) Kavatsused, soovid, sümpaatiad Näide_ http://www.juttas.edicypages.com/oppematerjalid-autori-loodud/kusimustikankeet Vahend: http://www.ankeet.ee/ Juhend: http://stud.sisekaitse.ee/Shvea/Ankeet/index.html

35. Andmekogumismeetodid- intervjuu • Intervjuu eelised - kergem vastata, küsijal võimalus täpsustada/korrigeerida, mitteverbaalne info • Puudused - salvestamine, kvaliteet sõltub intervjueerijast, raske standardiseerida, võtab palju aega • Struktureeritud e. normatiivsed (rahva-loendus), poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuud

36. Ankeedi reliaablus ja valiidsus Reliaablus (i.k. reliable, reliability) – usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt (mõõtmisvigadeta) test/küsimustik mõõdab. Valiidsus (i.k. validity) – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/küsimustik mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud.

37. Andmekogumise meetodid. Testid • Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi • Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast. • Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi. • Ei selgitata uusi seaduspärasusi

38. Andmekogumismeetodid. Testid • Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvust teatud kategooriasse. • Nt võimekus- ja isiksusetestid. • Võrreldakse inimeste intelligentsi, üldist vaimset võimekust (akadeemiline test) • või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.

39. Andmekogumismeetodid. Testid • Isiksusetestid: • objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid) • Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 • Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid

40. Testi reliaablus • Testi reliaablus näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel. • Testiküsimused peavad olema koostatud nii, et nende lahendamine nõuab testitavalt ühtesid ja samu võimeid. • Testi ebausaldatavust näitab see, kui tulemused ei ole korduval testimisel ja analoogilise testiga testimisel stabiilsed, testi eri osade tulemused ei korreleeru.

41. Andmeanalüüsimeetod • Dokumentide kogumine, päevikute analüüs • On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt).

42. Korrelatiivsed uurimused • Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. • Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. • Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid. • Positiivne ja negatiivne korrelatsioon • Sir Francis Calton-korrelatsiooni mõiste, seose olemasolu kahe nähtuse vahel • Karl Pearson-korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0

43. Korrelatsioon • Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta • Näiteks vanemate keskmine pikkus laste keskmise pikkuse kohta • Psühholoogias üks enam kasutatav uurimisvahend

44. õhutemperatuur ja suhtumine reformierakonda Õpilaste kehakaal ja 100 m jooksu tulemused Tundide külastatavus ja veerandi hinne Lugemuse ja õigekirja vaheline seos

46. Eksperimendid • Põhjuslike seoste leidmiseks. • Kasutatakse laboriseadmeid. • Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, • reaktsioonid registreeritavad. • Juhised ja instruktsioonid, • Korratavad

47. Eksperimendid • Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta. • Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. • Aset leidvat efekti või muutustnim sõltuvaks muutujaks. • Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad • Kontrollrühm, katserühm

48. Eksperimentide mudelid • Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) • Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari, Linda, Getter • B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin, Kristiina, Eino • Mõõtmine---------------Tulemus • Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus Mõjutuse lõpp Mõjutamine

49. Andmete analüüs • Statistilised meetodid • Võrdlus varasemate töödega, andmetega etaloniga ( sarnasused, erinevused) • Süntees, seoste leidmine andmete vahel Üldistamise protsessis leitakse erinevate nähtuste/mõtete/näitajate vahel ühiseid omadusi või jooni (olulisi seoseid). • Järeldused-olemasolevate andmete analüüsimisel saadakse uus tulemus (ühest või mitmest otsustusest/ eeldusest – saadakse uus otsustus ehk tuletis.

50. Eetika • Probleeme, millega uurimistöös arvestada: • EETILISED PROBLEEMID • Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline • TÜ Eetikakeskus • “... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” • http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60 • http://www.eetika.ee/ ’.